Narkootikumid (0)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1.MIS ON NARKOOTIKUM ? 3
2.NARKOOTIKUMIDE OHTLIKUS 4
3.RIIKLIK ENNETUSTEGEVUS 7
4.TUNTUMAD NARKOOTIKUMID 8
4.1Kokaiin 8
4.2Amfetamiin 8
4.3Ecstasy 9
4.4Kanep 10
5.SÕLTUVUS JA SELLE TEKKIMINE 11
5.1Sõltuvus ja selle liigid 11
KOKKUVÕTE 13
KASUTATUDALLIKAD 14

SISSEJUHATUS

Iidsetest aegadest alates on inimene kasutanud looduslikke aineid leevendamaks valu, hirmu, ahastust ja teisi negatiivseid emotsioone ning loomaks positiivset enesetunnet . Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla ( oopiumi ) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks.

MIS ON NARKOOTIKUM?

Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu.
Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul. Ravimitena aga ei kasutata kõiki selliseid aineid, sest osal neist on kahjulik kõrvalmõju ravitoimest tugevam ning nad on seetõttu ohtlikud.
Igapäevases kõnekeeles kasutatakse veel mitmeid sünonüüme, nagu sõltuvusained, mõnuained, uimastid , meelemürgid ja ka psühhoaktiivsed ained. Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid külgi. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid.
Narkootikumiks võib nimetada vaid sellist ravimit või muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise või ühe riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi määrus nr 30 " Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu võetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt meditsiinilistel näidustustel. ( Daniel Mark Wahl , Ellu Eik 1998: 6)

