otsida. Väitlejad võivad kasutada neid materjale, mis nad on väitlusele kaasa toonud. Iga võistkond koosneb kolmest väitlejast, kes kõnelevad vooru alguses välja kuulutatud järjekorras. voorude vahel võivad väitlejad oma kõnelemise järjekorda muuta.Väitlus koosneb kümnest osast. Kuus neist on kõned, kus kõneleja saab rääkida ilma, et talle vahele segataks. Ülejäänud neli on ristküsitlused, mille jooksul ühe poole esindaja küsitleb teise poole esindajat. Parlamentaarsed väitlused Parlamentaarses väitluses simuleerivad võistkonnad parlamendi tööd jaatajaid nimetatakse valitsuseks, mille liikmeteks on peaminister ja valitsuse liige, ning eitav võistkond on opositsioon, mille esindajad on opositsiooni liider ja opositsiooni liige. võistkonnas on kaks liiget ning kõneajad on pikemad kui Popperi formaadis. Reeglina antakse parlamentaarsete väitluste teemad kätte 15 minutit enne väitluse algust ning võistkondade ülesandeks on plaan
● Loomakasvatuses esikohal liha- ja munatootmine ● Teisejärgulised piimakarja- ja lambakasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: keemiatööstus, masinatööstus(autobussid), kergetööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, suhkur, toidukaubad ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kütused, elekter, toidukaubad ● Energiamajandus: soojusjaamad, tuumaenergeetika Sarnasused kahe riigi vahel ● Parlamentaarsed vabariigid ● Asuvad samas maailmajaos, mandril ● On NATO's & EL's ● Töötuse % suhteliselt väike ● Parasvööde, sademete hulk ● Roomakatoliiklus, Luterlus Erinevused kahe riigi vahel Saksamaa Ungari ● Euro ● Forint ● Avatus merele ● - ● Rahvaarv suurem ● Rahvaarv väiksem ● Sajab aastaringselt ● Sajab kevadel&suvel ● - ● Vaesus 13,9%
rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; Tagajä: Katoliku kiriku võim Euroopas vähenes ning erinevates piirkondades kerkisid esile kalvinism, luteri usk. Prantsusmaa jäi katoliku usku. Hugenotid- Prantsusmaa kalvinistid-protestandid-reformatsiooni pooldajad. Absolutism- piiramatu ainuvalitsus 17-18saj. Absolutistlik monarhia- piiramatu kuningavõimuga riik.// EU riigid-Absolutistlikud (Prantsusmaa 1614 a. generaalstaadid laiali) ja Parlamentaarsed (võim kuninga käis, kuid jagas parlamendiga,inglismaa). Põhjused: keskaegne kristlik maailmapilt oli lõhenenud, hakati eitavalt suhtuma teistesse rahvustesse. Riigi tunnused: piiramatu ainuvalitsus, eesmärk saavutada riigis ühtsus, sõjaväe kohustus, tugeva ametnikkonna olemasolu// 1614-saadeti laiali Prantsusmaa generaalstaadid; kardinal Rochellei - Prantsusmaa peaminister; Louis 13- Prm kuningas,hävitas suurfeodaali võimu riigis, surus maha hugenottide võimu; Louis 14-
võimu endale haaranud või neid on valitud. Tihti on neil mingi parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud. Kõik diktaatorid nimetavad end tavaliselt presidentideks. Osades demokraatlikes riikides valitseb põhiseaduslik monarhia , riigipeaks on seal kuningas, ent võim on parlamendi ja peaministri käes Rootsi, Jaapan jt. Osa riike on vabariigid, kus riigipeaks on piiratud ajaks valitud president. Suurelt osalt on nad parlamentaarsed (India, Eesti) nii nagu põhiseaduslikud monarhiadki. Mõned aga on presidentaalsed (USA), kus president on ka valitsusjuht. Prantsusmaal on mõnes olukorras võim presidendi, mõnes jälle parlamendi ja peaministri käes.
