Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uimastid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida halba teevad narkootikumid?

Sisukord

  • Sissejuhatus 3
    Narkootikumid 4
    Sõltuvuse liigid 5
    Narkootikumite põhiliigid 6
    Levik 8
    Mida halba teevad narkootikumid? 9
    Kokkuvõte 10
    Kasutatud kirjandus 11

  • Sissejuhatus


    Uimastid jagunevad kaheks:
  • legaalsed uimastid – tubakas ja alkohol
  • illegaalsed uimastid ehk narkootikumid.
    Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid , vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine , vigastused… Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine. Alkoholism ei kujune kõigil inimestel välja samamoodi, sama kiiresti. Selle arenemise kiirus ja raskus on seotud näiteks vanuse ja varjatud kalduvusega. Alkoholismi lõppstaadiumis võib välja areneda eriline mäluhäire koos nõdrameelsusega, mida iseloomustab võimetus äsja toimunud sündmusi meelde jätta. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud.
  • Narkootikumid


    Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe - ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. Paljudes kapitalistlikes maades hukkub selle pahe tõttu sadu noori. Narkootikumid on ained mida inimesed kasutavad enda meeleolu muutmiseks, hoolimata sellest, et need ained on keelatud ja ka väga kahjulikud meie kehale. Narkootikumid muudavad kahtlemata igaüht. See, kuidas üks või teine muutub, sõltub eelkõige temast endast. Tegelikult on narkootikumide kasutamine juba iseenesest haigus - haigus, mida kutsutakse narkomaaniaks. Surm on see, millest inimesed tavaliselt rääkida ei taha. Võib-olla aitab see mõnel inimesel õigeaegselt loobuda või ütelda narkootikumidele "ei". Narkootikumidevastase võitluse ajalugu näitab, et tänaseni ei ole ühtki vahendit, kuidas selle levikut pidurdada. Ei too edu sõltumusainete vaba müük (näiteks Hollandis), ei nende täielik keeld ega pikaajaline vanglakaristus nende omamise ja müümise eest, sest narkootikumide levitamisega on seotud väga suured rahad.
    Viited: http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.ht m
  • Sõltuvuse liigid


    • Hingeline ehk psüühiline sõltuvus - ühel hetkel tundub narkootikumide tarvitajale, et aine pruukimine toob talle tõepoolest hingelise vabaduse ja heaolu, sest reaalsustaju kadumine, eufooria ja ükskõiksus argimurede suhtes, tunduvad just nendena.
    • Füüsiline sõltuvus - seisund, mille puhul organism on kehavõõra aine omaks võtnud ja selle aine sisalduse alanemine organismi kudedes kutsub esile psüühilisi ja kehalisi vaevusi . Füüsilise sõltuvuse aluseks on organismi kohastumine võõra ainega ja selle aine sulandumine ainevahetusprotsessidesse. Narkomaani jaoks tähendab see võõrutusseisundi raskeid kehalisi häireid.
    • Sotsiaalne sõltuvus- tuleneb seltskonnast, kus tarvitatakse koos narkootikume. Sellises sõpruskonnas kujunevad suhted, mis on tihedalt seotud narkootikumide tarvitamisega ning sellest tulenevate tegudega.
    • Majanduslik sõltuvus- Kuna mõnuainest kujuneb kiiresti sõltuvus, muutub narkomaan majanduslikult sõltuvaks narkootikumide levitajatest.

    Viited: http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/#31
  • Narkootikumite põhiliigid


