10.09 ebausalduses Tutvusta osakonda ja personalile. töötajad. 23.10.09 Püüa tagada patsiendile rahulikku keskkonda. Häirunud mõtlemine, Patsient on rahulik, Ravi vastavalt arsti Patsient on rahulik, mis avaldub paranoilised luulud korraldusele. paranoilised luulud paranoilistest on vähenenud või veel leiavad aset. luuludest. kadunud. Selgita patsiendile, et 28.10.09 23.10.09 ümbritsevad teda inimesed ei soovi
Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi: paranoidne, hebefreenne, katatoonne ja lihtne skisofreenia. Paranoidse skisofreenia puhul on juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreense skisofreenia puhul on juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega
et olla teisega ei ole maha jätmine. Üksilduse tähendust mõistetakse küll erinevalt, kuid sageli valesti. See on sisemine tunne ning meeltesegadus. Üksindust aetakse segamini üksi olemisega. Iseendaga võib laua ääres kohvi juua või õhtuti pargis jalutada. Puhast üksindust ei eksisteeri. Alati, ükskõik kus on keegi, kes on tegelikult igal inimesel olemas. Iga halb on millelegi hea ning meeleheitlik meeleolu ja negatiivsed, paranoilised ideed ei ole erandiks. Inimesed, kes tunnevad üksindust tajuvad, et nad ei jaksa hakkama saada sellega, mida elu hetkel neile pakub. See rutiin, mõttetu rabelemine teadmatus suunas. Ainult üks soov- olla õnnelik, paistab olevat võimatu saak. Üksikuna olles ei paluta elult palju. Ollakse valmis leppiga vähesega, peaasi, et see oleks see mida otsitakse. Lootusetus- vegeteeriv seisund, mis ei vii edasi. Tühiseis, mis viib mõttele, et nüüd
Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega.
et olla teisega ei ole maha jätmine. Üksilduse tähendust mõistetakse küll erinevalt, kuid sageli valesti. See on sisemine tunne ning meeltesegadus. Üksindust aetakse segamini üksi olemisega. Iseendaga võib laua ääres kohvi juua või õhtuti pargis jalutada. Puhast üksindust ei eksisteeri. Alati, ükskõik kus on keegi, kes on tegelikult igal inimesel olemas. Iga halb on millelegi hea ning meeleheitlik meeleolu ja negatiivsed, paranoilised ideed ei ole erandiks. Inimesed, kes tunnevad üksindust tajuvad, et nad ei jaksa hakkama saada sellega, mida elu hetkel neile pakub. See rutiin, mõttetu rabelemine teadmatus suunas. Ainult üks soov- olla õnnelik, paistab olevat võimatu saak. Üksikuna olles ei paluta elult palju. Ollakse valmis leppiga vähesega, peaasi, et see oleks see mida otsitakse. Lootusetus- vegeteeriv seisund, mis ei vii edasi. Tühiseis, mis viib mõttele, et nüüd
Talurahva sissetulekud vähenesid, toomist piirati, talud läksid pankrotti. Suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, paljud ärid ja ettevõtted läksid pankrotti, kärbiti töötajate arvu. Kriisi ületamiseks pidi tehtama palju kokkuhoidmisi. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid ja kontrolliti rohkelt väliskaubandust. Tulnuks aga devalveerida Eesti kroon, mille peale tuldi aga palju hiljem. Stabiilsus sisepoliitilistes suhetes ei püsinud kaua. Inimesed olid üsna paranoilised ning kõigis hädades olid süüdi poliitikud. Erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku suurendas parlamendi killustatust. Ohuks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus. Nende avaldused leidsid rahva hulgas suurt toetust, süüdistades poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudsid uuendusi. Keskliidu esimeheks sai Andres Larka. Majanduskriisile ja sisepoliitilisele kriisile lisandus Eestis veel ka põhiseaduse kriis. Rahvale ei meeldinud olemasolev
Sageli kaasnevad skisofreenia sümptomitega: ärevus, depressioon, ülemäärane motoorne aktiivsus pidev ringiliikumine, ärritus (tuleb märkida, et see on ka vanemate antipsühhootiliste ravimite kasutamise tüüpiliseks kõrvaltoimeks.) 4. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. 4 · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb
SALVADOR DALI 1500 maali Skandaalid hispaania maalikunstnik 11. mai 1904 23. jaanuar 1989 KÜ S I M U S : D A L I L E O M A N E STIIL? Hüperrealistlik, unenäolised maastikud ja ebaloomulikud karakterid mäng alateadvuse ja loomingulisuse vahel, ekstreemsetes seisundites kogetud paranoilised nägemused. mõtles välja ebateadusliku termini paranoia - kriitiline meetod, mis tähistab mängu alateadvuse ja loomingulisuse vahel, olgu siis luules või pildis, selgitamaks mõistet "loominguline pimedus". PARANOIK Paranoiline aktiivsus on süstemaatiline. Sellega saab siseneda inimese tundemaailma ja allutada selle elemente. Maalid võlgnevad oma tekkimisel tänu Dali võimele üheaegselt kui paranoik tajuda seda pilti teistlaadse välise ilmingu piires, olemata
Kognitiivsed sümptomid: väljenduvad probleemides õppimisega ja keskendumisega. Võib olla raskusi konsentreerumisega lugemisele või televiisori vaatamisele Raskusi on ka uue informatsiooni meelde jätmisega (näiteks juhised kuidas uude kohta minna). Raskusi on ka keskendumisega kellegi jutule või oma mõtete kogumisele enda enesetunde kohta. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega.
Raskusi valmistavad matemaatilis ruumilisus. Polü X - esineb ainult tüdrukutel. Üks X kromosoom võib olla 3, 4 kromosoomi all. Mida rohkem neid on seda tugevam vaimne alaväärsus. Saavad järglasi. Haigust edasi ei anna järglastele. Klinefelterie XXY esineb ainult poistel. Y kromosoom lisaks 2 X kromosoomile. Mida rohkem X, seda suurem vaimne alaväärsus. Viljatud, hästi pikka kasvu, keha pirni kujuline. Esinevad käitumis probleemid, agressiivsed, paranoilised, kalduvad skisofreeniasse. Polü-Y esineb ainult poistel. Keha ehitus normaalne. Pikka kasvu. Saavad järglasi. Tugevad käitumishäired. Vaimne areng üldjuhul normaalne aga alla keskmise. Düsleksia- spetsiifiline lugemishäire. Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud
ulatuvad mitme ülesande täitmisest ja keskendumisraskustest, mis ei sega igapäevaseid tegevusi, kuni oluliste probleemideni, mis mõjutavad tööd ning igapäevaseid ja sotsiaalseid tegevusi ● Meeleoluhäired: depressioon (kurbus, energiakaotus, vähenenud huvi tegevuse vastu) ja ärevus ● Psühhoos: selliste asjade nägemine, mida seal pole (nägemishallutsinatsioonid) ja valed, sageli paranoilised veendumused (pettekujutelmad), näiteks abikaasa truudusetus või raha varastamine MUUD FÜÜSILISED MUUTUSED ● Tahtmatu süljevool suust : neelamise vähenemise tõttu koguneb sülg suhu ja niriseb suust välja ● Liigne päevane unisus või väsimus : unisuse, loiduse või kurnatuse tunne; võivad olla iseseisvad sümptomid või tuleneda Parkinsoni tõve ravimitest ● Valu: ebamugavustunne ühes kehaosas või kogu kehas
● Kuulmishallukad, mis kommenteerivad patsiendi käitumist ● Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ● Katatoonne käitumine nagu rahutus, stuupor - tardumine mingisse asendisse, mutism - tummus, stuupor ● Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine 10. Paranoidse skisofreenia tunnused - Paranoilised luulumõtted (keegi tahab sulle halba, jälitab jms) - Auditoorsed hallutsinatsioonid (keegi annab käsklusi, ähvardab vms) - Tajumishäired - keegi elab sul sees, suu on karvu täis jms - Maitsehallutsinatsioonid - tuntakse, et toit on mürgitatud vms 11. Positiivsed ja negatiivsed sümptomid Positiivsed sümptomid on need, mis lisavad midagi. Näiteks hallutsinatsioonid, psühhoos, illusioonid, treemor
intensiivsemad tundmused tekivad umbes 30 minuti pärast ja kestavad 2-3 tundi. Marihuaana mõju all oleva inimesega pole võimalik kuigi kaua intensiivseid vestlusi pidada, kuna ta võib kergesti unustada mõne aja eest kuuldud lause. Inimene tunneb vaimsete võimete ja loomingulisuse kasvu, tal tekib palju ideid, tihtipeale pole need küll nii head kui ta alguses loota võis. Kuid marihuaana võib ka tugevdada ebameeldivaid elamusi, süvendada hirmu ja masendusmeeleolu. Inimesel tekivad paranoilised mõtted – et ta hakkab surema või läheb hulluks vms. See aine võib kahjustada inimese intellektuaalset tegevust ja mälu ning tingib ka teatud muutusi keha immuunsüsteemis, nii et tema tarvitajad on haigustele vastuvõtlikumad. Uimastava ainena võib tekitada ka alkoholile sarnast mõju nagu kerged koordinatsiooni häired, mõtte katkendlikkus. Kanepi mõjul tekib inimesel janu ning märgatav söögiisu tõus. Rohke tarvitamise puhul esineb silmade punetust.
Ajalugu ja arhailine mälu... (Tõestada ei saa..). (Boas arvas ka et indiviid on oluline, üldiselt teadis palju ja teda saab enamus vooludega siduda). 6)Konfiguratsionism- e.kultuurimudeli teooria. Usa Ruth Benedict 1887-48. Boasi õpilane (ofc). Benedicti 3 kultuurimudelit 1) apollonlik-traditsioone armastavad, tuimad, kaalutletud, ei käitu impulsiivselt. 2) dionüüslik- ekstaatilised, paranoilised, impulsiivsed 3)iakchoslik-salapäratsevad, skisofreenilised (need Nietzsche nimetused, mille B sidus psühhoanalüüsiga, arvas et need tüübid igas ühiskonnas olemas, segunenud jne.) 7)Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead 1901-78 soorollid on õpitud, inimene sünnib puhta lehena, kuid kultuur kujundab ta olemuse, looduse roll pea olematu.
Neile tundub, et justkui see isiksus, keda nad teadsid, oleks asendatud kellegi võõraga, kes ei taha midagi teha. Pereliikmetel oleks kasulik teada, et selline käitumine on suuresti põhjustatud luuludest ja hallutsinatsioonidest, mis haaravad inimese oma "võimusesse". 2 Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste,
Tohutu täiuslikkuse vajadus. Ülbed, äkilised, terava ütlemisega. 5. Sundmõtetega (obsessiivsed) ja kontrollivad: Ülikorralikud, punktuaalsed, pööravad suurt tähelepanu detailidele. Väheemotsionaalsed, endassetõmbunud. Vajadus kogu keskkonda oma kontrolli all hoida. Hirm kontrolli kaotades muutuvad nad abituks ja sõltuvaks. Kardavad, et teised tahavad neid mingil moel haavata. Kriitilised, kõrvalepõiklejad, kahtlustavad. 6. Ülivalvsad ja kahtlustavad (paranoilised): Kardavad, et teised tahavad neid mingil moel haavata. Kriitilised, kõrvalepõiklejad, kahtlustavad. Äärmuslikult mitteusaldavad 7. Kaeblevad ja märterlikud (passiiv-agressiivsed): Suhtlevad üksnes läbi kaebuste ja ähvarduste. Varjatult süüdistavad teisi kõigis oma probleemides. Võimetud väljendama oma viha ning teevad seda siis passiiv-agressiivselt. Iseennast tajuvad nad ennastohverdavatena. 8. Sotsiopaatilised ja teesklevad (simuleerivad): Ei koge süütunnet
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on
omadustele: Skisoidne skisoidse häire all kannatavad inimesed arvavad, et on iseseisvad, samas üksildased. Tihtipeale arvatakse, et teised on pealetükkivad ning ei vääri huvi ja suhtlemine teistega loob segadust. Seega, on põhistrateegia teistest eemale hoida. Paranoiline peavad iseend õiglaseks ja õilsaks, samas haavatavaks. Teisi peetakse sekkuvateks ja õelateks, kuna nad diskrimineerivad ning on pahatahtlikud. Usutakse, et teiste motiivid on kahtlased, seetõttu on paranoilised inimesed ülimalt ettevaatlikud, otsivad tähendusi, süüdistavad ja on igal juhul valmis vasturünnakuks. Düssotsiaalne düssotsiaalsed on enamjaolt üksildased, kuid peavad end iseseisvaks ja tugevaks. Nende arvates on teised kaitsetud, ärakasutatavad. Usutakse, et neil on õigus rikkuda reegleid ja teisi ära kasutada, kuna nad on nõrgad. Käitumises on kõige levinumad ründamised (nii verbaalsed kui füüsilised), röövimised, petmised ning ei saa unustada ka manipuleerimist.
Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. Alavormid Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi järgmiselt: · Paranoidne skisofreenia - juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike
kästud. Hitler ise polnud juutide jälitamise dramaatiliseks teravdamiseks peaaegu mitte midagi teinud. Tal polnud seda vajagi. Ta pidi vaid andma oma käsilastele loa ellu viia see, mida nood pidasid tema sooviks. Need soovid polnud mitte ainult veendunud ja märatsevatele antisemiitidele natsiliikumise sees. Selliste soovide täitmine pakkus võimalusi isiklikuks eduks ja rikastumiseks, eneseülenduseks paljudele, kes polnud küll paranoilised juudivihkajad, kuid seda enam valmis kasutama juudivastast poliitikat oma eesmärkidel. Enne 1941. aastat olid Hitleri võimu ja kuulsuse suurendamist saatnud hämmastavad triumfid. Kuid vallutused ise ei saa kaasa tuua lõplikku võitu. Pärast 1941. aastat said Hitlerile osaks vaid õnnetused ja hädad. Tema muutlik meeleolu kõikus ühest äärmusest teise: optimism ja veendumus, et tema tahe jääb lõpuks ikkagi peale ja, et kõigevägevam ei jäta teda maha,
lühimälus. Marihuaana mõju all oleva inimesega pole võimalik kuigi kaua intensiivseid vestlusi pidada, kuna ta võib kergesti unustada mõne aja eest kuuldud lause. Inimene tunneb vaimsete võimete ja loomingulisuse kasvu, tal tekib palju ideid, tihtipeale pole need küll nii head kui ta alguses loota võis (2). Kuid marihuaana võib ka tugevdada ebameeldivaid elamusi, süvendada hirmu ja masendusmeeleolu. Inimesel tekivad paranoilised mõtted et ta hakkab surema või läheb hulluks vms. See aine võib kahjustada inimese intellektuaalset tegevust ja mälu ning tingib ka teatud muutusi keha immuunsüsteemis, nii et tema tarvitajad on haigustele vastuvõtlikumad. Uimastava ainena võib tekitada ka alkoholile sarnast mõju nagu kerged koordinatsiooni häired, mõtte katkendlikkus. Kanepi mõjul tekib inimesel janu (suu ja kurgu kuivamine) ning märgatav söögiisu tõus. Rohke tarvitamise puhul esineb silmade punetust (2).
oleval vaatetornist sai ülevaate kogu ehitises toimuva üle. Olukord, kus võin on justkui ära võetud, kuigi keegi ei pruukind seda üldse puutudagi. Panoptikon (ka turvakaamerad), kus vangla on paigutatud ühe „putka“ ümber, kus väidetavalt istub turvamees, kes kõiki jälgib ja kurjategijad kardavad midagi halba teha. Tegelikult ei pruugi seal putkas kedagi kunagi olla ka, aga tänu sellele, et inimesed on paranoilised ja nad ei saa kontrollida kas seal keegi tegelt ka on, on nad korralikud. Võim on nähtamatu ja kõik inimesed on ühel ajal tema ohvrid kui ka teostajad • Sugu kui ingl. “sex” – sootunnus või bioloogiline sugu (naine või mees, üks välistab teise) Bioloogiliste või anatoomiliste erinevustega viidatakse sookategooriale, mille inglise keeles vastseks on termin sex, eesti keeles aga sugupool.
korral. psühhosensoorne sündroom (haiguspildis domineerivad psühhosensoorsed häired) derealisatsioonisündroom, instseneeringusündroom; Capgras' sündroom; depersonalisatsioonisündroom hallutsinoosisündroom (domineerivad meelepettelised elamused, sageli kuulmishallutsinatsioonid; selgelt väljendunud luulumõtted puuduvad) paranoiline sündroom (juhtivaks on süstematiseeritud paranoilised luulumõtted, meelepettelised elamused puuduvad) persekutoorne paranoiline sündroom; - kiivusluulu sündroom paranoidne sündroom (meelepetted koos paranoiliste luulumõtetega) psüühiliste automatismide sündroom e. Kandinsky-Clerambault' sündroom 14 (mõjustuselamused, pseudohallutsinatsioonid, paranoiline luul)
