Salinger ja Holden romaanis ,,Kuristik rukkis" Salinger on ameerikas New Yorgis sündinud proosakirjanik. Ta on kirjutanud mitmeid jutte, kuid tuntumaks on teda teinud romaan ,,Kuristik rukkis". See on rahvusvahelise tunnustuse pälvinud raamat, milles kirjanik väljendab peategelase Holdeni kaudu inimese ja ühiskonna vastuolusid. Holdeni meelest ei küsi mõistmine ja eluolust arusaamine vanust. Nimelt oli noorukil õde Pheobe, keda Holden pidas arukamaks kui mõnd täiskasvanut. Just Pheobe oli see, kellega poiss mitmeid kordi oleks tahtnud suhelda ja kurta oma muret seoses probleemidega koolis. Holdenile meeldis, et ta õde mõistis teda suurepäraselt ja ei pärinud iga seiga üksikasju, vaid kuulas vaikides Holdeni hinge täitvaid mõttesopistusi. Näiteks kui nad Allie`ga käisid jalutamas ning rääkisid mõnest üldisest asjast, siis kuulas Pheobe alati neid pealt, nii et poisid
lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe raasugi, poisi ema vastu tunneb aga Holden sügavat sümpaatiat. Naine kutsub Holdenit suvel külla, Noormees valetab aga, et läheb vanaemaga Lõuna Ameerikasse. 9.-11. Peatükk · New Yorgis laseb Holden end ühte odavasse hotelli sõidutada. Hotell kubiseb totratest tüüpidest ning poisil on kange tahtmine helistada õele Pheobe´le või Jane Gallagherile. Holden valib aga viimaks ühe tundmatu tüdruku telefoninumbri, kes temaga siiski välja ei tule. Caulfileld otsustab viimaks ,,Lavendlisaali" sisse astuda, seal tantsib ta kolme endast vanema daamiga, kes tunduvad noormehele eriti totrad. · Holden mõtleb jälle Jane Gallagherile, ta meenutab aega, mil nad veel naabrid olid ning peaaegu suudelnud oleksid. Holden ei saa aru, kas Jane´i ema uus mees on
muusika plaati, mida ta juba ammu Pheobele tahtis osta. Ta ostiski selle ära. Õhtul sai Holden Sallyga kokku ja läksid teatrisse. Sally märkas ühta oma tuttavat ja läks rääkis temaga juttu. Holden vihastas selle peale, sõimas Sallyl näo täis ja läks baari ning jõi ennast täis. Õhtul helistas ta Sallyle ja küsis, et kas ta võib ikka kuuske ehtima tulla. Sally sai aru, et Holden on täis ja seega vastas jaatavalt. Öösel hiilis Holden oma koju ja rääkis oma õe Pheobega. Pheobe oli üllatunud, et Holden nii vara koju oli tulnud. Holden kinkis Pheobele oma punase mütsi ja katkised plaadi killud. Pheobe rääkis, et ema ja isa pidid tulema hilja öösel. Seega ei olnud Holdenil palju aega. Ta läks kähku alla ja helistas mr. Antonile, et kas ta võiks öö tema pool veeta. Mr. Antoni nõustus. Kui Holden tagasi oma õe juurde läks, siis ütles Pheobe talle, et ta sai aru, miks Holden nii vara koju tuli. Pheobe ütles, et Holden oli koolist välja visatud
on või isegi kellega ta tuttav ei ole, on tal midagi halvustavat või häirivat öelda. On üsna masenduses noor poiss. Holdenil ei ole vistrikke (järeldan seda sellest, et kui ta kellestki rääkis, mainis ta ära kohe vistrikud, aga enda kohta ta ei maininud midagi halba), ta on pikka kasvu ja siilisoenguga. Ta joob, suitsetab kohutavalt ja ajab ligi naistele. Kõiki ülejäänud tegelasi nimetaksin mina kõrvaltegelasteks. Võtame näiteks Holdeni noorema õe Pheobe, kellest on küll palju juttu, kuid peategelane ta siiski ei ole. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Loomulikult seda ei juhtunud, aga lugedes tekkis mul selle koha peal nii mõnus tunne ja lihtsalt selle pärast, et see nii armas tundus. Vahel Pheobe küll turtsus ja tujutses, aga see käis tema vanusega kaasas
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" ,,Kuristik rukkis" on mõnest argielu päevast rääkiv lühiromaan, kus raamatu peategelne Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest, tuttavatest. Holden tundub ülbe ja isekas ning ta ise tunnistab, et on suur valetaja. Tegelikult hoolib noormees väga oma lähedastest ja on viisakas. Ta õppis Pencey koolis. Holdenil on noorem õde Phoebe. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib neljandas klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda. Peale õe oli Holdenil veel kaks venda. Noorem vend, Allie oli surnud, vanem vend D.B oli kirjanik Hollywoodis. Ackley ja Stradlater olid peategelase ,,sõbrad", kellest poiss väga vaimustuses ei olnud. Nad käisid Holdeniga samas koolis. Stradlater oli Holdeni toanaaber ja Ackley oli koolikaaslane. New Yorgis sai poiss kokku oma vanade sõpradega, Sally ja Luceiga
