Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas eesti on demokraatlik riik? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kas Eesti on demokraatlik riik?
Demokraatia on rahva võim, riiki kus võim on rahvakäes, aga inimesi on palju siis valitakse oma riigi esindajad, kes langetavad tähtsamaid otsuseid. Demokraatait võib võtta ka kui ühiskondlikult korraldatud vabadust. Sellise riigikorraga on kõigil võrdsed õigused ja peavad jälgima põhiseadust. Demokraatia iseenesest jaguneb ka veel kaheks erinevaks liigiks: parlamentaarne demokraatia ja presidentaalne demokraatia.
Parlamentaarses demokraatias on nii, et rahvas valib parlamendi ning parlament kujundab valitsuse ning valib presidendi. Presidentaalses demokraatias valib rahvas parlamendi ja presidenti ning president nimetab ametisse valitsuse. Eestis valitseb parlamentaarne demokraatia, aga kuna meie elu määrab suures joones keskvalitsuse poliitika oleme me omakorda veel unitaarriik. On ka föderaalriike kus on erinevates maakondades/osariikides on elukorraldus vabam ja erineb teisest.
Demokraatliku riigi kõige kõrgem seadusandlik võim on rahva valitud esindus ehk parlament . Parlament koosneb erinevatest gruppidest ja erinevate huvidega inimestest ning mitte kellegi arvamust ei suruta maha vaid tuleb arvestada kõigiga. Selle alusel toimibki demokraatia, poliitikas tuleb ikkagi ju jälgida erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid.
Eestis ning ka mujal demokraatlikkes riikides on võim ka jagatud, et ei tekkiks probleeme valitsusega. Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler, riigi majandusega tegeleb riigikontroll ning julgeoleku jaoks on kaitse politsei, et poliitikud ei korraldaks riiki ümber ainult enda käe järgi. Inimesi ei vaadata demokraatlikus riigis imelikult ega sunnita teda seda usku kummardama, mida on protsentuaalselt selles riigis kõige rohkem. Meil ei tehta vahet, kas inimene on negriidsest, europiidsest või mongoliidsest rassist - kõiki võetakse kui ühesuguseid inimesi, kes siia ilma on loodud. Kõõrdis silmaga ei vaadata ka nn.vaeste inimeste peale, sest meie ühiskonnas on inimestel endaga nii palju tegemist, et viimasel ajal ei panda seda tähelegi. Inimesed võivad igal ajal, igal pool avaldada oma arvamust - keegi ei kontrolli neid, kas nad häbistavad valitsust või ei ning neid ei karistata selle pärast. Kõik võivad korraldada miitinguid ja meeleavaldusi. Kodanikud võivad Eestis avaldada oma arvamust nii, et keegi ei saaks öelda, et see on õige või vale – see on iga inimese isiklik arvamus ja tema näeb seda asja omast vaatepunktist. Kui keegi meile peaks nn. sõnad suhu panema , siis ei saaks seda demokraatiaks nimetada.
Kõigest sellest ka järeldan, et Eesti on demokraatlik riik ning elu toimib siin ja inimesed jägivad seadusi üpriski korralikult. Valitsus teeb oma tööd korralikult siiski ja riigi jaoks langetatakse õigeid otsuseid.
Sven Erik Reinumets
Kas eesti on demokraatlik riik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fledix Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kas eesti on demokraatlik riik
2
doc

Kas eesti on demokraatlik riik?

Kas Eesti on siirderiik või demokraatlik riik? Demokraatia on rahva võim.Demokraatia mõiste on muutunud väga laialdaseks, et näib hõlmavat pea kõiki riike. Kuid termin, mis tähendab nii palju, ei tähenda tegelikult midagi.Üheks põhjuseks, miks sõna demokraatia on tänapäeval nii laialivalguva tähendusega, on see, et selle sõna ajalugu on mitme tuhande aastane. See, mida peame demokraatiaks meie, ei ole see, mida pidasid demokraatiaks näiteks ateenlased. Demokraatial on ajalooliselt ja ka

Ühiskonnaõpetus
Ühiskonna kordamine kt ks
5
doc

Ühiskonna kordamine kt'ks

Parlament valib presidendi ja hääletab valitsuse ametisse. Valitsus annab aru parlamendile. Presidentaalne vabariik: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. President nimetab ametisse valitsuse. 5. Föderaal- ja unitaarriik. Föderaalriik: Regionaalse ja kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erined riigiti suuresti. (Näiteks: USA, Saksamaa ja Venemaa) Unitaarriik: Kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. (Näiteks: Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti ja Skandinaavia) 6. Mis on põhiseadus? Konstitutsioon ehk põhiseadus on riigi kõrgeim seadus 7. Millised on demokraatliku valimise 4 tunnust? · Kanditaare on ühele saadikukohale mitu. · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 8. Mis on hääle ja kantideerimis õigus

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
5
doc

Demokraatlik valitsemine

REFERAAT Demokraatlik valitsemine SISSEJUHATUS: Demokraatia on tulnud sõnast demos (Kreeka keel) ja sõnasõnalt tähendab rahvavõimu, kuigi reeglina on see tegelikult rahva osalemine poliitikas. Demokraatlikud riigid on näiteks Eesti, Rootsi, Suurbritannia, USA, Prantsusmaa jt riigid. Kõrgemat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimistega ja rahvahääletustega. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, et üks inimene ei saa samaaegselt olla ametis seadusandlikus, täidesaatvas ja kohtuvõimus. Demokraatlikus riigis, näiteks Eestis võim ei ole koondunud ühe isiku kätte, näiteks me just õppisime, et ühe isiku kätte koondunut riigivõimu

Ajalugu
Ühiskonna 9kl konspekt
17
docx

Ühiskonna 9kl konspekt

lk 5 ­ Inimeste mitmekesised huvid lk 6 ­ Sotsiaalsed normid lk 7 ­ Demokraatia lk 8 ­ Riikide valitsemine lk 9 ­ Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 ­ Rahva osalemine valitsemises lk 11 ­ Parlamendi ülesanded lk 12 ­ Vabariigi president lk 13 ­ Vabariigi valitsus lk 13 ­ Kordamine lk 14 ­ Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 ­ Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 ­ Jõukus ja vaesus lk 18 ­ Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks).

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
2
doc

Demokraatlik valitsemine

2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia ­ rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia ­ rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia ­ selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia ­ päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia ­ riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia ­ monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik ­ valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik valitsemine
4
docx

Demokraatlik valitsemine

Juhatus ­ Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse. Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu alalised komisjonid (10): keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon Fraktsioon e. saadikurühm ­ erakonna parlamendiesindus Koalitsioonivalitsus ­ mitmeparteiline valitsus Opositsioon ­ erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT ­ Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht Valitakse Riigikogu salajasel hääletamisel

Ühiskonnaõpetus
Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

, konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama

Ühiskond
Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
30
doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun