a. sügisel Lasnamäe paelaval meteoriidi löögijälg, mis pärineb mandrijää viimase lühiaegse pealetungi eelsest ajast. Löögijäljest radiaalselt hargnenud lõhed ei jäta kahtlust selle üle 12 000 aasta tagasi tekkinud lohukese meteoriitses tekkes. Meteoriidi enda aga kandis pealetunginud jää, mis poleeris paelava ja lihvis ka löögijälje lõunaserva, edasi lõuna poole. Eesti territooriumile nimetamisväärseid jälgi jätmata langenud meteoriidid 1821.a. Jõgeva lähedal Kaiaveres langenud kivimeteoriidist jõudsid Tartusse vaid kuuldused ja ilmus sõnum kohalikus ajalehes; 1855.a. Kaande kivimeteoriidisadu Saaremaal; 1856.a. Ligastesse langenud omapärane klaasjas kivimeteoriit Valga maakonnas; 1863.a. Pilistvere meteoriidisadu lisas rohkesti materjali nii Tartu Ülikooli meteoriidikollektsioonile kui ka vahetuseks; 1872.a. Tännassilma langenud kivimeteoriit Kasutatud kirjandus · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html
Intensiivse põllumajandusliku kasutamise tõttu on põllumaaks sobivad maad kaitsealal kultuuristatud, üles on haritud enamik 10 voortevahelistest soodest ja muudetud need kultuurimaadeks (Koppel 1982). Põllumajandus kui majandustegevus eksisteerib Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele. Põllukultuuridest kasvatatakse näiteks rapsi, teravilju, vähesel määral loomasööta. Nõukogude Liidu ajal oli üsna edukas vutikasvatus Kaiaveres, põldvutifarm oma 45 000 linnuga oli omataoliste seas Euroopa suurim. Eesti taasiseseisvumisega aga lõpetati oma tegevus, sest elanike ostuvõime langes ja Venemaa seadis tollipiirangud (Viidik 2008). Loomakasvatuses kasvatatakse praegu kariloome, sigu, kanu jne. Paljud loomapidamisasutused on Vooremaa piirkonnas suletud, kuid siiski tegutsevad väiketalud. Kalanduse seisukohalt on oluliseks olnud ja on siiani Vooremaa järved. Kaiavere kalamajand
Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas (vt Joonis 19), ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. (7) Joonis 20. Arizona kraater 30 Veel asub Eestis meteoriidikraatreid Ilumetsas, Simunas, Kaiaveres, Tsõõrikmäel. Meteoriite, mille mass ületab kilogrammi, langeb Maale aasta jooksul tuhande ümber ehk keskmiselt 3 ööpäevas. Kahjuks langeb suurem osa neist ookeanidesse, polaarlaladele, kõrbetesse ja teistesse väheasustatud piirkondadesse või siis jäävad nende langemised lihtsalt märkamatuks. Seetõttu registreeritakse kõigest 10 meteoriiti aastas. (4:12) 4.4 Kuiperi vöö objektid - cubewanod
annaabi.ee 
