Riik, selle põhitunnused, ülesanded, riigivormid (0)

28.11.2012 Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks õppida järgmised teemad: riik, selle põhitunnused, ülesanded, riigivormid
Kordamisküsimused:
1. Riigi mõiste seletus (vt vih.)
Riik on universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, kuid üldisemalt on riik võimu teostamise mehhanism.
2. Riigi põhitunnused (vt vih.)
Maismaa
3. Millised on riigi ülesanded (õp. lk 56)
Riik kaitseb oma rahvast välisohtude eest ja hoiab sisekorda. Riik peab seadusi looma ja teostama. Ühiskondlik abi, töötu abiraha , tervishoid, vanaduspension on samuti riigi kohutus. Sellega on riigi kulutused tohutult kasvanud. Peamiselt teenib riik selle tagasi maksudega. Heaoluriigis jagab riik tulusid ümber. Võtab rikastelt rohkem ja jagab neile, kel on hetkel puudu.
4. Milliseid võime eristatakse demokraatlikus riigis, mida nad endast kujutavad ja millega nad tegelevad (lk 57-58)
Seadusandlik võim on demokraatias kodanike poolt valitud kogu käes ja selle üldnimeks on esinduskogu või parlament . Eesti parlamendi nimeks on Riigikogu. Parlamendis on eri töörühmad (komisjonid) eri valdkondade jaoks- majandus, haridus jm. Seal töötatakse välja esialgne seaduse kava ehk seaduseelnõu, mis läheb arutlusele ja hääletamisele parlamenti.
Täidesaatev võim kannab üldnime valitsus. See peab lahendama kõik küsimused, mis riigis kerkivad. Selleks peab ta andma mitmesuguseid korraldusi ja käske. Demokraatias peavad need püsima seaduste piires, ja see pole üldsegi nii hõlbus. Mõnigi kord oleks mõnda probleemi lihtsam lahendada seadusest natuke mööda minnes. Seda aga ei tohi lubada, kui tahetakse, et valitsus allub rahvale ja mitte vastupidi. Valitsuse moodustavad ministrid , kellele alluvad ministeeriumid. Iga ministeerium tegeleb eri valdkondadega. Ministeeriumi igapäevast elu korraldab Eestis kantsler .
Kohtuvõim otsustab, kas valitsuse ja ametkondade tegevus vastab seadusele ja kas parlamendi antud seadused on kooskõlas põhiseadusega. Eestis teeb seda Tartus asuv Riigikohus , kelle liikmed nimetab ametisse Riigikogu nende eluajaks. Muidugi tegelevad kohtud ka igasuguste muude vaidlusküsimustega ja seadustest üleastumistega. On demokraatlikke maid, kus kohtute põhiseaduslik järelevalve on nõrk või olematu (Briti). Seal võib parlament just nagu teha, mida tahab, tegelikult on aga tavadega tugevalt seotud.
5. Miks on demokraatlikus riigis võimud üksteisest lahus (lk 59)
Võimud on üksteisest lahus, sest see hoiab ära võimu koondumise ühele isikule või kitsa ringi kätte. Võimude eraldatuse ja tasakaalu huvides ei tohi samad inimesed olla seadustandva, täidesaatva ja kohtuvõimu eesotsas. Kui Riigikogu liige saab ministriks, peab ta oma koha parlamendis loovutama. Need kolm võimu ei tohi üksteisest liiga oleneda. Riigikogu võib valitsuse kukutada , ent vastukaaluks võib valitsus sel puhul Riigikogu laiali saata ja uued valimised välja kuulutada. Riigikogu nimetab Riigikohtu liikmed, ent ei saa neid pärast enam vallandada.
6. Millised riigivormid eksisteerivad tänapäeva maailmas (nimetus, selgitus , 2 näidet) (vt vih. ja õp. lk 62)
Tänapäeva maailmas eksisteerivad riigivormid:
Monarhia
Parlamentaalne
Riigipea (kuninga) võim on piiratud või pole seda üldse.
Austraalia , Kanada .
Segasüsteem
(poolpresidentaalne)
Peaminister ja president jagavad võimu. Soome, Venemaa, Prantsusmaa.
Vabariik
Diktatuur on ühe inimese või ringkonna valitsus. Osa diktaatoritest on võimu haaranud või vabadel valimistel saadud võimu täielikult muutnud. Põhja-Korea, Süüria.
7. Mille poolest erinevad üksteisest demokraatlikud ja diktatuuririigid (õp. lk 62).
Demokraatlikud ja diktatuuririigid erinevad üksteisest selle pooles, et diktatuuririigis valitseb üks isik või ringkonna valitsus, kes on võimu endale haaranud või neid on valitud. Tihti on neil mingi parlament, mis aga pole vabalt valitud, vaid mille on diktatuurivõim ise kokku pannud. Kõik diktaatorid nimetavad end tavaliselt presidentideks.
Osades demokraatlikes riikides valitseb põhiseaduslik monarhia , riigipeaks on seal kuningas, ent võim on parlamendi ja peaministri käes – Rootsi, Jaapan jt. Osa riike on vabariigid, kus riigipeaks on piiratud ajaks valitud president. Suurelt osalt on nad parlamentaarsed (India, Eesti) nii nagu põhiseaduslikud monarhiadki. Mõned aga on presidentaalsed (USA), kus president on ka valitsusjuht. Prantsusmaal on mõnes olukorras võim presidendi, mõnes jälle parlamendi ja peaministri käes.