KANEPI OLEMUS JA SELLE MÕJU (0)

ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Nimi KANEPI OLEMUS JA SELLE MÕJU Juhendaja: Viljo  Tallinn 2015


Sisukor Illustratsioonide sisukord............................................................................................................3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Kanepi päritolu........................................................................................................................1 1.1. Olemus.............................................................................................................................1 1.1.1. Varred........................................................................................................................2 1.1.2. Lehed.........................................................................................................................2 1.1.3. Seemned....................................................................................................................2 1.1.4. Õied...........................................................................................................................3 2. Kanepi mõju............................................................................................................................4 2.1 Pikaajaline tarvitamine......................................................................................................5 2.1.1 Sõltuvus......................................................................................................................5 1. Kanepi päritolu     1.1. Olemus     1.1.1. Varred     1.1.2. Lehed     1.1.3. Seemned     1.1.4. Õied     2. Kanepi mõju     2.1 Pikaajaline tarvitamine     2.1.1 Sõltuvus    


Illustratsioonide sisukord Joonis 1. Kanepileht....................................................................................................................2
Joonis 2. Kanepiseemned............................................................................................................3
Joonis 3. Kanepiõied...................................................................................................................3


Sissejuhatus Uimastid   on   ained,   mis   mõjutavad   kesk   närvisüsteemi   ja   teadvust,   muutes   seejuures   ka
inimese käitumist, taju ning meeleolu. Erineva toime järgi jaotatakse need ained kolme suurde
rühma   –   depressandid,   stimulandid   ja   hallutsinogeenid.   Hallutsinogeenid   on   ained,   mis
muudavad   inimese   käitumist   ja   taju   ning   põhjustavad   hallutsinatsioone.   Nende   hulka
kuuluvad   meskaliin,   LSD   ja   marihuaana.   Järgnevas   referaadis   käsitlen   kanepi   erinevaid
kasutusalasid, selle mõjusid ja tagajärgi


1. Kanepi päritolu Mitmed arheoloogid on veendunud, et esimene kultuurtaim mida muistsed kütid-korilased
teadlikult kultiveerima hakkasid oli kanep. Niisiis mitte nisu ega mais vaid kanep, mis on
tõesti väga mitmekülgselt kasutamiskõlbulik taim, kusjuures peaaegu kõik taime osad on
millekski kasutatavad.
Meditsiini eesmärkidel kasutati kanepit juba 4000 aastat tagasi Hiinas, kus see oli suure
tähtsusega. Arvatavasti oli kanepi peamiseks väärtuseks valuvaigistav toime. Arvatakse, et
Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse. Euroopasse tõid india kanepi kasutamise
kombe Napoleoni Egiptuse-sõjakäigult naasnud sõdurid 19. sajandi alguses. Ameerika kanepi
kasutamine levis Kesk-Ameerika indiaanlaste juurest käesoleva sajandi alguses ka Põhja-
Ameerikasse. 
Kanep on olnud üks vastuolulisemaid uimasteid läbi aegade. Ta on kasutusel olnud Euroopas
19. sajandist, kuid just viimasel sajandil on ta saanud endale seadusevastase sildi. Ometi on ta
olnud   ikkagi   noorte   poolt   tarvitatud,   aeg-ajalt   saavutades   sellist   populaarsust,   mis   ta
massidesse viib. Kõrghetkeks võib pidada 70-ndate hipiliikumist, mille üheks sümboliks ja ka
põhjustajaks võib pidada marihuaanat.
Samuti võib märgata kanepi tagasitulekut ka viimastel aastatel ning taas on põhjust arutada
marihuaana olemuse ja tema toime üle. On ta tõesti kahjulik ja kas niivõrd, et seda tuleks
keelata? Vaidlus kanepi ümber on muutunud palju liberaalsemaks ning riikides, kus selle
probleemiga on puudutud kokku juba varemalt, ei nähta marihuaanas enam sellist kavalat
kuradit, kes varjatuna noorsugu hävitab ja nende vaimu õõnestab. Samuti on palju arenenud
edasi teadus ning uurimuste läbiviimise tase. Üha enam on leitud andmeid, mis ei kinnita
üldsuses   laialt   kuulutatud   marihuaana   halbu   omadusi.   Pigem   on   tekkinud   meditsiini
ringkondades   juba   arutelu   meditsiinilise   marihuaana   võimalikkusest.   St.   kas   kanepil   on
koguni ravitoimet teatavate haiguste vastu. Ja taolisi tulemusi on saadud. Kõik see tundub
viivat tolerantsema suhtumiseni marihuaanasse. 1.1. Olemus Kanepitaim ise on rohelist värvi. Nagu eelpool öeldud, on peaaegu kõik kanepi millekski
kasutatavad. 1


