Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2....
Mõnuained Hiiumaa noorte seas Uurimismeetodid Küsitlus(ed) Eri allikad suitsetamise, alkoholi ja narkootikumide kahjulikkusest nooruki tervisele. Eesmärk Uurida Hiiumaa praeguse põlvkonna noorte kokkupuudet mõnuainetega. Selgitada välja nende tarbimise põhjuseid. Uurida mõnuainete tarbijate keskmine vanus. Leida küsitluste abil noortelt ideid, kuidas mõnuainete tarvitamist vähendada. Hüpotees Hiiumaa noorte kokkupuude mõnuainetega on keskmine. Noored tarvitavad mõnuaineid liiga varajases eas. Kuhu olen jõudnud Materjal mõnuainete kahjulikkusest noore tervisele. Mõningad statistilised andmed noorte kokkupuudetest politseiga mõnuainete tarbimise tõttu. Küsitluse koostamine. Aitäh!
15-aastased 15-aastased noored on täpselt puberteedieas. Millised on tavaliselt 15-aastased? Kuidas nad käituvad? Mis tegevused neile meeldivad ja mis mitte? Mis on 15-aastaste eludes kõige tähtsam? 15-aastased on inimesed, kes pole enam lapsed, aga pole veel ka täiskasvanud. Vahel tahame me olla täiskasvanud ja käitumegi nende moodi, samas aga võime me käituda nagu väiksed lapsed, kes oma tahtmist mitte saades solvuvad. Enamik 15-aastastest käivad üheksandas klassis. Kevadel, kui eksamid sooritatud ja kool lõpetatud peavad kõik valima kas minna kutsekooli või jääda gümnaasiumisse. 15-aastaste noorte elus on kindlasti väga tähtsalt kohal muusika. Üritatakse olla nii välimuselt, kui riietusstiililt oma lemmikartisti moodi. Sõpruskondadesse on tavaliselt kogunenud noored kellel on sarnased huvid, sellepärast ei pruugigi omavahel läbi saada poisid-tüdrukud, kes kogu aeg kä...
Noori varitsevad ohud Ükski noor ei ela tänapäeval turvaliselt ühiskonnas. Osa teismelistel pole enam kodudki ohuvabad. Kolm põhilist ohtu on kodu- ja koolivägivald, alkohol ja tubakatooted ning halb seltskond. Kuidas satuvad noored nendesse ohtudesse? Kuidas neid ennetada? Ohtudesse sattumist põhjustab vahel liigne uudishimu, vanemate või sõprade eeskuju ning noore meeleheitlikud valikud. Vägivalla korral ei sõltu teismelisest endast ohtu sattumine, seega võidakse kiusata täiesti süütuid noori. Alkoholi ja tubakatoodete kasutamise puhul on tihtipeale noorte soov kuhugi kuuluda, olla keegi ning mitte tunda end grupist väljaheidetuna. Kuigi neil pole mõnuained kättesaadavad, leidub vanemaid sõpru või tuttavaid, kes hoolitsevad selle eest, et noored saaksid alkoholi ja tubakatooted kätte. Halva seltskonnaga puututakse kokku enamjaolt pidudel ning tavaliselt pakutakse korralikule noorele alguses proo...
Keelatud vili on magus Miks tänapäeva noored kasutavad järjest rohkem mõnuaineid? Kas need on tervist väärt?Ei, mitte mingil juhul, kõik mõnuained tekitavad sõltuvust.Kuid sellegipoolest ei hoolita kõrvalmõjudest.Jääb mulje, et noortel puudub empaatia panna ennast olukorda või mõelda, et kõk pole korras.Eestis on järjest rohkem noori, kes kahjustavad oma tervist mõnuainetega. Suitsetamine on juba nii tavaliseks muutunud, et igal tänavanurgal võib näha mõnda noort, kes salaja suitsu kimub.Olen isiklikult kokku puutunud inimestega, kes noorena on suitsetamise küüsi sattunud.Olgu need siis halvad sõbrad või mingi muu põhjus, mis sellisele teele viib.Võibolla peaks EV seadusi veel karmimaks muutma, et olukord paraneks.Samas ei saa mitte keegi suitsetavale noorele kätte ette panna.Ehk on kogu maailma parem, kui sigarettide tootmine lõpetada? Alkoholi suhtutakse kui suvalisse jooki.Mõni purk siidrit on ...
Kunda Ühisgümnaasium Õpilase nimi 10. klass Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus Referaat Juhendaja õpetaja ... Kunda 201... POSITIIVSUST PÕHJUSTAVAID TEGUREID NOORSOO KIRJANDUSES JA TÄNAPÄEVA NOORTE ELUS Referaadis antakse ülevaade uurimistööst ,,Positiivsust põhjustavaid tegureid noorsoo kirjanduses ja tänapäeva noorte elus." Raamatutes on tihi peategelaseks noor, kellel on erinevaid probleeme lähedastega. Uurimistöö autor Krista Tuuling valis välja 20 noorsooraamatut, kus peategelased jäid vanusesse 12-19. Teostest otsiti noorte elus olevaid positiivseid tegureid. Ta tegi küsitluse, luges ilukirjandust ja blogisid. Autor küsitles 50 noort vanuses 12-18, et teada saada, mis on noorte elus rõõmustavat. Küsitletutest peavad oma elus positiivseks 30% noortest sõ...