    KANEP : Sajandeid on kanep olnud maailma eri paikades kasutusel usulistel kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem ka üldravimitena. Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel .Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hašišit ja kanepiekstrakti.
    MARIHUAANA : See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest. Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi. Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks. Seesugusel kujul on kanep tüüpiline niiöelda piibutubakas, millest muuseas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad.
    HAŠIŠ e. KANEPIVAIK: Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadaksegi hašišit, mis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini. Tavaliselt on hašiš pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hašiš on vähelevinud. Hašišipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hašiši hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko.
    KANEPIEKSTRAKT: On uimastiturul harva esinev kaup, must või rohekaspruun siirupisarnane üsna ebameeldiva lõhnaga toode, mida tavaliselt segatakse tubakaga ja seejärel suitsetatakse.
    OOPIUM : Oopium on unimaguna kuivatatud mahl . Pärast õitsemist lõigatakse kuprasse lõhed. Saak koristatakse piimmahla kogumisega 12- 15 nädala möödumisel. Esialgu piimvalge mahl muutub kokkupuutel õhuga mustjaspruuniks. Puhastatud e. suitsetamisoopium saadakse nii, et algul oopium jahvatatakse, siis lahustatakse vees, edasi kuumutatakse ja filtreeritakse. Oopiumi tavaliselt suitsetataksegi, muidu teda võidakse manustada ka pulbrina või joogina, ka süstitakse.
    MORFIIN: Morfiini valmistatakse oopiumiekstraktist. Süstimiseks lisatakse lähteainele askorbiin , - sidrun- või viinhapet ning seejärel kuumutatakse - nii saadakse vajalik lahus, sest otse ta muidu vees ei lahustu.
    HEROIIN : Nagu morfiini lähteaine, nii ka heroiini lähteaine süstimiseks on vaja sellele lisada hapet. Sobivaks on just soolhape - nii saadakse nn. puhas heroiin e. heroiinhüdrokloriid - valge või helehall vees lahustuv pulber. Heroiini ka suitsetatakse. Suitsetamiseks mõeldud heroiin on nii pulbriline kui ka teraline.
    KODEIIN : Kodeiin nagu morfiingi, leiab meditsiinis kasutamist valuvaigistina, samuti on teda köharohtudes. Mõnutunde saavutamiseks e. ravimi kuritarvitamise korral peavad kogused olema suured - 10 ja enam tabletti päevas. Kodeiini on proovitud saada ka tablette lahustades ning lahust filtreerides ja aurustades.
    METADOON : Metadoon on täissünteetiline aine. See arendati välja Teise Maailmasõja ajal, mil mõistagi oli vajadus efektiivsete valuvaigistite järele ülisuur. Metadooni toimeaeg on korduva kasutamise korral päris pikk 8-12 tundi. Metadooni süstitakse või juuakse lahusena või tarvitatakse tablettidena. Huvitav on siinjuures see, et metadoon on leidnud oma kohta ka narkomaanide ravis , seda just heroiinisõltuvusest ravimisel. Ravivõte seisneb selles, et metadooniannust patsiendil järk- järgult suurendatakse, kuni tal tekib küllastumus. Samas aga nõrgeneb heroiini külgetõmme, heroiin ei tekita enam mõnutunnet, mistõttu soov seda narkootikumi tarvitada hääbub. Siiski on metadoonravi problemaatiline, sest ei sobi igale patsiendile. Metadoon narkootikumina levib nii, et mahukaid raviprogramme ellu viies tuleb ette ka nõndanimetatud kadusid - keelatud müüki illegaalsele turule.
    Viited: http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/
  • Levik


    Narkomaania leviku ja vormid määravad nii paratamatud kui juhuslikud tegurid. Paratamatu on näiteks meie rassiline kuuluvus. Ajalooliselt on välja kujunenud eri rassidel erinev tolerants meelemürkide suhtes. Asiaadid suitsetavad rahumeeli kanepit ja oopiumi, ent ei talu alkoholi: see põhjustab raske mürgituse ja väga kiire sõltuvuse. Eurooplastega on vastupidi: viina võib juua aastaid, ilma et sõltuvust tekiks, ent opioidid ja hashis võtavad hinge kiiresti oma võimusesse. Indiaanlane närib jälle meskaliini ja kokat, põhjarahvaste iidseks mõnuallikaks on olnud punased kärbseseened. Rassiline kuuluvus seega määrab suuresti ka somaatilise vastusurve narkootilistele ainetele , millele juhuslike teguritena lisanduvad individuaalsed ja soolised iseärasused – mehed on altimad proovima, ent naistel on väiksem taluvus .
  • Mida halba teevad narkootikumid?


    Kahjustavad hingamisteid (hašiš, marihuaana, crack). Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy , amfetamiin, speed , kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid).
    Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde. Tegelikult ei saa Sa energiat kusagilt väljastpoolt juurde, see tuleb Su enese sisemiste varude arvelt. Tagajärjeks on loidus, kurnatus , unehäired…
    Mõjutavad närvisüsteemi. Isegi mitu aastat pärast LSD tarvitamise lõpetamist võivad ilmneda hallutsinatsioonid, psühhoosid, ebaadekvaatne käitumine.
    Põhjustavad ulatuslikke ja pöördumatuid siseorganite kahjustusi. Selles suhtes on kõige ohtlikumad heroiin ja oopium.
  • Kokkuvõte


    Et mujal maailmas on narkootikumide ja narkomaania levik plahvatuslikult kiire, ei tohiks me alaväärtustada ka seda probleemi Eestis. Vastava selgitustööga tuleks alustada juba lasteaiast ning erilist rõhku peaks panema just teismelistele, sest huvi mõnuainete vastu on selles eas suurim.
  • Kasutatud kirjandus


    http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/
    http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/#31
    http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_09/narkootikumid.ht m
  • Vasakule Paremale
    Uimastid #1 Uimastid #2 Uimastid #3 Uimastid #4 Uimastid #5 Uimastid #6 Uimastid #7 Uimastid #8 Uimastid #9 Uimastid #10 Uimastid #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liivilil Õppematerjali autor
    erinevad uimastid ja nende mõju

    Sarnased õppematerjalid

    Narkootikumide põhiliigid
    4
    doc

    Narkootikumide põhiliigid

    Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Kõik see muudab võimatuks nii isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmise. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast ära seedeelundite talitlus, langevad välja juuksed, käed ja jalad värisevad, võib saabuda vereringe- ja hingamiselundite halvatus ning inimene hukkub. Narkomaania ravi on ülimalt raske ja jääb pahatihti tulemuseta. P

