SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
Tulejutt tema järele tekib siis, kui metoor tungib suurel kiirusel Maa atmosfääri, kus ta ka ära põleb või aurustub. Metoori heleduse ja tema kiiruse olemasolul võib hinnata tema massi. Maale langeb igapäev kümmekond tonni metoorset ainet. Meteoriidid on metooride suuremad tükid/osad mis atmosfääris ei aurustu ega põle ära, vaid jõuab Maale. Kui meteoriidi mass on suurem kui 100t siis jääb temast Maakoorde plahvatuskraater. Meteoriidid (nagu ma metoorid) koosnevad suurem osa rauast, hapnikust, ränist ja mangaanist; leidub ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. 6. Kirjelda tähtede tekkimist, arengut ja hävingut. V: Kuna kosmiline gaas on hõre, peab teda algselt kokku suruma, et tekiks täht. Kokkutõmbunud gaasipilves tekivad temas gaasivoolud, pilvede põrkumised ja teised protsessid, mis tihedust suurendavad. Siis tekivad temasse väikesed tihendid e
purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Meteoriidid Maapinnale langenud kosmilise päritoluga kehad. Keha peab olema piisavalt suur, et atmosfääris mitte täielikult aurustuda. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi. Kui maale langeva meteoriidi mass on üle 100t, tekib tema põrkel maapinnaga plahvatuskraater. Euroopa tuntuim meteoriidikraater on Kaali järv Saaremaal. Metoorid ,,Langevad tähed", mida võib näha igal öösel, kui on selge ilm. Tavaliselt on nende sagedus 3-5 ühe tunni jooksul. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kuid mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes ära põleb või aurustub. Meteoriidi massi võib hinnata liikumiskiiruse ja heleduse järgi. 10. Päikesesüsteemi kujunemine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest
nüüd pikendage jälge otsesuunas tahapoole, et näha, kas see läbib radianti. Nüüd saate aru, miks radiant ei tohi jääda kaugele vaatlusväljast: kui jälge tuleb pikendada väga kaugele, siis on see raske ja ebatäpne. Kui jälg on suunatud radiandile, on tegu voolu kuuluva meteooriga. Kui mitte, on meteoor sporaadiline. Lisame veel kaks reeglit: Voolu meteoor on seda kiirem, mida kaugemal on ta radiandist ja mida suurem on tema kõrgus. Metoorid, mis ilmuvad madalal horisondi kohal või radiandi lähedal, on aeglasemad Jälje keskmine pikkus käitub kiirusega samal kombel: radiandi ja horisondi lähedal on jälg üldiselt lühike, eemaldudes radiandist või lähenedes seniidile jälje pikkus kasvab See tähendab, et isegi kui jälg tuleb radiandist, ei kuulu meteoor voolu hulka, kui ta jälg on pikk või/ja kiirus suur. [Algajad vaevalt seda erisust märgata suudavad]
annaabi.ee 