NARKOOTIKUMIDE OHTLIKUS

Ohud, mis narkootikumide kasutamisel ilmnevad, on tavaliselt paratamatu üleannustamine ja sõltumuse tekkimine. Üha rohkem osutatakse tähelepanu sõltumusainetega seotud meditsiinilistele, sotsiaalsetele ja finantsprobleemidele.
Üleannustamine. Üleannustamise oht on igal sõltumusainete kasutajal. Paljusid sõltumusaineid võib kergesti üle annustada, näiteks heroiini ja teisi opiaate, kokaiini, barbituraate, alkoholi, lhusteid, alkoholi kombineeritult rahustitega. Paljud teised sõltumusained ei ole nii mürgised, näiteks LSD.
Sõltumus ja narkomaania . Termin "sõltumus narkootikumidest " võeti kasutusele 1964. aastal. See on "vaimne ja mõnikord ka füüsiline seisund, mis tekib sõltumusaine ja elava organismi vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid".
Füüsiline sõltumus võib tekkida sõltumusaine korduva tarvitamise tulemusena organismi harjumisel sellega. Kui järsku manustamine katkestada, siis ilmnevad ärajätu tagajärjel kehalise haiguse sümptomid. Väga tähtsat osa sõltumuse tekkimisel etendavad psüühilised tegurid. Sõltumusaine tarvitamisel tekib kas hea või lõbus tunne või rahulikkus jne. Paljude sõltumusainete juhusliku kasutamise tagajärjel tekib sundus korduvaks kasutamiseks.
Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid , alkohol, barbituraadid , vähem trankvillisaatorid . Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin , kokaiin , amfetamiin , kanepivalmistised.
Üha rohkem pööratakse tähelepanu narkomaaniale ja sõltumusele, mis kirjeldusele vastavalt on sõltumusainete sundkasutamine. Sõltumus sisaldab mõningaid või kõiki järgmisi elemente.
Abi ärajätmisel. On ainult kaks võimalust ärajätunähtude kõrvaldamiseks: üks on aeg, kuni organismi talitlus taastub ilma sõltumusaineta ja teine on võtta veel üks annus sõltumusainet või aseainet, näiteks metadooni heroiini asemel. Kasutades opiaaatide ärajätunähtude kõrvaldamiseks veel üht heroiiniannust, tugevdatakse sõltumust veelgi.
Käitumuslikud muutused. Paljud uimastid muudavad käitumist, põhjustades agressiivsust. Näiteks alkohol võib vähendada inimese kontrolli vägivaldse käitumise üle, lahustite, aerosoolide, liimida jt. gaasiliste inhalantide intoksikatsioon aga põhjustada antisotsiaalsust ning vandalismi.
Sõltumusravimite kasutamisel ei reageeri inimene tavaliselt valule, näljale, väsimusele jne. Sõltlastel võib mälu muutuda viletsaks, isiksus muutuda või manduda. Inimesel on probleeme kellegagi koos elada, ta on kergesti ärritatav, muutlik oma tegudes.
Uimasteid tarvitavate inimeste tervis on kahjustatud, neil kaob elu eesmärk või on see narkootikumide kasutamine. Narkomaanide suremus on suur. Surmajuhtumite arv on suurem tõenäoliselt nende kuritegevusele kalduvate noorte hulgas, kes tarvitavad narkootikume ja söövad ebaregulaarselt. Nii suureneb haigestumise ja üleannustamise oht, samuti sõltumus ise.
Perekonna lagunemine. Uimastite tarvitaja ei kahjusta mitte ainult ennast, pingeid tekitavad pettused , valed, manipulatsioonid, mis viivad sõpruse ning perekonna lagunemiseni. Sissetulek, mis on vajalik toidu, rõivaste ning peavarju eest maksmiseks, kulub narkootikumidele ja alkoholile. Ka teised kohustused, nagu laste eest hoolitsemine, võivad jääda hooletusse, samuti võivad tekkida seksuaalprobleemid.
Mõjud ühiskonnale. Sõltumusainetest põhjustatud hädad võivad esile tõusta ka teisiti. Paljud narkomaanid on eemaldunud tavapärasest elust, nad puutuvad kokku vaid väikese arvu teiste tarvitajatega. Neil on raske hankida tööd ja leida elukohta. Ühiskond tõukab neid üha enam eemale ja põlgab makstes kõrget hinda uimastitest põhjustatud kuritegude eest. Ühiskond kaotab ka narkomaanide töö tootlikkuse vähenemise, töölt puudumise, töötuse suurenemise ning teenistuse kadumise tõttu. Arvatakse, et Eestis on alkoholi tarbimisest põhjustatud kahju neli korda suurem kui kasum alkoholi müügist.
Vale aeg ja koht. Isegi mõõdukas kogus uimastit tekitab koordinatsioonihäireid, vähendab reaktsiooniaega ja tähelepanuvõimet. Toime võib kesta tunde. Pole tähtis, kuidas inimene ise end tunneb, objektiivselt pole ta suuteline autot juhtima, masinal töötama, isegi tänavat ületama. Kõigile on teada alkoholi tarbimisega seotud liiklusõnnetused, seni on kahjuks alahinnatud kanepi ja trankvillisaatorite kahjulikku toimet. On andmeid kanepitoodete olulisest osast liiklusõnnetuses, eriti rongi- ja lennuõnnetuses. Mõningad uuringud näitavad, et kanepitarvitajate hulgas on surmajuhtude ja vigastuste arv sama, mis alkoholi kuritarvitamise puhul.
Paljud uimastitest põhjustatud tervisehäired võivad kesta tunde pärast esmatoime kadumist. Näiteks kanepi mõju autojuhtimisele kestab 3-4 tundi pärast kaifi möödumist ja iga trankvillisaatoriannus, mis võeti õhtul, võib häirida autosõitu veel järgmisel hommikul .
kohta.
Narkootikumid ja kuriteod. On selge, et narkootikumide kasutamine on seotud kuritegevusega. Sellele ei ole aga täpset seletust. Ühelt poolt on teada, et narkootikumid otseselt kuritegevust ei põhjust, teisalt on aga väljaspool kahtlust, et paljud opiaadisõltlased on kuritegevusega tihedalt seotud. Ühes ülevaates, kus võrreldi heroiinikasutajaid tavakodanikega , selgus, et heroiinitarvitajad on röövimiste ja kallaletungide eest kinni peetud kolm korda sagedamini kui mittetarvitajaid. Teises uurimuses tõdetakse, et ligikaudu 60% heroiinitarvitajatest on kinni peetud röövimiste eest, kuigi enamikku nendest oli karistatud ka enne narkootikumide tarvitamist.
On küllalt tõenäoline, et narkootikumide, eriti heroiini kõrge hind mustal turul põhjustab nende tarvitajate hulgas varavastaseid kuritegusid . Väljakujunenud sõltumusega heroiinitarvitajad peavad kulutama iga päev meelemürgi ostmiseks väga suuri summasid. Ei ole üllatav, et paljud sõltlased on sunnitud minema vastuollu seadusega (prostitutsioon, sissemurdmised, pisivargused ja eriti narkoäri), et maksta narkootikumide eest. Mõningatel juhtudel võivad heroiinisõltlased tarvitada vägivalda või ähvardada vägivallaga narkootikumide või raha röövimise ajel. On narkootikume, mille toime mõttetegevusse võib viia vägivaldsetele tegudele indiviidi suhtes. Ingli tolm või PCP on narkootikum, mis võib põhjustada hirmsaid vägivaldseid mõrvarlikke rünnakuid. Ka amfetamiini ja kokaiini kasutamisega seotud meeltesegaduse tulemuseks võib olla füüsiline vägivald.
Narkootikume, mis kõige sagedamini põhjustab vägivaldseid kuritegusid on alkohol. Alkoholiga on seotud 30-50% murdvargustest, üle 70% vägivallajuhtumitest, üle 50% tapmistest, üle 27% liikluses hukkunuist jm. (Margareete Otter 1997: 21-27)