eufooriat, suurendavad tundlikkust, lühendavad reaktsiooniaega ja parandavad liigutuste koordinatsiooni. Kuna organism kohaneb nende ainetega kergesti, siis vajatakse ühe suuremaid doose. ( 19 ) Inimene, kes hakkab amfetamiini tarvitama, manustab seda iga 3-4 tunni tunni järel. Niiviisi möödub umbes nädal, siis kukub ta ära ja magab mitu päeva järjest. Ärgates tunneb ta suurt nälga ja veelgi suuremat vajadust selle aine järele. Iseloomulikud on ka paranoilised luulud. Varem on amfetamiini ravimina kasutatud ka söögiisu vähendamiseks ja kaalu langetamiseks. Pideval tarvitamisel tekib psüühiline sõltuvus. ( 20 ) 1.3.6. Metamfetamiin (jää, kristall, ice) Metamfetamiin on amfetamiinist kangem ja tugevama mõjuga teisend, mis levib valge pulbri või kristalse läbipaistva ainena. Metamfetamiini manustatakse peamiselt suitsetades, aga ka süstides ja suu kaudu võttes. Toime on sarnane amfetamiini toimega, kuid kestab kauem
3 puhast mudelit, mis maailmas kehtivad ja kolm rahvast, kes neid kõige rohkem iseloomustavad: 1) apolloonlik – zuni indiaanlased, kes elavad Usas New Mexicos, inimesed on mõõdukad, austavad rituaale, lähtuvad kõige hindamisel ja tegutsemisel intellektuaalsest algest – enne mõtlevad kui teevad, neid miski ei eruta, panevad tuima kõiges aga mitte suvaliselt 2) dionüüslik – kwakiutli indiaanlased, kes elavad Loode-Ameerikas, Kanada lääneosas, inimesed on kõik ekstaatilised, paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajel, ei mõtle järgi, mida teevad, kõik on ülevoolav ja kogu elu on selline. 3) iakchoslik mudel – dobude rahvas, elavad Melaneesias, Okeaanias, nad on salapäratsevad ja skisofreenilised. Mõistuse häält ei ole, kõik emotsioonide näol, kuid hullemad kui kwakiutlid. Teooria, millele Benedict põhineb, ongi laenatud psühhoanalüütikutelt, nt Friedrich Nichelt, kes on tuntud oma filosoofiaga. Tema
1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine Morbus Bleuleri: skisofreenia dr Eugen Bleuleri järgi 1. Põhisümptomid: mõtlemise häired, tundeelamuste lamenemine, endassetõmbumine, pidurdatus, autistlik käitumine, maneeritsemine. 2
- Kuulmishallutsinatsioonid - Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed nagu religioosse või poliitilise identiteedi või üliinimliku jõu ja võimete kohta - Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid - Mõtekäigu tõkestused või seosetus - Katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine jne F20 Paranoiline skisofreenia (kõige levinum) - Püsivad paranoilised luulumõtted - Hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed - Sagedaseimad näited: o Tagakiusamise-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus-, kiivusluulu mõtted o Kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi; viled, suminad või naer o Lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelpetted ning harva nägemishallutsinatsioonid F20.1 hebefreenne skisofreenia
Ta oli oma vanemate ainus laps ja vanemad olid lahutanud, kui ta oli 5-aastane. Ta oli ikka veel suuresti mõjutatav oma ülimalt kaitsvast, meelitavast ja tõrjuvast emast, kelle armastust ta oli otsinud lapsepõlves läbi "armsa klouni" mängimise. Ta varjas tugevaid minnalaskmistundeid oma isa suhtes, kes oli uuesti abiellunud ja kes ei tunnistanud kunagi teda kui kunstnikku. Ken kannatas mitmete depressiooni tunnuste all, mis olid segu süümepiinadest ja allasurutud vihast. Tal olid paranoilised kujutlused, hüsteerilised sümptomid ja mitmed psühhosomaatilised kaebused. Ta kõikus impulsiivse käitumise ja unistamisstaadiumite vahel. Talle pandi diagnoos kui ebaadekvaatne isiksus passiiv-agressiivsete kalduvustega ja seksuaalse kimbatusega. Mitmete autoportreede ja kogetud unenägude kaudu suutis Ken lahendada oma identideedi konfliktid ja liikuda suurema enese-aktualiseerimise suunas, alguses üksi, hiljem grupis. Esimese