Valitsuse moodustab, aga peaminister, kelle nimetab ametisse president. Valitsuses on kokku viisteist liiget ning valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Mulle tundub, et Eesti parlamentarismi puhul on tähtsal kohal see, et seadused on valitsevad ja minu meelest on see üks suur pluss. Kodanikel ongi ju kohustus kuuletuda seadustele ja neid täita. Parlamendis ju võetakse vastu seadusi ja neil on vastutus nende seaduste ees, mis vastu võetakse. Parlamentaarsed vabariigid on näiteks ka veel Iisrael ja Saksamaa. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii hakati pidama Inglise parlamentarismi klassikaliseks, seda võtavad eeskujuks paljud riigid, kus on valitsevaks parlamentaarne riigikord. Parlamentarismi korral valitakse parlament rahva poolt, kus presidendil erilist võimu ei ole. President on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Mulle meeldib, et Eestis on president riigi esindaja
selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. PLURALISM on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskond ei ole kunagi stabiilne, sest ühiskonnas valitsevad alati lõhed (vastuolud). Need on varanduslikud, piirkondlikud, etnilised, ideoloogilised ja usulised. Tänapäevaks on enamus ühiskonna teadlasi veendunud, et sotsiaalseid lõhesid ei saa likvideerida
) Riikluse tekkides ja arenedes jäi üks osa tavanorme kehtima senisel traditsioonilisel kujul (nn kirjutamata õigus, ius non scriptum). Selle osa kohta öeldakse selle maa tava. Teine osa aga pani aluse kirjutatud õigusele (ius scriptum) ehk kehtestatud õigusele. Tavanormide seast on selekteerunud ka teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (nt saadikupuutumatus ehk immuniteet), kuid riiklus tekitas ka uusi spetsiifilisi tavasid (nt parlamentaarsed tavad). Kõlblus- ehk moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlblusnorm on alati käitumise kohustus, millel pole alternatiivi. Kõlblusnormid toimivad kas kogu ühiskonnas või mingi sootsiumi piires. Samas on kõlblusnormid ka kõigi teiste sotsiaalsete normide hindamiskriteeriumiks selles, kas nad
seadusi. Presidendil pole ainuvõimus, sest tema kõrval on kongress, mis koosneb 2-st kojast: 1) Alamkoda 2) Ülemkoda President ja kongress kontrollivad teineteist ning presidendi ja kongressi vahelise konflikti korral võib senat presidendi tagandada. USA-s valitakse president iga 4 aasta tagant. Parlamentarism kujunes Suur Britannias. Nii peetakse inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänepäeva parlamentaarsed riigid. Poolpresidentalism peamine erinevus presidentalismiga, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Venemaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes jne. Sotsiaalsed erakonnad ja liikumised. Väikeparteid nõrga organisatsioonilise struktuuriga. Neil on vähe dokumentatsiooni. Liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja nad peavad kinni
süsteem parlamendi ja valitsuse näol. Mõnes riigis (nt Tšehhoslovakkia, Vietnam, Korea) oli ka ainuisikuline riigipea. * Riikides, kus säilitati vormiliselt mitmeparteiline süsteem, pidid kõik parteid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel. *Pärast sotsialistliku süsteemi lagunemist, on rahvademokraatliku vabariigi oma valitsemisvormina säilitanud vaid Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba. Nüüdisaja vabariigid on kas parlamentaarsed või presidentaalsed. Presidentaalne vabariik on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. President on täidesaatva riigivõimu tipuks, mõnel juhul (nt USA) on ta ka valitsuse juht, kellel on ühtlasi parlamendi kõrval ka seadusandlik pädevus. Parlamentaarne vabariik on riigivalitsemise vorm, mis rajaneb parlamendivõimu ülimuslikkusel. Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon. Tal puudub
1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole
Üha süvenev radikaalsus (revolutsioonilisus), parlamentarismi vastustamine ja Briti ühiskonnale seniharjumatu juutide vaenamine, mis tõi kaasa avalikkuse laialdase hukkamõistu, olidki võibolla peamised põhjused, miks Briti fasistidel ei õnnestunud Albionil lõplikku läbilööki sooritada. Mainimata ei saa jätta antifasistlikke meeleolude üha laiemat levikut ja süvenemist brittide hulgas. Kahtlemata aitas ebaedule kaasa Briti ühiskonna kauaaegsed parlamentaarsed ja demokraatlikud traditsioonid, mis ei võimaldanud äärmusrühmitustel (nagu fasistid seda ju olid) laiemat ühiskondlikku kõlapinda saavutada. Samuti Ühendkuningriigis üha tugevnev ametiühingu- ja töölisliikumine, millise peamine poliitiline väljund leiboristid kasvatasid 1920. ja 1930. aastatel jätkuvalt oma mõjuvõimu ning sai just siis üheks kahest suurest erakonnast. Ühtlasi tõrjusid leiboristid briti erakondade seas liidrirolli
· laste- ja peretoetused · pensionid · sotsiaaltoetused · rehabilitatsiooniteenused puuetega inimestele IV. TERVISHOIUPOLIITIKA - rahvatervise kaitse ja ravikindlustus V. ELUASEMEPOLIITIKA SP kujundamise mehhanismid SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool. Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest võimalustest ja valitsevast ideoloogiast. On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme: · parlamentaarsed valitavad kogud (Riigikogu, KOV: linna-, vallavolikogu) · korporatiivsed - sotsiaalsed partnerid (valitsus, tööandjad, töövõtjad) sotsiaaldialoogi käigus. Üheks näiteks on töö- ja palgalepingute süsteem, töötingimused ja tööohutus. SOT SI AALDI ALOOGI M U DEL VALITSUS T Ö Ö A N D J AT E Riigi tasand - AMETIÜHINGUTE KESKORGANISATSIOON(id) kolme - või kahepoolne KESKORGANISATSIOON(id)
· Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist hierarhiat, st kõrgemate organite loomise, ülesehituse ja omavaheliste suhete printsiipe ning nende suhteid teiste riigiorganite ja indiviididega. Riigivalitsemise vormi järgi eristatakse monarhiaid (piiratud ja piiramata) ja vabariike (parlamentaarsed, poolpresidentaalsed, presidentaalsed). 9. Monarhia ja vabariik, nende erisused Monarhia ja vabariigi peamiseks erinevuseks on riigipea institutsioon, riigipea valimise viis: vabariigis valitakse riigipea valimiste teel, monarh pärib võimu. Lisaks valitakse president kindlaks ajaks, monarh on määramata ajaks. Lisaks on monarh juriidiliselt vastutamatu. 10. Riiklik korraldus liht- ja liitriikides Unitaarriik ehk lihtriik on riik, mis territoriaal-poliitiliselt on ühtne tervik
Kui nende vahel tekib tõsine konflikt, võib see kaasa tuua valitsuse moodustamise või isegi uued parlamendivalimised; o Riigipea on parlamentaarses riigis president, konstitutsioonilise monarhia puhul monarh. Riigipea esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse
Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus, mitmeparteisüsteem. NB! Diktatuuririikides on vastupidi. Parlamentarism (Eesti näitel) 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000 000001006a2e0000000001000000e802000000000000e8020000010000006c0000000000 0000000000002c000000700000000000000000000000873b0000ed28000020454d460000
moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindavad valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindajad ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab
Napoleoni sõdade kaudu levisid uued ideed kogu Euroopas. Paljudes riikides kujunenud poliitilised liikumised said eeskuju ning mõjutusi Prantsuse revolutsioonist. 1) Revolutsiooni mõjul toimunud muutused ühiskonnas: - lõpetas absolutismi, valitseja ainuvõimu, ja kehtestus üldise hääleõiguse põhimõte, mida esialgu küll piirati erinevate tsensustega. Poliitika sai põhimõtteliselt kõigi asjaks, inimene oli kodanik ja rahvas kõrgeim võimukandja. Kontitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad. - aadel kaotas oma positsioonid, mis võimaldas uute võimekate inimeste tõusu, kellel vana korra range seisuslikkuse tingimustes polnud mingit karjäärivõimalust (näiteks Napoleon) - lammutati vana korra aegne ühiskond, tühistati privileegid, võrdsus maksude tasumisel, toimus omandi üleminek keskkodanluse ja talupoegade kätte. - kaotati tsunftisundus ja kehtestus õigus vabalt valida oma tegevusala - sõjaväekorralduses juurdus üldise sõjaväekohustuse printsiip
Poolpresidentalism ehk poolpresidentaalne valitsemisviis. Peamine erinevus presidentalismiga on see, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Selline valitsemiskord on näiteks Prantsusmaal, Portugalis, Islandil, Austrias, Soomes, Venemaal. On ka peaminister. c) Parlamentaarne demokraatia (Eesti) Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks
avaldamisvormid. Jagatakse: 1. Ühiskondlik-majandsuliku formatsiooni alusel ehk millises ühiskondlik-majanduslikus formatsioonis riik eksisteeris: - Orjanduslik - Feodaalne - Kodanlik - Sotsialistlik 2. Territooriumi ulatuse alusel aegruumis: - Linnriik - Impeerium 3. Riigi vormi alusel aegruumis: - Monarhia: a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed), b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed; kodanlikud, parlamentaarsed) - Vabariik: a) ajaloolised ( orjanduslikud: demokraatiad ja aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik); b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademokraatia) 4. Rahva osavõtu mahu riigivõimu teostamisel alusel: - Despootia – osavõtt 0 - Dualistlik – ehk osavõtt valitud esindajate kaudu teatud ulatuses,
juhitud Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja-Korea). 1.3. Riigivalitsemise vormid: Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks: a) Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana- Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka
Afganistanis 1996-2001). Totalitaarses riigis võib võim olla päritav (nt Põhja- Korea). 1.3. Riigivalitsemise vormid: Riigid jagunevad riigivalitsemise vormilt vabariikideks ja monarhiateks: a) Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis antiikajal (Vana-Kreekas) vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigid jagunevad: Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa LV). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel
USA president valitakse iga 4 aasta tagant. Poolpresidentalism e poolpresidentaalne valitsemisviis erineb presidentalismist eelkõige selle poolest, et president peab parlamendiga rohkem arvestama ning peale presidendi ametikoha on ka peaministri ametikoht. Säärane valitsemiskord on nt Pr-l, Portugalis, Isalndil, Austrias, Soomes ja Venemaal. Parlamentarism Parlamentarism kujunes SB-s. Nii peetakse Inglise parlamenti klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (SB, Roo, No, Belg, Taa) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. Parlament on seadusandlik võim. Ta kiinitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks. Parlament kinnitab valitsuse väljatöötatud riigieelarve seaduseks. Parlament määrab ametisse valitsuse, mille moodustavad need erakonnad, kes
mõjutsooni. Säilis suuremas või väiksemas osas senine riigiorganite süsteem parlamendi ja valitsuse näol, mõnes riigis (Tšehhoslovakkia Sotsialistlik Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik jne) oli ainuisikuline riigipea. Riikides, kus säilitati mitmeparteiline süsteem, pidid kõik parteid tegutsema kommunistliku või töölispartei juhtimisel. Kui sotsialistlik süsteem lagunes, siis säilitasid rahvademokraatliku vabariigi vormi vaid Põhja-Korea, Hiina ja Kuuba. Parlamentaarsed vabariigid- sellises riigis rajaneb võimukorraldus parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon ja valitakse ametisse kas otseste või kaudsete valimistega.Valitsus nimetatakse ametisse parlamendi poolt ning see on parlamendi ees aruandekohustuslik (nt Eesti, Saksamaa, Soome, Itaalia, Austria jne). Presidentaalsed vabariigid- sellises riigis on president ühtlasi ka valitsuskabineti juht
paljuski ajalugu.(Saudi-Araabia) selle puhul on kõik kolm võimu riigis koondunud ühe isiku kätte ja see on pandud paika ka juriidiliselt. konstitutsiooniline(põhiseaduslik) monarhia monarhi võim on seadustega priiratud.Tal on ainult esindusfunktsioonid. Tegelik võim on siiski seaduslikult(rahva poolt valitud) parlamendi käes. b)VABARIIGID(kõik tähtsamad ametid on kaudselt või otseselt valitavad.) parlamentaarsed vabariigid rahvas valib otse parlamendi ja parlament määrab omakorda määrab ametisse tähtsamad ametiisikud. Kogu võim kuulub parlamendile. Eesti on klassikaline parlamentaarne vabariik. *parlamentarism riigiülesehitus kus kogu võim kuulub parlamendile. presidiaalvabariik presidendi õigused suuremad. president määrab ametisse ka valitsuse. Venemaa, Prantsusmaa. Mõlemad RIIGI tüübid omavad puudusi, kuid neil on ka positiivseid jooni.
kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe
asjaosalistele kui informatiivne väärtus ning nii on tulemused ka avalikult kontrollitavad. 13. Õiguse allikad- tava ja pretsedent õiguse allikana 1. õiguslikud tavad- Riikluse arenedes säilis osa tavanorme traditsioonilisel kujul, osa aga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (näiteks saadikupuutumatus)., Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid (näiteks parlamentaarsed tavad) 2. lepingud- Lepingu kui õiguse allika efektiivsuse tagab eeskätt kokkuleppe vabatahtlikkus, mis omakorda põhineb vastastikusel huvitatusel ja kasul. Riikidevahelistes suhetes ehk rahvusvahelises õiguses on leping tava kõrval õiguse allikaks. 3. kohtulahendid ehk pretsedendid- See õigusallikas on eriti oluline anglosaksi maades, kus kohtud tuginevad õigusemõistmisel varasematele kohtulahenditele. Kui varasemaid analoogseid
põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland) Vabariigid presidendivabariigid (presidentalismi põhimõte): Rahvas valib paralleelselt seadusandliku võimu (parlamendisaadikud) ja täidesaatva võimu juhi (President). President määrab valitsuse, ministrid annavad aru vaid Presidendile. Presidendil suured võimuvolitused koos valitsusega. (USA) Presidendil on suur vetoõigus- õigus parlamendi otsused keelustada (Venemaa) parlamentaarsed vabariigid (parlamentalismi põhimõte): Rahvas valib ainult parlamendi ja parlament kinnitab ametisse täidesaatva valitsuse. Parlament valib presidendi. Täidesaatev võim on suures sõltuvuses seadusandlikust võimust. a) Enamusvalitsus- üheparteivalitsus (50% + 1 häält parteil) b) Koalitsioonivalitsus- mitmeparteilisus segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu
Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Parlament koosneb ühest või kahest kojast (föderatsioonides). Olulisim ülesanne on seaduste vastuvõtmine, kusjuures nende seaduste hulka võib kuuluda ka põhiseadus. Riigipea valimine. Parlamentaarsed ja presidentaalsed riigid. EV on parlamentaarne, riigipeal on vaid esindusfunktsioon ja riigikogu poolt vastuvõetud seaduste väljakuulutamise dekreet. Immuniteet e saadikupuutumatus – parlamendi liikme võib kriminaalvastutusele võtta vaid riigikantsleri taotlusel parlamendi enamuse nõusolekul, kohe võib kinni võtta otse kuriteo sooritamisel. Indemniteet – parlamendi liige ei kanna õiguslikku vastutust parlamendis peetud sõnavõttude ega hääletuse eest.
kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monhiastlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe
selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuurid), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Nüüdisajal deklareerivad kõik valitsused, olgu tegu vabariikide või monarhiatega, et nad on demokraatlikud. Selles, mismoodi ja kuivõrd demokraatlikke ideaale tegelikkuses järgitakse, on aga suur vahe
2) impeeriumid (vrdl Montesquieu liigitusega fakultatiivse osa teema 4 § 2 p.1.2. all lk 87). Võttes aluseks riigi vormid aegruumis (vt skeem nr 2 ja 3 lk 83), saame kaks põhilist riigi ajaloolist tüüpi: 1) monarhiad:a) absolutistlikud ehk piiramatud (orjanduslikud despootiad ja türanniad; feodaalsed),b) dualistlikud ehk piiratud (feodaalsed: piiratud feodaalse killustatuse tõttu või seisuste esindusinstitutsioonide poolt; kodanlikud: parlamentaarsed); 2) vabariigid: a) ajaloolised (orjanduslikud: demokraatiad ning aristokraatiad; feodaalsed: linnvabariik), b) kaasaegsed (kodanlikud demokraatiad: parlamentaarsed, parlamendikesksed, puhta võimude lahususe alusel, presidentaalsed; sotsialistlikud: nõukogude süsteem ning nn rahvademoraatia, pärilik partokraatia - Korea RDV). 39
Lubaduste jagamine tähendaks, et presidendi võimupiirid on laiemad ja tema pädevuses on poliitiliste otsuste tegemine. See saaks võimalikuks ainult põhiseaduse muutmise korral. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa 7 Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: 1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse
õigusteadlaste arvamused õigustloovad aktid Õiguslikud tavad: Riikluse arenedes säilis osatavanorme traditsioonilisel kujul, osaaga panid aluse kirjalikule õigusele. Tavaõigusest eristus ajapikku teatudpüsikogum, mida tänapäevaltuntakse rahvusvaheliseltüldtunnustatud tavadena (näitekssaadikupuutumatus) Riikluse areng tekitas ka uusi tavasid(näiteks parlamentaarsed tavad) Lepingud: Leping on vabatahtlik kokkulepepoolte vahel Lepingu kui õiguse allika efektiivsusetagab eeskätt kokkuleppevabatahtlikkus, mis omakordapõhineb vastastikusel huvitatusel jakasul Riikidevahelistes suhetes ehkrahvusvahelises õiguses on lepingtava kõrval õiguse allikaks. Kuna riikidevahelised lepingudehk rahvusvahelised õigusnormidon ülimuslikud ehk tugevamamõjuga kui
* liberaalseteks * autoritaarseteks *totalitaarseteks Valitsemisvormid saab jagada: vabariigid presidentaalsed e. dualistlikud vabariigid Ühendriikide mudel Ladina-Ameerika mudel Aafrika-Aasia mudel 18 poolpresidentaalsed vabariigid parlamentaarsed vabariigid monarhiad absoluutne monarhia dualistlik monarhia parlamentaarne monarhia teokraatlik monarhia Territoriaalselt korralduselt jagunevad riigid: unitaarriigid ilma autonoomsete koostisosadeta unitaarriigid autonoomsete piirkondadega unitaarriigid föderatsioonid Konföderatsioon eraldi riigivormiks pole, sest ta pole riik, vaid on riikide liit. Veel kasutatakse riigi
20.saj algusega kui 1903 rajati Women's Political and Social Union (vmt), mille eesotsas oli Pankhurst ja eesmärgiks saavutada naistele poliitilne hääleõigus. Nõudmisi esitati sageli vägivaldses stiilis. Lõplikult saavutasid naised osalise valimisõiguse 1918a(pidid olema abielus ja 30+). Võrdse valimisõiguse meestega said nad 1928a(Prantsusmaal 1944). Euroopas 1906 ja kogu maailmas 1896 Uus Meremaal. Esimeseks maailmasõjaks oli ainult käputäis riike, mis olid parlamentaarsed/demokraatlikud: Praantsusmaa, Norra, Sveits, Rootsi ja Suurbritannia(tugev parlamentarismi domineerimine sai alguse kuninganna Victoria ajastul) RAHVASTIKUPROTSESSID Pole selge, kas rahvastiku juurdekasv oli tingitud moderniseerimisest või vastupidi. Euroopa rahvaarv saja aastaga praktiliselt kahekordistus: 1750 144 mlj;1850 274 mlj; 1900 423 mlj. Mõned riigid tegid eriti kiire kasvu: Inglismaal kõike äkilisem(saja aastaga kolmekordistus:1850a-ks 16,7 mlj)