RIIKLIK ENNETUSTEGEVUS

Narkomaania ennetamiseks on vajalik probleemile läheneda nii nõudluse kui ka pakkumise vähendamise vaatenurgast. Narkomaania on kompleksne probleem, mille põhjustena võib välja tuua vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, mittetoimiva perekonnamudeli (lahutused, lapsevanemate sõltuvusprobleemid ja kasvatusmeetodid), eakaaslaste mõju ja ebasoodsad grupinormid ning narkootikumide suure kättesaadavuse.
Nõudluse vähendamise osas on vastutavateks ministeeriumiteks Sotsiaalministeerium ning Haridus - ja Teadusministeerium. Noorte hoiakute ja normide ning seeläbi nende käitumise kujundamine on efektiivne ainult süstemaatilise töö tulemusena. Seetõttu on eriliselt oluline narkomaania ennetustegevust planeerida integreerituna koolide õppekavasse. Narkomaania ennetamiseks on oluline süsteemselt arendada laste ja noorte „ei” - ütlemise oskust, positiivset enesehinnangut ning arendada laste tervisttoetavaid väärtushinnanguid, hoiakuid ja uskumusi.
Oluliseks meetodiks on ennetustegevuse suunamine ka noori mõjutavale keskkonnale, sh pere, noorsootöötajad ja kool. Laste ja noorte käitumise tugevaimateks kujundajateks on kodused eeskujud ning eakaaslaste mõju. Seetõttu on oluline tõsta lapsevanemate, lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate ning koolide personali pädevust laste ja noorte sõltuvusprobleemide ennetamiseks ning arendada võrgustikutööd erinevate lastega töötavate organisatsioonide vahel ja kaasata sellesse paremini perekondi.
Narkomaania ravi- ja rehabilitatsioonisüsteem Eestis on veel arenemisjärgus. Lähitulevikus on plaanis pöörata suuremat tähelepanu rasedatele narkomaanidele suunatud ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste väljaarendamisele ning pakkuda rohkem teavitust, et kliendid teenuse juurde jõuaksid. (Riiklik ennetustegevus 2011)

TUNTUMAD NARKOOTIKUMID

Kokaiin

Charlie ei ole ingel - kokaiin on ohtlik uimasti, mille kasutamine põhjustab tugevat sõltuvust. Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest.
Kuidas veel kutsutakse?
Koka, lumi, charlie, coke, triip , valge.
Kuidas välja näeb?
Valge pulber, mis koosneb tillukestest sätendavatest kristallidest. Tavaliselt pisikestes paberümbrikes või kilekotikestes.
Kuidas tarbitakse?
Tõmmatakse ninna või süstitase.
Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit.
Miks tarvitatakse?
Kokaiini tarvitajad tunnevad ennast enesekindla, tugeva ja energilisena.