MÕNUAINED. Põhjused, miks inimesed kasutavad uimastavaid ja narkootilisi aineid, on kindlasti väga erinevad. Neid kasutatakse lõõgastumiseks, ergutuseks, meeleolu tõstmiseks. Uimastite abil püütakse põgeneda argielu probleemide, kannatuste ja sassi läinud inimsuhete eest. Tihti ajendavad uimasteid proovima uudishimu ja “keelatud vilja” magusus. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba ühekordne proovimine. Kordamisel tekib aga harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Soov uue annuse järele viib viia kas või kuriteoni, sest ta peab selle mõnuaine saama. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Muutub võimatuks isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmine. Häirub kogu elutegevus: kaob i...
Alkohol vaenlane nr 1. Alkohol on igivana psühhoaktiivne aine, mille manustamine manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Ta on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholisõltuvus on seisund, mille puhul inimene on psühhiliselt või füüsiliselt sõltuvuses, alkoholisõltlast ei huvita see, kas on sobiv seda mõnuainet tarvitada või ei. Alkohol kahjustab mitmeid elundeid: hambaid, maksa, südant, neeru, kopsu, aju, soolestikku, nahka ja magu. Väga väikeses koguses alkoholi ei tee inimesele halba, kuid iga inimene ei suuda piiri tunda. Viina toodetakse kas viljast, kartulist või veinitööstuste jääkidest. Viina normaalne etanoolisisaldus on 40%. Ametlikult loetakse Eestis viinaajamise alguseks aastat 1484, millest pärineb esimene kirjalik dokument. Nüüdseks on Eestis ja kogu Euroopas levima hakanud uus haigus,...
Kas saatust saab muuta? Essee Inimene saab enda saatust muuta, kuid samas ka ei saa. Saatusega on talle ette määratud, kuidas ta sureb. See, kuidas ja kunas ta sureb, määratakse talle, kui ta sünnib. Sündimishetk on see, kui tema eku lõpp paika pannakse. Kõik muu, mis sünnist surmani jääb, on inimese enda teha. Nii oli ka Oidipusega, kuigi oli saatusega ette määratud, et ta tapab oma isa ja abiellub enda emaga, aga see, kui ta tappis oma isa enda teadmata oli sel hetkel ta enda teha. Tema valik oli, see mees koos enda kaaskonnaga ära tappa, jättes ellu ainult ühe mehe. Ta valik oli ka, see et ta läks oraakli juurde ja sai teada mis taga edasi juhtub. Kui ta seda teinud ei oleks, oleks asjad ehk teist rada läinud. See tähendab ka seda, et enda elus tuleb teha valikuid, enda tuleviku ja muutliku saatuse pärast. Enda muutliku saatust hakkab inimene muutma juba lasteaia...
Mõnuained Mõnuaine on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi. Need muutused ei pruugi olla mõnusad, kuid esialgse tarvitamise põhjustab tavaliselt soov saada mõnus elamus. Meditsiinilisest aspektist kasutatakse mõnuainete kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks: alkohol opiaadid (oopium, morfiin, heroiin, metadoon) kannabinoidid (kanep, marihuaana, hasis) rahustid või uinutid (bensodiasepiinid, barbituraadid) kokaiin muud stimulaatorid (kofeiin, ecstasy, amfetamiin, metamfetamiin) hallutsinogeenid (LSD, fentsüklidiin, psilotsiin, meskaliin) tubakas lenduvad lahustid (bensiin, nitrolahusti, atsetoon) mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt: anti...
SASASASA 10A klass Raino Teemu NARKOOTIKUMID Referaat Juhendaja:assa KASAAA 2009 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................................2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest........................................
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja pr...
KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna............................................................... Kasutatud kirjandus....................................
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekit...
Erinev arengukiirus Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aastapaar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad. See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstrua...
Kuressaare Gümnaasium UIMASTITE KAHJULIKKUS INIMESE TERVISELE JA PEREKONNASUHETELE Uurimustöö Koostaja: Kätriin Tamm Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 ...
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine....................................................................................................
VÕRU KREUTZWALDI GÜMNAASIUM Kaur Pai LED ZEPPELIN - NELJAS Uurimistöö Juhendaja: Mart Usin Võru 2009 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 1. LED ZEPPELIN....................................................................................................................4 1.1 Bändi liikmed......................................................................................................................7 1.2 Diskograafia...........................................................................................................14 2. LED ZEPPELIN IV ALBUM..............................................................................................15 2.1 Plaadi Kujundus......................................................................................................16 3. PLAADI MUUSIKA JA SÕNAD....
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