Tavanormid on pidevalt muutunud ja teisenenud aegruumis, kuid samas on selekteerunud nende seast teatud üldiste väärtuste püsikogum, milliseid tänapäeval tuntakse nn rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena. Näiteks teise riigi saadikute puutumatus ehk immuniteedipõhimõte või tava tähistada riigi tekke tähtpäeva ametlike pidulike tseremooniatega (riigipea avalik esinemine; relvajõudude paraad; riiklike autasude andmine), aga ka spetsiifilised käitumisnormid, nt parlamentaarsed tavad. Tavanormide autoriteet tugineb üldjuhul austusel tavade või traditsioonide vastu, st vabatahtlikul täitmisel, v.a juhud, mil tavasid nt riiklikult toetatakse. Tavanormid hõlmavad vaid seda isikute ringi, kes neid tunnustab ja täidab. Samas ei välistada see sotsiaalse surve võimalust indiviidile, kes vastavaid tavanorme omaks ei soovi võtta. Näiteks sellise indiviidi mõjutamiseks võidakse katkestada temaga suhtlemine või jätta
väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks, millest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab järgmine: 1. Parlament valitakse rahva poolt, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega. Konstitutsioonilise monarhiaga riikides (Suurbritannias, Rootsis, Norras, Belgias ja Taanis) presidenti ei valita, sest riigi esindaja ülesandeid täidab monarh. 2. Parlament on seadusandlik võim. Ta kinnitab valitsuse poolt antud seaduseelnõu seaduseks
tema pädevuses on poliitiliste otsuste tegemine. See saaks võimalikuks ainult põhiseaduse muutmise korral. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. 4 Parlamentaarsed riigid on nt Island, Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada: 1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia 2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust, valitsuse
näol. Sotsialistlik vabariik on esinenud nõukogude vabariigi ja rahvademokraatliku vabariigi vormis. Nõukogude vabariiki sotsialistliku riigi vormina iseloomustas eelkõige riigi kõikidel tasanditel rahvaesinduste organite ülesandeid täitev nõukogude süsteem. Eksisteeris aastatel 1917.-1991. Rahvademokraatlik vabariik tekkis neis Euroopa ja Aasia riikides, mis pärast II maailmasõda jäid NSV Liidu mõjutsooni. Nüüdisaja vabariigid on kas parlamentaarsed või presidentaalsed. Presidentaalset vabariiki iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte, nt USA. President on täidesaatva võimu tipuks, mõnel juhul ka valitsuse juhiks. Tal on parlamendi kõrval ka seaduslik pädevus. Valitsuse moodustab president parlamendiväliselt ja valitsus ei kanna parlamendi ees poliitilist vastutust. Parlamentaarne vabariik rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Presidendil on peamiselt esindusfunktsioon
) Riikluse tekkides ja arenedes jäi üks osa tavanorme kehtima senisel traditsioonilisel kujul (nn kirjutamata õigus, ius non scriptum). Selle osa kohta öeldakse selle maa tava. Teine osa aga pani aluse kirjutatud õigusele (ius scriptum) ehk kehtestatud õigusele. Tavanormide seast on selekteerunud ka teatud püsikogum, mida tänapäeval tuntakse rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavadena (nt saadikupuutumatus ehk immuniteet), kuid riiklus tekitas ka uusi spetsiifilisi tavasid (nt parlamentaarsed tavad). 153 Kõlblus- ehk moraalinormid on stabiilsed kõlbluspõhimõtted, mis on vastavas aegruumis inimeste käitumise pidevalt toimivaks süvamotivatsiooniks. Kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlblusnorm on alati käitumise kohustus, millel pole alternatiivi. Kõlblusnormid toimivad kas kogu ühiskonnas või mingi sootsiumi piires. Samas on
annaabi.ee 
