FRANGI RIIK ajalugu kontrolltöö (0)

Frangi riik- Prantsusmaa eelkäija. Kõrgaeg 5.sajandil.
Gallia - Frangi riigi alad, praegune Prantsusmaa.
Majordoomus- kuninga suursugused kojaülemad .
Feodaalkord - ehk Feodalism . Põhineb isanda ja vasalli omavahelisest suhtest. Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel.
Sunnismaisus - talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada.
Pärisorjus-talupoegadel polnud õigusi, nende üle mõistsid kohut valitsejad. (2eeld: feodaalkorra teke, sunnismaisus)
Feood - e. lään on maavaldus , mis Isand andis sõjateenuste eest vasallidele. Feodaal - e. Läänimees on maaisand, valitseva klassi esindaja keskajal. Feodaalne killustatus- nõrgendas kuningavõimu .
Chlodovech - Frangi riigi rajaja; Tema juhtimisel võeti vastu ristiusk .
Karl Martell - Alguse sai Frangi riigis feodaal kord; Poitiers ’i lahingus 732 tõrjus tagasi araablased .
Pippin Lühike- esimene ametlik Frangi riigi kuningas; Abistas rooma paavsti langobardide võitluses.
Karl Suur-Rooma paavst troonis ta 800a keisriks; suurendas jõudsalt Frangi riigi alasid.
Kõrgkeskaeg 11-13saj: 9-10saj oli Prantsusmaa feodaalselt killustatud; võimul Karolingide dünastia ; hiljem Kapetingide dünastia (valduste suurendamine ); 1302-kutsuti kokku seisuste esinduskogu generaalstaadid , kuna kuningal oli tähtsate küsimuste jaoks abi vaja; keskpaigal Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.)
Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud ; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing).
Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism , anglikaani kirik . Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu; Eeldused:katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust , Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt; Tagajä: Katoliku kiriku võim Euroopas vähenes ning erinevates piirkondades kerkisid esile kalvinism, luteri usk. Prantsusmaa jäi katoliku usku.
Hugenotid - Prantsusmaa kalvinistid -protestandid-reformatsiooni pooldajad.
Absolutism - piiramatu ainuvalitsus 17-18saj.
Absolutistlik monarhia- piiramatu kuningavõimuga riik.// EU riigid-Absolutistlikud
(Prantsusmaa 1614 a. generaalstaadid laiali) ja Parlamentaarsed (võim kuninga käis, kuid jagas parlamendiga,inglismaa). Põhjused: keskaegne kristlik maailmapilt oli lõhenenud, hakati eitavalt suhtuma teistesse rahvustesse. Riigi tunnused: piiramatu ainuvalitsus, eesmärk saavutada riigis ühtsus, sõjaväe kohustus, tugeva ametnikkonna olemasolu// 1614-saadeti laiali Prantsusmaa generaalstaadid; kardinal Rochellei - Prantsusmaa peaminister; Louis 13-Prm kuningas,hävitas suurfeodaali võimu riigis, surus maha hugenottide võimu; Louis 14- päikesekuningas ; Louis15- Pärast mind tulgu vee uputus ; Louis16-ta raha riigile sisse ei toonud kui laristad.
Ususõjad Prantsusmaal: 1562- 1593 ; Põhjused:usulised erimeelsused, hugenottide ja katoliiklaste vahelised erimeelsused, hugenottide tegevus riigis oli piiratud. Olulisemad sündmused: 1573-pärtliöö, 1593-kuningas võttis vastu katoliku usu, 1598 -Nantesi edikt . Tulemused: valitsev katoliku usk, võimu piirati aga ei keelatud.
Valgustusajastu- 18.saj.- valgustus ideede levik (kõige rohkem Inglismaal ja Prantsusmaal), Tekkis usk inimmõistusesse e. ei usutud enam nii palju kirikut, vaid iseennast. Tähtsaks muutusid loodusteadused ning katsete ja vaatluste teel saadud teadmised. Deism- usuti , et Jumal lõi maailma, kuid ta ei sekku maailmaasjadesse.
Montesquieu- arvustas Prantsusmaa seltskonna elu ja kuningavõimu;
Voltaire- Katoliku kirikut ja elupahesi kritiseeris.
Valgustatud absolutism- riigi vorm, kus eesotsas on valgustatud monarh .
Rousseau- tema arvates kui edendada kultuuri, siis kõlblus prob kaovad.
Valgustus ajastu tagajärg- talurahva olukord paranes, rahva hariduse osatähtsus tõusis.
Indlugents- patu puhastuskiri.
732- Poitiers’i lahing, islamiusk pealtung EU peatati.
843- Verduni kokkulepe, Frangi riik kolmeks (Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa, Ida-Frangi riik-Saksamaa, Lõuna. Frangi riik- lagunes .)