kuu aega Prodromaalperiood(nädalaid, kuid) huvi kadumine töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse hügieeni suhtes, üldine ärevus, murelikkus, depressioon Kulu tüübid: *püsikululine *Episoodiline süveneva defektiga *episoodiline stabiilse defektiga *Episoodiline remiteeruv *Osaline remissioon *Täielik remissioon *Jälgimisperiood vähem kui aasta Alavormid: paranoidne, hebefreenne, katatoonne, diferentseerumata, residuaalne, lihtne, muu skisofreenia Paranoidne skisofreenia paranoilised luulumõtted, hallukad(eriti kuulmis), kõne-, tunde-, tahteeluhäired ja katatoonsed ähud on väheväljendunud ; kontrolli-, mõjustus-, hõivatusluul ; tagakiusamisluul ; suhtumisluul ; kõrge päritolu luul ; missiooniluul ; kehamuutusluul ; kiivusluul ; ähvardavad või käskivad hääled, mitteverbaalsed kuulmishäired ; lõhna või maitsehäired ; seksuaalsed, muud kehatundemeelepetted. Hebefreenne skisofreenia juhtivateks on emotsoonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired
bipolaarne häire) - Haigus – Alzheimer, dementsus(sündroom) Sümptomeid võib liigitada: Psüühiliste funktsioonide alusel - teadvus, tajumine, mõtlemine, emotsioonid, mälu, intellekt jne Positiivsed ja negatiivsed – mis tulevad juurde või lähevad ära Psühhootilised ja mittepsühhootilised sümptomid – - Eristatakse sest need kellel on psühhootilised sümptomid ei saa päriselt reaalsusest aru nt paranoilised mõtted Diagnoos - Põhihäire – see millega inimene arstile pöördub - Lisahäire – asjad mis segavad - Somaatilised haigused ja kahjustused - Psüühikahäire seos psühosotsiaalse teguriga Teadvusseisundi häired - Mõistega teadvuse seisund tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset - Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu tajumine jne
) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma positiivse ja negatiivse tsükliga) Skisofreenia (isiksuse des-organiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine. Sageli esinevad luulud, paranoilised jälitamis- ja ohustamismaania, hallutsinatsioonid, sundmõtted, vaimuelu ummikussejooksmine ja tahteelu häired) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia või sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid
mõtlemise ja tegutsemise mudel. Sellepärast on rahvus eristatav, sest seal on psühholoogiline ühtsus. Kultuurimudelid: 1) apolloonlik mudelit esindavad zui indiaanlased New Mexicos; püüavad kõike võtta läbi mõistuse: mõõdukad, austavad rituaale. Läbimõtlevad ja tunnete põhjal ei tee otsuseid. 2) dionüüslik mudelit esindavad kwakiutli indiaanlased; emotsioonid esmatähtsad, ekstaatilised, paranoilised, käituvad tunnete ajel. 3) iakchoslik mudelit esindavad dobu indiaanlased, kes elavad Indoneesias; salapäratsevad, skisofreenilised, kõik põhineb emotsioonidel (tänapäeva mõistes nn hullud). tuleneb indiviidi psühholoogilisest mudelist, mis tõstetakse kollektiivi tasandile Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Esimesi ettekandeid tegi soorollide erinevusest maailmas. Uuris murdeiga noorte saamist täiskasvanuks
anda. Ilmselt oleme märganud, et need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme, on konfliktsemad. Inimese sisemine konfliktsus võib avalduda võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlevalt kalduvad 22 käituma paranoiliste, nartsissistlike ja hüsteeriliste isiksusejoontega inimesed. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Kogu aeg otsitakse teiste käitumises varjatud ja salakavalaid motiive. Kahtlustava käitumise üheks põhjuseks võib olla teiste kriitika või reedetuse poolt löödud hingehaavad enam ei usaldata kedagi. Nartsissistlik ehk ennastimetlev isiksus tunnetab oma erilisust. Tema varjatud motiivideks on tähelepanu ja eriprivileegide saamine. Konfliktsituatsioonides osutuvad need inimesed enesekeskseteks ja vähese empaatiavõimega partneriteks.