1.1.1. Varred
Vartest saab vastupidavat kiudu millest on läbi aegade valmistatud köit ja kangast. Seetõttu
oli ta veel üsna hiljuti strateegiline tooraine - laevandus ei saanud ilma selleta kuidagi läbi.
Sõdade ajal on inglise talupoegadel alati olnud kohustus kasvatada mingil määral kanepit.
Kanep tuli aga asendada, kuna meremehed suitsetasid salaja lihtsalt kogu kanepi ära. 1.1.2. Lehed
Lehtedest   (ja   ka   vartest)   on   alati   paberit   valmistatud.   Kõigile  õpetati
koolis, et paber leiutati Hiinas viis tuhat aastat tagasi. Vähesed teavad, et
seda   paberit   tehti   kanepist.   Ka   Euroopas   on   kanepist   paberit   tehtud:
näiteks Gutenberg trükkis esimese Piibli kanepipaberi peale. Ühendriikide
konstitutsioon originaaleksemplarid on trükitud kanepi- paberile. Puidust
hakati paberit valmistama alles üsna hiljuti, mis on ilmselt meie õnn, kuna
muidu ei oleks kindlasti enam ühtegi metsa alles. (Vaata Joonis 1 lk. 2) Joonis 1. Kanepileht 1.1.3. Seemned
Seemnetest saab kõrgekvaliteedilist õli mida on kasutatud väga mitmel moel. Toiteväärtus on
kõrgem kui mistahes muul taimeõlil. Vanadel eestlastel oli mitu traditsioonilist kanepitoitu,
kõige kuulsam neist on kindlasti kanepipiim. Põhja-Aafrika rahvastel on kanepiseemnetes 2


keedetud puder sama tavaline nagu meil kaerahelvestest valmistatu. Isegi maitse olla neil
sarnane. (Vaata Joonis 2 lk. 3) Joonis 2. Kanepiseemned 1.1.4. Õied
Emastaime   õied   eritavad   vaigulaadset   ainet   nimega   THC1,   mida   on   juba   aastatuhandeid
tarvitatud ravimina väga erinevate vaevuste vastu. Alates valudest ja lõpetades psüühiliste
probleemidega. Viimase saja aasta vältel on kannabinoide väga põhjalikult uuritud, kusjuures
ei ole avastatud peaaegu mingeid kahjulikke kõrval mõjusid. (Vaata Joonis 3 lk. 3) Joonis 3. Kanepiõied 1   THC - delta-9-TetraHydroCannabinol 3


2. Kanepi mõju Pärast   kanepi   suitsetamist   ilmnevad   esimesed   nähud   7-8   minuti   möödumisel.   Kõige
intensiivsemad   tundmused   tekivad   umbes   30   minuti   pärast   ja   kestavad   2-3   tundi.  
Marihuaana mõju all oleva inimesega pole võimalik kuigi kaua intensiivseid vestlusi pidada,
kuna ta võib kergesti unustada mõne aja eest kuuldud lause. Inimene tunneb vaimsete võimete
ja loomingulisuse kasvu, tal tekib palju ideid, tihtipeale pole need küll nii head kui ta alguses
loota võis.
Kuid   marihuaana   võib   ka   tugevdada   ebameeldivaid   elamusi,   süvendada   hirmu   ja
masendusmeeleolu. Inimesel tekivad paranoilised mõtted – et ta hakkab surema või läheb
hulluks vms. See aine võib kahjustada inimese intellektuaalset tegevust ja mälu ning tingib ka
teatud muutusi keha immuunsüsteemis, nii et tema tarvitajad on haigustele vastuvõtlikumad.
Uimastava   ainena   võib   tekitada   ka   alkoholile   sarnast   mõju   nagu   kerged   koordinatsiooni
häired, mõtte katkendlikkus. Kanepi mõjul tekib inimesel janu ning märgatav söögiisu tõus.
Rohke tarvitamise puhul esineb silmade punetust.
Surmajuhtumid   kanepi   kasutamise   tõttu   puuduvad.   THC   on   üks   vähestest   keemilistest
ühenditest, millel ei ole teada mingisugust eluohtlike toksiliste ainete sisaldust.
Marihuaana ei muuda inimesi vägivaldseks, pigem rahulikuks ja teistega arvestavaks. Taime
toime viib inimesed mittevägivaldsuse ja patsifismini. Populaarne arvamus rahva hulgas on, et
kannab ise kasutamine muudab agressiivseks ja võib põhjustada kuritegusid ja vägivalda.
1972.a   uurimus on näidanud, et kannabis iseenesest ei soodusta vägivaldset käitumist. Ka
viimase   aja   eksperimentaalsed   uurimused,   kust   on   eemaldatud   olemasolevad   sotsiaalsed
faktorid on  kinnitanud seda  fakti.  Vastupidiselt  avalikule arvamusele leiti kanepil  olevat
rahustav mõju.
Samuti   on  tuntud  väide,  et  marihuaana   tarbimine  koos  alkoholiga   põhjustab  agressiivset
käitumist. Pigem vähendab marihuaana alkoholi tarbimist, sel lihtsal põhjusel, et nad lihtsalt
ei sobi kokku. Rohke alkoholi tarbimise korral koos marihuaanaga tekib väsimus, peavalu,
mis   võib   tekitada   järgmiseks   päevaks   tugeva   pohmelli.   Soovitav   on   tarvitada   vaid
marihuaanat, sest siis selliseid järelnähte ei esine. 4


2.1 Pikaajaline tarvitamine Regulaarselt   korduva   kanepimanustamise   tagajärjel   deponeerub   THC-d   rasvakoesse.
Kroonilise manustamisega kaasnevad individuaalsed sümptomid: väsimus, lõtvus, tahetus,
depressioon ja sageli ka kartlikkus, ärevus, paanikahood või segasus. On tuvastatud et THC
nõrgendab õppimisvõimet. Lühimälu nõrgeneb ja kognitiivne kapatsiteet muutub. 
Kanepi suitsetamine põhjustab hingamisteedes samasuguseid sümptomeid ja haigusi nagu
tavaliste   sigarettide   suitsetamine.   Tarbijatel   esineb   limaskestade   põletikke,   kroonilisi
bronhiite, köha ja bronhektaasiat. Suu-, kõri- ja neeluvähi risk on igapäevastel hašiši- või
marihuaanasuitsetajatel suurenenud. 
Pideva   kanepimanustamise   järgselt   väheneb   testosterooni   produktsioon,   sperma   kvaliteet
halveneb   ja   spermas   tuvastatakse   rohkelt   anomaaliaid.   Naistel   muutub   menstruaaltsükkel
ebaregulaarseks, libiido alaneb. Kannabinoolid läbivad platsenta ja kogunevad lootesse. On
andmeid, et marihuaana suitsetanud emade laste sünnikaal, pea ümbermõõt ja sünnipikkus on
normaalsest väiksemad. 2.1.1 Sõltuvus
Peamised   faktorid   mis   mõjutavad,   kas   inimene   on   ohus   saada   uimasti   kasutajaks,
kuritarvitajaks või sõltlaseks on: 
1) individuaalsed omadused. 
2) kasvukeskkond. 
3) uimasti farmakoloogilised omadused. 
Kaks esimest tegurit kehtib ükskõik millise narkootikumi kasutamise puhul, narkootikumi
kasutamine sõltub vaid inimese enda soovist või keskkonnast, kus on kasutamine kerge.  
Kolmanda  kategooria  puhul  paneb  inimese  jätkuvalt  tarvitama aine  ise.  Mida tugevamat
vajadust uimasti tekitab, seda enam seda tarvitatakse. Samuti on väga oluline uimasti mõju
kui kiirelt toimiv ja eufooriline2.
Uimastisõltuvus käib käsikäes tihti ka psühhiaatriliste häiretega. Marihuaana sõltuvushäirega
inimestel   on   ka   teine   psühhiaatriline   häire   (76%   meestest   ja   65%   naistest)
Kõige enam samaaegselt esinev häire on alkoholism (60% meestest ja 30% naistest). Naistel,
kel uimastiprobleem, on teisteks levinumaiks häireteks (foobia 29% ja sügav depressioon
28%). 2  Eufooria on intensiivne kõrgenenud meeleolu, millega sageli kaasneb kõrgenenud enesehinnang. 5

Document Outline

• Illustratsioonide sisukord
• Sissejuhatus
• 1. Kanepi päritolu
  • 1.1. Olemus
    • 1.1.1. Varred
    • 1.1.2. Lehed
    • 1.1.3. Seemned
    • 1.1.4. Õied
• 2. Kanepi mõju
  • 2.1 Pikaajaline tarvitamine
    • 2.1.1 Sõltuvus