Ta ostiski selle ära. Õhtul sai Holden Sallyga kokku ja läksid teatrisse. Sally märkas ühta oma tuttavat ja läks rääkis temaga juttu. Holden vihastas selle peale, sõimas Sallyl näo täis ja läks baari ning jõi ennast täis. Õhtul helistas ta Sallyle ja küsis, et kas ta võib ikka kuuske ehtima tulla. Sally sai aru, et Holden on täis ja seega vastas jaatavalt. Öösel hiilis Holden oma koju ja rääkis oma õe Pheobega. Pheobe oli üllatunud, et Holden nii vara koju oli tulnud. Holden kinkis Pheobele oma punase mütsi ja katkised plaadi killud. Pheobe rääkis, et ema ja isa pidid tulema hilja öösel. Seega ei olnud Holdenil palju aega. Ta läks kähku alla ja helistas mr. Antonile, et kas ta võiks öö tema pool veeta. Mr. Antoni nõustus. Kui Holden tagasi oma õe juurde läks, siis ütles Pheobe talle, et ta sai aru, miks Holden nii vara koju tuli. Pheobe ütles, et Holden oli koolist välja visatud
1) HOLDENI SUHTED a. PEREKONNAGA b. KLASSIKAASLASTEGA c. TÜTARLASTE/NAISTEGA 2) MÕTESTA LAHTI TEOSE PEALKIRJAS PEITUV SÕNUM? 3) KELLE VÕI MILLE VASTU HOLDEN SÕDIS JA KUIDAS SEE VÕITLUS LÕPPES? 4) MITU PÄEVA VÄLTAS TEOSE TEGEVUS? 1. Holdeni suhted a. Holdeni suhted perekonnaga olid head. Kõige paremad suhted olid Holdenil õega, kelle nimeks oli Pheobe. Teoses visatakse ta Pencey erainternaatkoolist välja, sest ta põrus kõikides eksamites, va inglise keeles. See juhtub täpselt enne vaheaega, kuid ta ei kavatse ootama jääda, vaid lahkub sealt varem. Ta sõidab rongiga New Yorki, kuid ei julge koju minna, tahtmata oma ja ema isa mitte ärritada, st üritas vältida nende karjumist, kui ta ise oleks neile olukorda seletanud. Selleks ajaks, kui ta
Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui
4 2. Planeet Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine planeet päikesesüsteemis. See on hiidplaneet ja see on Maast üheksa korda suurem. See planeet koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Planeedil puudub tahke ehk kõva pind. Saturn asub päikesesüsteemis planeetide Jupiteri ja Uraani vahel. Saturnil on üle 60 kuu. Mõned neist koosnevad jääst ja mõned kivist. Tuntumate kuude nimed on Titan; Lapeteus; Hyperion; Pheobe Saturnil võib tuul puhuda kiirusega kuni 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuuni. Saturni ümber olev rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst ja kiviosakestest Saturn teeb ühe tiiru ümber päikese 29, 5 Maa aastaga. See tähendab, et üks Saturni aasta kestab 29,5 Maa aastat. 1 Saturni päev= 10tundi ja 35 Maa päevast 5 Joonis 4
noorema med-e Colleeniga, kellega on siiani abielus. 2.) "Kuristik Rukkis", pealkiri on selline kuna ta tles kelleks ta tahab saada . "Tahaks olla pdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipllul mngivad lapsed ja tema pab nad enne kinni kui nad saada kuristikku langeda. anr: Romaan. 3.)Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Mr.Spencer- ajaloopetaja. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni de. Antolini-Holdeni endine petaja. Sndmuskohad:Pencey kool, internaat, New York, hotell, pshhiaatrihaigla. Tegevusaeg: 1940, aastate teine pool. 4.) Selles raamtus ksitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja trkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja petajate juttu "kasvuraskustest", mis lheb le. Ta tahab vehkat teha ja ksi olla. 5.)Autor tahtis selle raamatuga nidata inimestele missugune neb nooruki elu noore vaatevinklist
Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Holdenile ta ei meeldi kuna stradlater käsib tal kirjutada kirjandi mingi toa või hoone kirjelduse kohta. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni õde. Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Antolini-Holdeni endine õpetaja. Holdenil ei olnud tema vastu midagi kuni Antolini ükskord tema pead silitas kui ta magas. 1.4 Autor tahtis selle raamatuga näidata inimestele missugune näeb nooruki elu noore vaatevinklist
rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud
rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud
rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud
Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud
lapse pead silitada ka mitteseksuaalsel ajendil. Holden on tujust ära ja läheb kooli, et viimast korda Phoebet näha, kuna plaanib lahkuda. Koolimajas pahandab teda seinale soditud ropp sõna, mis tema kujutluses puhtaid lapsi määrib, kuid ta mõistab, et ka miljoni aastaga ei jõuaks ta kõiki roppusi seintelt kustutada. See on tema leppimise algus. Phoebe tuleb kohvritega ja teatab, et tahab koos Holdeniga põgeneda. Holden pole sellega nõus ja nad tülitsevad. Kuna Holden ei taha, et Pheobe temaga kaasa tuleks otsustab ta mitte põgeneda vaid koju minna.
Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud.
Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem (2). 2.7 URAAN Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kõige kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu (9). Uraan ei ole kuigi silmapaistev planeet
· Tiirlemisperiood 29, 5 aastat. Automaatjaama "Voyager" andmetel on Saturni pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Pöörleb sama kiirelt kui Jupiter, kuid telg on orbiidi tasandi suhtes kaldu · Saturni temperatuur on umbes -180 C · Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe 6. Uraan · Uraan on seitsmes planeet Päikesest. Uraani kaugus Päikesest on 19, 2 aü. · Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga. Maaga võrreldes on ta ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. · Uraani atmosfääris on umbes 83% vesinikku, 15% heeliumi ja 2% metaani. · Uraani magnetväli on veider, sellepärast, et ta ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on
Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri. Sellel on seni on avastatud 18 kuud: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ja väikesest osast muudest ainetest. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. Öises taevas on Saturn kergesti märgatav isegi paljaste silmadega. Kuigi ta pole nii hele kui Jupiter, on teda kerge identifitseerida kui planeeti kuna ta ei "vilgu" nagu tähed. Rõngad ja suuremad kaaslased on nähtavad väikese astronoomilise teleskoobiga. · URAAN
Jupiteri virmalised tekivad siis, kui Jupiteri magnetvälja poolt kinni püütud kosmilised laetud osakesed jõuavad atmosfäärini, panevad nad selle helendama. Saturn Saturn on suuruselt teine hiidplaneet, Päikesest lugedes kuues. Saturn on kuulus oma rõngastesüsteemiga, kuhu on ära eksinud ka 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Saturnil on olemas take tuum ning tema keskpunktist väljapoole liikudes läheb aine
Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile. Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi. Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud. Antolin hakkab
Saturnil on vaadeldud suurt valget laiku, mis ilmub umbes iga 30 maise aasta järel ehk siis kord Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli.
Saturnil on vähemalt 22 kuud. Suurim, Titanus on ainus kuu, mida ümbritseb tihe atmosfäär. Enceladuse pinnast on osa kaetud kraatritega, osa aga täiesti sile. Mimasel on suhteliselt suur kraater- vaid pisut suurem meteoriit oleks Mimase purustanud. (1:23) Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe. (6) Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem. Saturn'i sisemus on sarnane Jupiter'i omale koosnedes kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Nagu teistel Jupiterlikel planeetidel on Saturnil oluline magnetväli. (6) Veel andmeid Saturnist:
löövad mälestuse erinevatesse aju piirkondadesse laiali. Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite kommunikatsioonivõrgustik. Tõhus meelde jätmine: 1. Tähendused 2. Mäluseosed, nt eelnevate teadmistega 3. Sõnade mäletamiseks luuakse akronüüme 4. Visualiseerimine, vaimsete kujundite meeldejätmine 5. Ajas jaotatud õppimine 6. Piisav uni KODUNE LUGEMINE PEATÜKK 9 – mõtlemine. Pheobe Ellsworth – uurib kuidas emotsioonid mõjutavad inimeste otsuseid. Robert Zajonc – uuris tunnete ja mõtlemise vastastikust toimet. Ta jõudis järeldusele, et üsna tihti ei kasutata tervet mõistust otsuste vastuvõtmisel. Mitmed uurimused on näidanud, et inimesed pööravad suuremat tähelepanu infole, mis kinnitab nende uskumusi/lootusi ning eirama neid, mis on nendega vastuolus. Samuti püütakse tihti asju põhjendada üksikute juhtumite näidetel (a la. Inimene teab kedagi, kes
Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad
annaabi.ee 