teadvuse süvakihtides. Konfliktialtid on just need inimesed, kellel on palju lahendamata isiklikke probleeme. Sandy (2000) järgi avaldub inimese sisemine konfliktsus võitluses, aktiivses vältimises, passiivses vältimises ja probleemide lahendamises. Võitlus - on konfliktis käitumise viis, mis on suunatud otseselt teise osapoole vastu. Võitlust kalduvad pidama inimesed, kes käituvad paranoiliselt, nartsisstlikult või on hüsteeriliste isiksusjoontega. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Nartsisstliku käitumisjoontega inimene tunnetab oma erilisust, ootab tähelepanu ja eriprivileegide saamist. Hüsteerilist inimest iseloomustab ülevõimendunud ego ja kontrollimatu käitumine. Aktiivne vältimine - tähendab konfliktist eemaldumist ja püüdu seda igati vältida. Tegevustahe pole suunatud mitte konflikti lahendamisele, vaid sellest eemaldumisele. Välditakse mis tahes otsuste langetamist kartuses, et otsustamise tulemused võivad
mudel, st kultuur on indiviidi laiendus. Psühholoogiline ühtsus tagab ka kultuuri ühtsuse. Peamine on jälgida kollektiivse tegutsemise struktuuri. Kolm põhilist mudelit, mille alusel peamiselt tegutsetakse: · apolloonlik(USA, New Mexico osariik, kus elavad mõõdukad ja traditsioone armastavad zuni indiaanlased), · dionüüslik (Loode-Ameerika kwakiutli indiaanlased, kes on ekstaatilised ja paranoilised, kõik teod on ajendatud tunnetest) · iakcholik (Meloneesia Okeaanias, dobud, kes on emotsionaalse dominandiga, kuid samas salapäratsevad ja skisofreenilised) Nende mudelite aluse töötas välja Nietzsche. Tänapäeval ei peeta seda kultuuri mudeli teooriat väga pädevaks, toetub liiga kitsastele alustele ning kinnistab rahvaste stereotüpoliseerimist. Psühholoogiline antropoloogia- Margaret Mead. Tema jaoks oli tähtsaimad
Mingi rahva ühendab tervikuks just mingi psühholoogiline mudel. See mudel tuleneb omakorda mingi indiviidi mudelist. Ta määratleb kultuuri läbi indiviidi. 3 puhast mudelit: apolloonlik – nt zunide indiaanlased, kes elavad USA’s New Mexico. Inimesed on mõõdukad, rituaale austavad, lähtuvad kõige tegutsemisel intellektaalsest algest. Miski neid ei eruta, ei käitu suvaliselt. dionüüslik – esindavad kwakiutli indiaanlased elavad Loode-Ameerikas. Kõik on paranoilised, käituvad ainult emotsioonide ajal. Ei mõtle üldse. Kõik on kogu aeg ülevoolav. iakchoslik – dobud, kes elavad Okeaanias. Salapäratsevad ja skisofreenilised. Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt. Tähtis mõjutaja on ka Nietzche. Tähtus on see, et tol hetkel, et tema raamat esindab psühholoogilise suuna läbimurrakut. Kultuuri uurida ei saa sellise teooria järgi. Psühholoogiline antropoloogia Margaret Mead (1901-1978). Ka Boase õpilane
= kui skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus. Skisofreenia diagnoosi välistavad: 1) sümptomite seotus ilmse orgaanilise ajukahjustusega 2)skisofreeniale iseloomulike sümptomite seotus psühhoaktiivsete ja muude psühhotroopsete ainetega. Skisofreeniavormid (paranoidne, hebefreenne, katatoonne, residuaalne) Paranoidne skisofreenia. Juhtival kohal püsivad paranoilised luulumõtted, millele tavaliselt kaasnevad hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed, ja muud tajumishäired; jälitamise, suhtumise, kõrge päritolu, missiooni, kehamuutuse või kiivuse luulumõtted; ähvardavad või käsklusi andvad kuulmishallutsinatsioonid, ka sellised hallutsinatsioonid nagu viled, suminad või naer; nägemishallutsinatsioonid võivad esineda, kuid on harva juhtivad; mõtlemise vormilised häired ilmnevad
Puhtaid psühholoogilisi mudeleid on kolm. Apolloonlik & dionüüslik & iakchoslik mudel. Illustreerimiseks valib välja kolm rahvast, kes ilmestavad neid mudeleid puhtal kujul. Zunid (indiaanlased, elavad USAs) - apolloonlikud: inimesed on mõõdukad, austavad rituaale, lähtuvad tegutsemisel intellektuaalsest algest, enne mõtlevad siis ütlevad; kaalutletud; Tuimad, ei käitu suvaliselt. Kwakiutlid (indiaanlased, kes elavad loode Ameerikas) - dionüüslik mudel: inimesed on ekstaatilised, paranoilised, emotsionaalsed, mõistuse hääl on null, ainult tunnete ajel käituvad, kogu elu on ülevoolav. Dobud (elavad melaneesias okeaanias) - iakchoslik mudel: salapärased ja skisofreenitsevad. Tema teooria on laenatud psühhoanalüütikutelt ja tähtsaim mõjutaja on F.Nietzche mudelite nimed tulevad temalt. 9 Tema lähenemine on väga lihtsustatud vaade maailmale. Tänapäeval ülikoolides neid raamatuid ei loeta väga.