Amfetamiin

Valge pulber, mille tarvitamist on väga raske järele jätta.
Kuidas veel kutsutakse?
Spiid, amff , kiirus, ants, A.
Kuidas välja näeb?
Hallikasvalge või oranžikas- kollakas pulber või tabletid .
Kuidas tarbitakse?
Tablette neelatakse. Pulbrit suitsetatakse, tõmmatakse ninna või juuakse jookide hulka segatuna. Lahustatud pulbrit süstitakse.
Mõju algab umbes 20 minuti pärast ja kestab mitu tundi.
Miks tarvitatakse?
Kasutajad tunnevad, nagu oleks neil rohkem energiat ja tegutsemisindu, neile meeldib palju rääkida.

Ecstasy

Tabletid, mis tunduvad kahjutud , kuid mille kasutamine võib kehvasti lõppeda.
Kuidas veel kutsutakse?
E, komm , ketas, ratas. Mõnel tabletil on hüüdnimi sellel oleva pildi järgi.
Kuidas välja näeb?
Eri kuju ja värviga tabletid, millel on sageli mõni pilt peal. Mõnikord harva on ecstasy ka kapslitena.
Kuidas tarbitakse?
Neelatakse alla. Mõju algab umbes 20 minuti kuni tunni pärast ja kestab mitu tundi.
Miks tarvitatakse?
Ecstasy annab kasutajale tunde, nagu oleks tal rohkem energiat, see peletab une ja teravdab meeli. Tekib rahulolu- ja ühisusetunne teistega .

Kanep

Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma...
Kanepi mõju sõltub lisaks THC-sisaldusele suitsetaja meeleolust, ootustest ja isegi seltskonnast, kus kanepit tarvitatakse. Algaja tarvitaja ei tunne vahel üldse midagi või kogeb vaid kerget iiveldust. Kanepile tüüpilised iseloomulikud toimed eristuvad siiski selgelt: lõõgastustunne, (kerge) eufooria; meelte suurenenud tundlikkus, aja kulg näib aeglustuvat; söögiisu suureneb; tekivad keskendumis- ja koordinatsioonihäired; üdame löögisagedus kiireneb , kehatemperatuur langeb; pupillid on suurenenud ning silmavalged punetavad. Kanepisuitsetaja tunneb ka, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Kainele kõrvaltvaatajale aga paistab see harilikult põhjuseta kummalise itsitamisena. Teinekord võib oodatud lõõgastuse asemel tekkida hoopis tugev hirmu- või paanikahoog. ( Narko )

SÕLTUVUS JA SELLE TEKKIMINE

"Iga sõltuvus on halb, olgu siis narkootikumiks, alkohol, morfiin või idealism" (Carl Gustav Jung ) Erinevate ainete puhul on erinev ka see, kui paljudest proovijatest paratamatult sõtujad saavad. Suurim tõenäosus on opiaatide tarvitajatel. Sõtuvus on keerukas ja mitmetahuline nähtus. Meil räägitakse sellest seoses mingi ainega, kuid arenenud maades räägitakse sõltuvushäiretest laiemalt. See tähendab, et sõltuvus võib jääda mitte ainult mingi aine tarvitamisest, vaid ka mingist tegevusest, näiteks hasartmängudest või teisest inimesest. See tähendab, et sõltuja on leidnud enda jaoks "võtte", mille abil ta saab vältida oma halbu, talumatuid tundeid ehk teisiti öeldes põgeneda iseenda eest. Mõnel juhul on see üks eneserealiseerimise viisidest, mis aga on oma olemuselt häitav. (Daniel Mark Wahl, Ellu Eik 1998)
Kui normaalne inimene ärkab ja mõtleb, mida päeval ette võtta, siis narkomaan mõtleb alati vaid üht - kust võtta raha? Päeva jooksul leiab probleem lahenduse ja nii päev päeva järel. Narkomaan teab, kust varastada või raha välja petta . Alguse on see kõik saanud lihtsalt proovimisest. Narkootikumid tunduvad väljapääsuna neile, kel probleemiks kas liigne tagasihoidlikkus, suhtlemisraskused ja eluprobleemid. Ajendiks võib olla ka soov mitte erineda sõpradest, kes tarvitavad narkootikume. Psühholoogide väitel on narkomaanide psüühika haige ja moondunud. Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. ( Laas , 2000: 3)

Sõltuvus ja selle liigid

Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - Ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena. Narkootikumi puudumisel ilmuv halb enesetunne, apaatia , masendus ja hingepiin, tõukavad otsima uut enesetunde parandamist. Psüühiline sõltuvus areneb välja läbi kannatuste, mis järgnevad narkootilise aine lahtumisel organismist. Seisundit iseloomustavad süvenev hirmutunne, ahastus, masendus, passiivsus, apaatia ja tõmblused. Kontakt reaalsusega on häiritud, inimene elab illusoorses maailmas ja enamasti oma sõltuvust ei tunnista.
Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi . Füüsilise sõltuvuse aluseks on organismi kohastumine võõra ainega ja selle aine sulandumine ainevahetusprotsessidesse. Narkomaani jaoks tähendab see võõrutusseisundi raskeid kehalisi häreid. Võõrutusseisundiks nimetatakse üleminekut narkootikumi pidevalt tarvitamiselt karsklusele; organism on sunnitud ümber kohastuma eluks ilma harjunud aineta.
Sotsiaalne sõltuvus - tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sellises sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud narkootikumide tarvitamisega ning sellest tulenevate tegudega. Tekivad ühised saladused ja rahalised suhted (laenud, võlad, väljapressimised).
Seksuaalne sõltuvus - Uimastid mõjutavad seksuaalsust mitmest küljest. Rikutud hormonaalne tasakaal häirib suguorganite talitlust. Pikaajalise narkootikumide tarvitamise tagajärjel ei julgeta karskena, see tähendab ilma mõnuaineta, enam kontakte luua, ei olda võimelised füüsiliseks vahekorraks või kui sinnani on siiski jõutud, ei tunta sellest naudingut. Järelikult õnnestub seksuaalelu elada ainult narkouimas. Loomuliku seksuaalkäitumise kogemused jäävad noortel saamata.
Majanduslik sõltuvus - Kuna mõnuainest kujuneb kiiresti sõltuvus, muutub narkomaan majanduslikult sõltuvaks narkootikumide levitajatest. Ta ei saa ilma mõnuaineta hakkama ning peab pidevalt otsima võimalusi raha hankimiseks, et manustada järjekordset annust. Narkomaan ei suuda ka täisväärtuslikult töötada, teenimaks ausal teel raha. Nii saab narkomaania varem või hiljem kuritegude algmotiiviks. (Daniel Mark Wahl, Ellu Eik 1998)

KOKKUVÕTE

Narkoprobleemid on oma olemuselt väga laiahaardelised. Probleemi ei tohi märkamata jätta ka Eestis. Me ei tea kunagi kui palju on meie ümber tegelikke tarvitajaid. Tänapäeval on väga oluline inimesi informeerida narkootikumide kahjulikkusest ja õpetada käituma kui saadakse teada, et lähedane on alustanud narkootikumide tarvitamist. See on probleem, mille süvenemine viib inimkonna hukule, kui me midagi ette ei võta.

KASUTATUDALLIKAD

Daniel Mark Wahl, Ellu Eik. 1998. Narko. Avita kirjastus.

Margareete Otter. 1997. Narkootikumid. Huma kirjastus.

Riiklik ennetustegevus – [www] URL http://www.sm.ee/tegevus/tervis/tervislik-eluviis-ja-haiguste-ennetamine/narkomaania.html (11.09.2011)

Narko – [WWW] URL http://www.narko.ee/et/Mis-on-mis/Kanepist-lahemalt/Kanepist-ja-selle-mojust

Laas, M. (2000). Tipust kuristikku. Tervis