    Terviseõpetus
    Narkootikumid
    9
    doc

    Narkootikumid

    .........2 SIsSjuhatus............................................................................................................................ 3 1 Narkootikumid.....................................................................................................................4 2 MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID?............................................................. 5 3 NARKOOTIKUMIDE PÕHILIIGID..................................................................................6 3.1 Uimastid, mida narkootikumideks ei peeta.................................................................. 6 3.2 Uimastite ohtlikkusest................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE......................................................................................................................8

    Informaatika
    Narkootikumid
    20
    doc

    Narkootikumid

    · mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva väljakutsena - seda nimetatakse uimastitega eksperimenteerimiseks; · Noorte jaoks on ealaasklaste arvamus väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad kuhugi ning jagada oma kogemusi nii oma sõpradega kui nendega, kellega tahetakse sõber olla. Kui noorte jaoks ihaldusväärses seltskonnas liiguvad ka keelatud uimastid, nähakse nende tarvitamises võimalust sinna isegi kuuluda. Lisaks annab see võimaluse rikkuda tüütuid igapäevareegleid ja tõsta mässu oma vanemate vastu. · teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid enamasti sotsiaalsetel põhjustel - uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab otsekui nõiaväel ladus suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja

    Inimeseõpetus
    Uimastid
    2
    doc

    Uimastid

    Uimastid Uimastid jagunevad: 1) legaalsed uimastid ­ tubakas ja alkohol 2) illegaalsed uimastid ehk narkootikumid TUBAKAS Kuna tubaka tarbimine ei ohusta otseselt ega näiliselt ühiskonna turvatunnet, peetakse seda sageli tavaliseks käitumiseks, erinevalt alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, mille otsesteks tagajärgedeks on avariid, vägivald, röövimised, kuritegevus, tapmine, vigastused... Samas on tubaka, nagu ka alkoholi ja narkootikumide tarbimisele omane sõltuvuse tekkimine. Alkohol Alkoholism ei kujune kõigil inimestel välja samamoodi, sama kiiresti

    Psühholoogia
    MÕNUAINED
    3
    docx

    MÕNUAINED

    MÕNUAINED. Põhjused, miks inimesed kasutavad uimastavaid ja narkootilisi aineid, on kindlasti väga erinevad. Neid kasutatakse lõõgastumiseks, ergutuseks, meeleolu tõstmiseks. Uimastite abil püütakse põgeneda argielu probleemide, kannatuste ja sassi läinud inimsuhete eest. Tihti ajendavad uimasteid proovima uudishimu ja “keelatud vilja” magusus. Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba ühekordne proovimine. Kordamisel tekib aga harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Soov uue annuse järele viib viia kas või kuriteoni, sest ta peab selle mõnuaine saama. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud. Muutub võimatuks isiklike kui ka ühiskondlike kohustuste täitmine. Häirub kogu elutegevus: kaob isu, läheb korrast är

    Psühholoogia
    Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained
    20
    odt

    Pähjalik uurimustöö teemal Noored ja mõnuained

    Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. ÜLEVAADE SÕLTUVUSAINETE KASUTAMISE AJALOOST.................................................4 2. ERINEVAD PSÜHHOAKTIIVSED AINED...................................................................................5 2.1 Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid..........................................................................5 2.1.1 Amfetamiin.........................................................................................................................5 2.1.2 Ecstasy...............................................................................................................................5 2.2 Kanep.........................................................................................................................................6 2.2.1 Marihuaana................................

    Teadus tööde alused (tta)
    Referaat narkootikumidest-narkomaaniast
    10
    doc

    Referaat narkootikumidest, narkomaaniast

    Narkouimas on sooritatud võikaid kuritegusid, jäädud ilma oma parimatest sõpradest ja tehtud uskumatuid nõmedusi. Pole ju näiteks kuigi meeldiv teada saada, et kiskusid end peol alasti. Ebapuhtad narkootikumid Sageli müüakse ebapuhtaid narkootikume. Et teenida rohkem raha, segatakse narkootikumidele juurde igasuguseid lisaaineid, näiteks talki, jahu, pesupulbrit, paratsetamooli, rotimürki või isegi seinalt kraabitud krohvi Tavaliselt ei tea ka narkodiiler, kust tema uimastid pärit on, ning müüb neid heas usus puhta aine pähe 9 Kasutatud kirjandus. · http://www.kadrina.edu.ee/kuukaja/2001_ 09/narkootikumid.htm · http://web.zone.ee/killer666/narkootikumi d.html · http://www.nip.ee/page/136/16/111 · ,,Narkootikumid'' ( M.Otter 1997 ) · http://www.snip.ee/index.php?id=70 · http://www.hot.ee/pyhapaeva/narko/ 10

    Inimeseõpetus
    Uimastid ja sõltuvused
    34
    docx

    Uimastid ja sõltuvused

    ......................................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD)

    Inimeseõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun