Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" on sellised read - Kohutab tigedalt hirmunud lindusid pesas. Luuletustest ,,Lõoke" ning ,,Lind poegadega" on juba pealkirju vaadates aru saada, et luuletajale on linnud südamelähedased. Ka ,,Reseedas" on ühes salmis teemaks linnud ... naabripoiste taltsad valged tuvid kui suured lumepallid lendu lasti? 3. Mis on ,,Lind poegadega" idee? Pane luuletusele oma pealkiri. Luuletuse idee seisneb selles, et kuni iseseisvateks saamiseni, hoolitsevad meie eest vanemad. Nad teevad kõik, et lastel oleks olemas kõik kasvamiseks vajalik. Seades endi vajadused laste omadest kõrgemale, näidatakse kui palju lapsed neile tähendavad. Vanemad annavad kaasa meile oma parimad soovid edaspidiseks eluks. Selle üle tuleb olla tänulik. Minu pealkiri luuletusele on ,,Ema hoole all". 4
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri
Tõnisson lasi parve põhja. Miks lasi Tõnisson parve põhja? „Mis nad siis tulevad siia meie õue peale kaklema“. Missuguse loomuga oli Arno? tundlik, murelik, vaevlev Arno kojuminek loe lk. 92-93 Ta läks koju koos Teelega. Aga poole teepeal ta lihtsalt ei jõudnud enam ja jäi lumehange istuma. Ta natuke aega istus seal lumehanges ja läksid siis edasi Teelega koju. Arno nõrkus. loe lk. 94-95 vajus teel lumehange Lumelahing. Loe lk.99 Alguses vuhisesid lumepallid niisama. Aga siis läks lahing juba väga tõsiseks. Kuid lumesõja lõpetas Lible. Missugune üllatus selgus lumelahingu lõpul? Lible lõi kella. Milline oli Jõululaupäev? lk.104-105 Koolis olid kõik pidulikumalt riides. Laulsid jõululaule Milline oli Tootsi kell? loe lk. 105 See oli kuldne. Missuguseid juttusid luges Arno vaheajal kodus? lk. 107 vanapagana juttusid Millise pilli kinkis õpetaja Laur Arnole kirikust tulles? Viiuli. Mis oli teise poisi nimi? Jüri Kuslap
rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose ''Illias'') Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid said omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäja Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval üha pikemaid ja sekaderohkemaid laulutervikuid.Kuiarensaab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus-ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sndi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva-ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja
Pihussüsteemid ehk pihused Keemia 9. klass Pihussüsteemide ehk pihuste mõiste Ainete kogum (süsteem), milles üks aine on pihustununa ühtlaselt jaotunud teises aines Koosneb: - Pihusfaasist aine, mis ühtlaselt jaotub teises aines - Pihustuskeskkonnast aine, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub 12.02.2006 2 Pihussüsteemide ehk pihuste liigitus Pihused liigitatakse Jämepihused Kolloidlahused Tõelised lahused Suspensioonid Emulsioonid Aerosoolid Vahud 12.02.2006 3 Pihussüsteemide ehk pihuste omadused Jämepihused Osakesed nähta- Ebapüsivad - Osakesed ei läbi vad palja silmaga lisatakse filt...
Lähevad õue ja hakkavad valmistama lumest barjääri ja lumepalle. Nurga tagant tuleb naabripoiss Mart. Mart: Tervist! Tarmo: Hei! Laura: Tsau! Mari: Tere! Mart: Lumesõda jah? Kas ma võiksin ka mängida? Tarmo: Ikka võid! Mari: Tüdrukud poiste vastu! Jutustaja: Lapsed hakkavad lumesõda pidama. Kõik jooksevad ringi, viskavad lumepalle ja varjuvad barjääri taha. Varsti hakkavad lapsed juba väsima, aga keegi ei taha veel alla anda. Tüdrukud teevd veel viimased lumepallid ja viskavad koos poiste pihta. Sellega on sõda võidetud. Laura ja Mari: Jee, meie võit!!! Tarmo: pöördub õdede poole: No hea küll, see oli tõeasti seekord teie võit. Mari: Oh, vaadake, mis see punane seal on?!? Tarmo: Kus? Laura: Seal, selle künka taga! Tarmo: Kus? Ma ei näe!! Laura: Sa pime loom, seal! Osutab näpuga. Marti taga! Jutustaja: Lapsed liiguvad vaikselt Martile lähemale. Mart: korjab mütsi üles ja peidab selja taha: Mis punane? Pole siin ju midagi!
tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose "Illias"). Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja professionaalset värsiseppa, kuigi tema taga on pikaaegne omakeelne
Enamiku asteroidide orbiidid aga jäävad Marsi ja Jupiteri vahele, nn. asteroidide vöösse. Foto Hale-Bopp'i komeet 1997. aasta märtsis. Sinakas ioonsaba on sirge, punaka tooniga heledam tolmusaba kõverdub komeedi liikumisel. 4 Komeedid on ümber Päikese tiirlevad hiiglaslikud lumepallid. Oma piklikul orbiidil veedavad nad enamiku ajast Päikesest kaugel ja tulevad lähedale vaid lühikeseks ajaks. Foto Tähesadu. 17. novembril 1966 kohtus Maa leoniidide meteooripilvega. Sellel fotol on üle saja meteoori. Meteoorkehad on vähimad ümber Päikese tiirlevad taevakehad tolmukübemed ja jääkristallid. Sattunud Maa
.................................................................................23 3.9 Pluuto .............................................................................................................................. 25 4. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD................................................................................ 27 4.1 Asteroidide vöö................................................................................................................27 4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid..............................................................................28 4.3 Meteoriidid ja meteoorid..................................................................................................29 4.4 Kuiperi vöö objektid - cubewanod..................................................................................31 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 32
· Õpetaja jutustab ja peab pause, et lapsed saaksid lause lõpetada või täiendada, nimetada värvi: Poisil on ... jope ja ... püksid. Tüdrukul on ... jope ja ... püksid. Tüdrukul on ... müts. Poisil on ... kindad ja ... müts. Käeline tegevus · Laps värvib pildi, riietusesemete värvid ütleb õpetaja. · Laps ühendab lehekülje all joonistatud objektid kas sügise või talve pildiga. Õpetaja suunab ja kommenteerib. · Laps joonistab oma lumememme. · Laps täidab lumepallid (rebib, lõikab, kleebib sobivast materjalist: paber, vatt jm). Laulumäng "Lumememm", saksa lastelaul Lumememmed marsivad, marsivad, marsivad. Lumememmed hüppavad, hüppavad, hüppavad. Lumememmed tantsivad, tantsivad, tantsivad. Lumememmed magavad, magavad, magavad. K. Kõlar. Laulumängukool 34a. Lk 31 45 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 10. JÕULUD Kuulamine Täna on jõulupidu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
