50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Cyber15
Õppematerjali autor
Aadel nõudis aga vastupidist Richelieu ja kuningavõim Generaalstaatide istungitel paistis silma vaimuliku seisuse esindaja piiskop Armand Jean du Plessis de Richelieu Piiskop sai riigisekretäriks Pärast mõningaid keerdkäike karjääris tõusis ta kardinaliks ja 1624. aastal esimeseks ministriks Louis XIII leidis temas iseloomuomadusi mis temas endas puudusid Richelieu sai ka rahanduse peakontrolöriks Kuni surmani oli ta Prantsusmaa tegelik valitseja Talle meeldisid tiitlid ja varandused 1626. aastal andis Richelieu välja edikti milles käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused Samal aastal ilmus edikt mis keelustas duellid Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde
Väljapääsu nägi ta rahva suveräniteedis, mis tähendab , et võim lähtub rahvast; Suure prantsuse revolutsiooni ajal sai tema õpetusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Entsüklopedistid Aluse panija ja väljaandja oli filosoof Denis Diderot; entsüklopeedia keelati ning selle trükkimise ja müümise eest ähvardas vanglakaristus. Entsüklopeeida käsitles alfabeetilises süsteemis teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja eesrindlike ideede seisukohalt. 7.Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Kuningavõim 17. sajandi algul Vana probleem oli kuningavõimu suhe feodaalaadliga, eriti kuninglike printsidega, kes taotlesid endale suuremaid õigusi; mõningane kodanlik areng oli tekitanud vastasseisu tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel; Välispoliitilised probleemid: vastuolud Habsburgide keisririigi ja Hispaaniaga; Generaalstaadid Generaalstaatide(seisuste esindused) koosolekutel põrkusid teravalt kolmanda seisuse ja aadli
Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla.
Sissejuhatus 17. sajandil, Louis XVI valitsemise ajal, muutus Prantsusmaa Euroopa poliitilise ja kultuurielu keskuseks. Kogu kultuur allutati ülirangetele reeglitele. Kuid sellest sajandist sai Prantsusmaa kultuuri õitsenguaeg. Ajastu nimeks sai klassitsismiajastu. 18. sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisusteks olid vaimulikud ja aadlikud.
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaa on riik Lääne-Euroopas, kus 17.-18. sajandil oli valdavaks valitsemisviisiks absolutism- vorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Absolutismi teooria kujunes välja varauusajal, mil hakkasid moodustuma esimesed rahvusriigid, ning senist ühiskonna- korraldust ähvardas kokkuvarisemine- seda eeskätt humanismi tuleku ja feodaalsüsteemi suutma- tusega kohaneda seniste ühiskondlik-majanduslike muudatustega. Uue teooria tekkimiseks osutus sobivaim pinnas olema Prantsusmaal, kus kuningavõim oli tugev juba keskaja lõpust saadik
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid
Legendaarne väejuht, kes astus troonile 15-aasatsena ja saavutas algul tema vastu moodustatud koalitsiooni vägede üle suuri võite. Katariina II (Suur) (1729-1796) : saksa päritolu vene kesrinna 1762-1796. Abiellus 1745 Vene troonipärija Peeter III-ga. Louis XIV (1638-1715) : Prantsuse kuningas 1643-1715. Hüüdnimega Päikesekuningas(Roi Soleil). Tema troonilolekust kujunes absolutismi kõrgaeg, mida iseloomustas kuninga ainuvõim ja ülimalt toretsev õukond. Kaitses alati Prantsusmaa huve. Louis XVI (1754-1793) : Prantsuse kuningas 1774-1792. Louis XV pojapoeg. Kustus Neckeri soovitusel 1789.aastal kokku generaalstaadid(esimest korda 1614. aastal). Kolmanda seisuse otsus tulla eraldi kokku ja moodustada Rahvuskogu kujunes Prantsuse revolutsioon esimeseks vaatuseks. Põgenes pärast revolutsiooni Pariisist. Hukati 1793. Maria Theresia (1717-1780) : Austria ertshertsoginna, Ungari ja Böömimaa kuninganna. Sai 1740
Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriisi, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Prantsusmaa ja eriti selle eliit elas 18. sajandi teisel poolel kahtlemata üle oma võimete, sest ta polnud enam Euroopa suurvõim, nagu Louis XIV ajal, mil polnud ei kriitikat Jumala armust valitseva absoluutse monarhi kohta ega ka niivõrd suurt nappust sissetulekute osas. Kuid Louis XIV aegsed edukad ajad olid möödas ning järgmised kaks kuningat, Louis XV ja Louis XVI, ei hoolinud kuigivõrd riigivalitsemisest ega suutnud reaalselt sellega ka toime tulla.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid