Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

väitlusformaadid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Karl Popperi väitlusformaat
Karl Popperi väitlusformaat kujutab endast kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud väitlust kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemal. väitlusformaat on oma nime saanud ühiskonnateadlase ja teadusfilosoof Karl Popperi järgi. Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja tõestusmaterjali otsimisega peaksid tegelema eeskätt väitlejad, mitte nende treenerid või õpetajad. et võimaldada piisavat ettevalmistust, tuleb teemast varem teada anda, ideaalselt peaksid väitlejad teema teada saama kuu aega enne turniiri. Karl Popperi formaadis võib korraldada ka improväitlusi, sellisel juhul antakse väitlejatele teema tavaliselt tund aega enne väitluse algust. Jaataval võistkonnal on kohustus teemat defineerida ehk tõlgendada. Eitava võistkonna ülesanne on jaatava võistkonna kaasusele vastu väidelda. Väitluse ajal ei tohi väitlejad interneti, teiste elektrooniliste või muude vahendite abil täiendavat tõestusmaterjali otsida. Väitlejad võivad kasutada neid materjale, mis nad on väitlusele kaasa toonud . Iga võistkond koosneb kolmest väitlejast, kes kõnelevad vooru alguses välja kuulutatud järjekorras. voorude vahel võivad väitlejad oma kõnelemise järjekorda muuta.Väitlus koosneb kümnest osast. Kuus neist on kõned, kus kõneleja saab rääkida ilma, et talle vahele segataks. Ülejäänud neli on ristküsitlused, mille jooksul ühe poole esindaja küsitleb teise poole esindajat.
Parlamentaarsed väitlused
Parlamentaarses väitluses simuleerivad võistkonnad parlamendi tööd – jaatajaid nimetatakse valitsuseks, mille liikmeteks on peaminister ja valitsuse liige, ning eitav võistkond on opositsioon , mille esindajad on opositsiooni liider ja opositsiooni liige. võistkonnas on kaks liiget ning kõneajad on pikemad kui Popperi formaadis. Reeglina antakse parlamentaarsete väitluste teemad kätte 15 minutit enne väitluse algust ning võistkondade ülesandeks on plaan kokku panna oma teadmisi kasutades. Samuti puudub parlamentaarses väitluses kõnede vahel mõtlemisaeg.
Lincoln- Douglase formaat
LD on üks – ühele väitlusformaat, mis põhineb väitlejate poolt seatud väärtustel ning nendest lähtuvatel argumentidel. Väitlus kestab 32 minutit ning mõlemal poolel on ettevalmistusaega 4 minutit. Jaatuse kohuseks on defineerida vajalikud võtmesõnad väideldavas teemas, esitada omapoolne väärtus ja selle kitsendus ning neid üleval hoides tuua välja 2-3 argumenti teema kaitseks. Argumendid peavad olema toetatud tõestusega. Eitaja ülesandeks on rünnata nii jaataja argumente kui ka väärtusi ja pakkuda omapoolne kaasus – 2-3 argumenti, lähtudes enda poolt seatud väärtusest ja selle kitsendusest (mis võivad kattuda jaataja omadega, kuid ei pruugi).
Keskkoolide maailmameistrivõistluste formaat
Maailmameistrivõistlustel osalevas võistkonnas võib olla kuni viis õpilast, kellest igas voorus väitlevad etteantud teemal korraga kolm. maailmaformaadi kõned ei erine ülesehituselt oluliselt Karl Popperi formaadist. Jaatajate (proposition) ülesandeks on teema defineerimine , oma kaasuse esitamine ja kaitsmine ning eitajate (opposition) ülesanne vajaduse korral definitsioonide vaidlustamine ning jaatajate kaasuse ründamine. Eitav võistkond võib esitada oma vastukaasuse, kuid see ei ole kohustuslik. Igal juhul on rangelt soovitatav oma rünnak struktureerida ning üht strateegiat järgida.
väitlusformaadid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keity_s Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Väitlus
25
ppt

Väitlus

Väitlus Mis on väitlus? Teatud reeglite järgi toimuv vaidlus. Väitlus õpetab kriitilist mõtlemist, oma mõtete selget väljendamist ja avalikku esinemist. Erinevused vaidlusest: 1. Etteantud teema 2. Teema suhted loositud rollid 3. Enne väiltust kokkulepitud reelgid 4. Väitlus lõppeb erapooletu kohtuniku tehtud otsusega Väitlemine Teema ja väitlusreeglite valik ja tutvustamine Ettevalmistusaeg Väitlemine ise Hinnangu andmine ehk kohtunikutöö Väitluse teemad Väitlusteema sõnastatakse reeglina jaatava lihtlausena. Väärtusteemad on sellised, kus mingi nähtusega seostatakse mingi üldine väärtus, kõige tihedamini küsimus, kas nähtus on halb/hea. nt. Abort on ebanormaalne.

Eesti keel
Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele
21
rtf

Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele

Väitlema! Eesti Väitlusseltsi õppematerjal algajatele väitlejatele Kajar Kase 2006 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 I peatükk: Mis see väitlus nüüd täpselt on? .........................................................................................4 II osa: Ettevalmistumine.......................................................................................................................5 Jaatav kaasus....................................................................................................................................5 Definitsioonid...........................................................................

Väitlus
Väitluse alused
4
doc

Väitluse alused

Tavalisest vaidlusest eristab väitlust kolm asja: 1. Etteantud teema, mille suhtes loositakse eitav ja jaatav võistkond/väitleja Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Põhiosa väitlusest moodustavad kõned Jagame järgneva õpetuse kolme osasse: ettevalmistustöö, väitlemine ise ning väitluse hindamine II osa: Ettevalmistumine Väitluseks ettevalmistumine toimub aja jooksul, mis jääb teema kättesaamise ja väitluse alguse vahele

Aktiviseerivad tegevused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun