Salinger on ameerikas New Yorgis sündinud proosakirjanik. Ta on kirjutanud mitmeid jutte, kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid tihtilugu unustasid äragi, et neil on kaasas ka väikeõde.. ,,Teate, kui Pheobe-plikale midagi
Niimoodi külmununa mõtiskleb ta oma perekonnast, tema ei tahaks surnuaeda matmist talle ei meeldi surnuaiad parem oleks surnukeha jõkke visata. · Holden arvestab tänavalambi valguses olemasoleva raha kokku ning otsustab siiski koju Pheobe´i juurde minna. · Korterisse pääseb noormees ilma ühegi takistuseta, hiljem selgub ka, et vanemad olid sõitnud ära ning lubasid tagasi tulla väga hilja. Holden äratab õe, nad vestlesid veidi tüdruku koolinäidendist, kuhu Pheobe Holdenit kutsus. Õde küsib, miks vend nii vara kodus on ning ütleb kohe, et poiss visati koolist välja ja et isa lööb Holdeni maha. Poiss rahustab pisikest ning ütleb, et läheb kusagile rantsosse tööle. Holden armastab oma väikest intelligentset õde maailmas kõige rohkem. · Pheobe pahandab vennaga kõvasti, et ta koolist jälle välja visati ning ütleb, et Holdenile ei meeldi ükski kool, talle ei meeldivat midagi. Holden üritab küll mõelda,
muusika plaati, mida ta juba ammu Pheobele tahtis osta. Ta ostiski selle ära. Õhtul sai Holden Sallyga kokku ja läksid teatrisse. Sally märkas ühta oma tuttavat ja läks rääkis temaga juttu. Holden vihastas selle peale, sõimas Sallyl näo täis ja läks baari ning jõi ennast täis. Õhtul helistas ta Sallyle ja küsis, et kas ta võib ikka kuuske ehtima tulla. Sally sai aru, et Holden on täis ja seega vastas jaatavalt. Öösel hiilis Holden oma koju ja rääkis oma õe Pheobega. Pheobe oli üllatunud, et Holden nii vara koju oli tulnud. Holden kinkis Pheobele oma punase mütsi ja katkised plaadi killud. Pheobe rääkis, et ema ja isa pidid tulema hilja öösel. Seega ei olnud Holdenil palju aega. Ta läks kähku alla ja helistas mr. Antonile, et kas ta võiks öö tema pool veeta. Mr. Antoni nõustus. Kui Holden tagasi oma õe juurde läks, siis ütles Pheobe talle, et ta sai aru, miks Holden nii vara koju tuli. Pheobe ütles, et Holden oli koolist välja visatud
on või isegi kellega ta tuttav ei ole, on tal midagi halvustavat või häirivat öelda. On üsna masenduses noor poiss. Holdenil ei ole vistrikke (järeldan seda sellest, et kui ta kellestki rääkis, mainis ta ära kohe vistrikud, aga enda kohta ta ei maininud midagi halba), ta on pikka kasvu ja siilisoenguga. Ta joob, suitsetab kohutavalt ja ajab ligi naistele. Kõiki ülejäänud tegelasi nimetaksin mina kõrvaltegelasteks. Võtame näiteks Holdeni noorema õe Pheobe, kellest on küll palju juttu, kuid peategelane ta siiski ei ole. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Loomulikult seda ei juhtunud, aga lugedes tekkis mul selle koha peal nii mõnus tunne ja lihtsalt selle pärast, et see nii armas tundus. Vahel Pheobe küll turtsus ja tujutses, aga see käis tema vanusega kaasas
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" ,,Kuristik rukkis" on mõnest argielu päevast rääkiv lühiromaan, kus raamatu peategelne Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest, tuttavatest. Holden tundub ülbe ja isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem vend, Allie oli surnud, vanem vend D.B oli kirjanik Hollywoodis. Ackley ja Stradlater olid peategelase ,,sõbrad", kellest poiss väga vaimustuses ei olnud. Nad käisid Holdeniga samas koolis. Stradlater oli Holdeni toanaaber ja Ackley oli koolikaaslane. New Yorgis sai poiss kokku oma vanade sõpradega, Sally ja Luceiga
Ta ostiski selle ära. Õhtul sai Holden Sallyga kokku ja läksid teatrisse. Sally märkas ühta oma tuttavat ja läks rääkis temaga juttu. Holden vihastas selle peale, sõimas Sallyl näo täis ja läks baari ning jõi ennast täis. Õhtul helistas ta Sallyle ja küsis, et kas ta võib ikka kuuske ehtima tulla. Sally sai aru, et Holden on täis ja seega vastas jaatavalt. Öösel hiilis Holden oma koju ja rääkis oma õe Pheobega. Pheobe oli üllatunud, et Holden nii vara koju oli tulnud. Holden kinkis Pheobele oma punase mütsi ja katkised plaadi killud. Pheobe rääkis, et ema ja isa pidid tulema hilja öösel. Seega ei olnud Holdenil palju aega. Ta läks kähku alla ja helistas mr. Antonile, et kas ta võiks öö tema pool veeta. Mr. Antoni nõustus. Kui Holden tagasi oma õe juurde läks, siis ütles Pheobe talle, et ta sai aru, miks Holden nii vara koju tuli. Pheobe ütles, et Holden oli koolist välja visatud
1) HOLDENI SUHTED a. PEREKONNAGA b. KLASSIKAASLASTEGA c. TÜTARLASTE/NAISTEGA 2) MÕTESTA LAHTI TEOSE PEALKIRJAS PEITUV SÕNUM? 3) KELLE VÕI MILLE VASTU HOLDEN SÕDIS JA KUIDAS SEE VÕITLUS LÕPPES? 4) MITU PÄEVA VÄLTAS TEOSE TEGEVUS? 1. Holdeni suhted a. Holdeni suhted perekonnaga olid head. Kõige paremad suhted olid Holdenil õega, kelle nimeks oli Pheobe. Teoses visatakse ta Pencey erainternaatkoolist välja, sest ta põrus kõikides eksamites, va inglise keeles. See juhtub täpselt enne vaheaega, kuid ta ei kavatse ootama jääda, vaid lahkub sealt varem. Ta sõidab rongiga New Yorki, kuid ei julge koju minna, tahtmata oma ja ema isa mitte ärritada, st üritas vältida nende karjumist, kui ta ise oleks neile olukorda seletanud. Selleks ajaks, kui ta
Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui
4 2. Planeet Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine planeet päikesesüsteemis. See on hiidplaneet ja see on Maast üheksa korda suurem. See planeet koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Planeedil puudub tahke ehk kõva pind. Saturn asub päikesesüsteemis planeetide Jupiteri ja Uraani vahel. Saturnil on üle 60 kuu. Mõned neist koosnevad jääst ja mõned kivist. Tuntumate kuude nimed on Titan; Lapeteus; Hyperion; Pheobe Saturnil võib tuul puhuda kiirusega kuni 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuuni. Saturni ümber olev rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst ja kiviosakestest Saturn teeb ühe tiiru ümber päikese 29, 5 Maa aastaga. See tähendab, et üks Saturni aasta kestab 29,5 Maa aastat. 1 Saturni päev= 10tundi ja 35 Maa päevast 5 Joonis 4
KURISTIK RUKKIS. JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast. Mitmed tema lood lkati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale...
1.1 Selles raamatus käsitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja tõrkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja õpetajate juttu "kasvuraskustest", mis läheb üle. Ta tahab vehkat teha ja üksi olla. 1.2 Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raa...
rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud
rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud
rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud
Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud
Kuristik rukkis (Tuleb Robert Burnsi luuletuses/laulust) Tegelased Holden Caulfield Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles] (õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitl...
kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud.
PÄIKESESÜSTEEM Füüsika referaat Juhendaja: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Ülesandeks on teha referaat astronoomia valdkonnast ning anda lühiülevaade päikesesüsteemist. Mina valisin töö teemaks päikesesüsteemi, kuna meie ise koos maaga oleme üks osa sellest. Samuti on erinevate planeetide kohta väga palju infot ning tore on läbi antud referaadi tegemise saada ka ise iga planeedi olemuselt natuke targemaks. 1. MIS ON PÄIKESESÜSTEEM? Päikesesüsteem koosneb päikesest ning tema ümber tiirlevatest objektidest. Need objektid on tekkinud samast pilvest ja jäänud kokku Päikese tugeva gravitatsioonijõu tõttu (1). Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente (need olid tekkinud tähtede plahvatuses) (2). Meie kohalik täht Päike...
· Tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Pöörleb sama kiirelt kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu · Saturni temperatuur on umbes -180 C · Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe 6. Uraan · Uraan on seitsmes planeet Päikesest. Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü. · Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. · Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. · Uraani magnetväli on veider, sellepärast, et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on
Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri. Sellel on seni on avastatud 18 kuud: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ja väikesest osast muudest ainetest. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. · URAAN
Jupiteri virmalised tekivad siis, kui Jupiteri magnetvälja poolt kinni püütud kosmilised laetud osakesed jõuavad atmosfäärini, panevad nad selle helendama. Saturn Saturn on suuruselt teine hiidplaneet, Päikesest lugedes kuues. Saturn on kuulus oma rõngastesüsteemiga, kuhu on ära eksinud ka 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Saturnil on olemas take tuum ning tema keskpunktist väljapoole liikudes läheb aine
Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud. Antolin hakkab
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6. Saturn................................................................................. 3. 7. Uraan.................................................................................. ...
SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 2 1.1 Päikesesüsteem- mis see on?............................................................................................. 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivi...
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