*võõrutusseisund * anamnestiline sündroom lühimäluhäire Emil Kraepelin (1855-1925). Uuris mõttekäiguhäireid: skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos (bipolaarne häire) - Mõlema puhul jäävad mälufunktsioon ja teadvusseisund ning on "äge" algus (kahe nädala vältel) F23 Äge psühhootiline episood Äge algus (kahe nädala vältel). Seos stressiga. Vallandatakse mõne kindla sündmuse tagajärjel. Paranoilised mõtted. F20-F29 skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Mõtlemise ja tajumise sügavad häired nagu tuimenenud või inadekvaatne tundeelu Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud Crow (1982, 1985) positiivne / negatiivne sümptomaatika Positiivne sümptomaatika mõtlemisega seotud (nt. hallutsiantsioonid) Negatiivne sümptomaatika tuimenenud, inadekvaatne tundeelu pool; vähene reageerimine kõigele, loid
*võõrutusseisund * anamnestiline sündroom – lühimäluhäire Emil Kraepelin (1855-1925). Uuris mõttekäiguhäireid: skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos (bipolaarne häire) - Mõlema puhul jäävad mälufunktsioon ja teadvusseisund ning on "äge" algus (kahe nädala vältel) F23 Äge psühhootiline episood Äge algus (kahe nädala vältel). Seos stressiga. Vallandatakse mõne kindla sündmuse tagajärjel. Paranoilised mõtted. F20-F29 skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired Mõtlemise ja tajumise sügavad häired nagu tuimenenud või inadekvaatne tundeelu Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud Crow (1982, 1985) positiivne / negatiivne sümptomaatika Positiivne sümptomaatika – mõtlemisega seotud (nt. hallutsiantsioonid) Negatiivne sümptomaatika – tuimenenud, inadekvaatne tundeelu pool; vähene reageerimine kõigele, loid
Negatiivne vastandefekt • Latentne e. peidetud õppimine • Ekvipotentsiaalsus • Ökoloogiline perspektiiv Õpitud abitus • Läbikukkumine omistatakse sisemistele, stabiilsetele ja globaalsetele põhjustele. – Universaalne abitus • Läbikukkumise põhjused omistatakse uskumusele, et kellelgi ei tuleks selline ülesanne välja. Välised põhjused. Depressiivsed vastused – fookus iseendal. Paranoilised vastused – fookus kellelgi teisel Praktilised rakendused: • Tsirkuseloomade treenimisel • Psüühikahäirete ravis (nt. skisofreenia, anti-sotsiaalne isiksusehäire) • Bio-tagasiside nt. Kõrge vererõhu, migreeni ravis Õppimine vaatluse teel - Õppimine toimub teise inimese (mudeli) jälgimise teel. On efektiivsem kui kõigi situatsioonide isiklik läbielamine. Hoiab kokku aega, on turvalisem
Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel. '29 a oli B alustanud oma peateosega: romaan Saatanast, pealkirja algul ei olnud. '30 põletas käsikirja ära ja alustas uuesti, nüüd juba ka pealkiri "Meister ja Margarita". Päris valmis sai '38 a. Epiloogi kirjutas '40 a. See epiloog oli Bi enda hüvastijätt. Arstina oli ta oma tervislikust seisukorast teadlik kõrge vererõhk, neuroosid, jubedad peavalud, paranoilised häired (ilge surmahirm kallal). 1940 a märtsis suri. Mgarita tegelaskuju on elust maha kirjutatud: Bi enda naine oli elus sellise valiku teinud (rikkast abielust Bi juurde). "Meister ja Margarita" on üks väheseid Vene kirjanduse tippteoseid, mis ilmus raamatuna eesti keeles varem ('68) kui vene keeles. '66'67 ilmus see vene ajakirjas jupikaupa, siis tõlgiti kähku eesti keelde, seega raamatuna oli e.ks varem olemas kui vene keeles. 19.2. G
Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel. '29 a oli B alustanud oma peateosega: romaan Saatanast, pealkirja algul ei olnud. '30 põletas käsikirja ära ja alustas uuesti, nüüd juba ka pealkiri "Meister ja Margarita". Päris valmis sai '38 a. Epiloogi kirjutas '40 a. See epiloog oli B-i enda hüvastijätt. Arstina oli ta oma tervislikust seisukorast teadlik kõrge vererõhk, neuroosid, jubedad peavalud, paranoilised häired (ilge surmahirm kallal). 1940 a märtsis suri. Mgarita tegelaskuju on elust maha kirjutatud: B-i enda naine oli elus sellise valiku teinud (rikkast abielust B-i juurde). "Meister ja Margarita" on üks väheseid Vene kirjanduse tippteoseid, mis ilmus raamatuna eesti keeles varem ('68) kui vene keeles. '66-'67 ilmus see vene ajakirjas jupikaupa, siis tõlgiti kähku eesti keelde, seega raamatuna oli e.k-s varem olemas kui vene keeles.
annaabi.ee 
