Püha Peetrus Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes.
Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning 1305. aastal kolis paavst Clemens V Roomast Avignoni. Martinus V, kes asus elama Rooma ning suutis kirikulõhe tõepoolest ületada. Tema ajal kindlustus paavstluse positsioon tunduvalt, kuna ta suutis kontsiliaarse liikumise summutada
Probleemid Lutheri ja paavstiga Aastal 1517 oli munk Martin Luther enese teadmata alustanud reformatsiooni, ehkki esialgu oli ta toetajaskond marginaalne ning reformaator ise püüdis pigem uuendada katoliku kirikut kui sellest lahku lüüa. Karl V nägi Lutheri tegevuses aga ketserlust, seda enam tema radikaalsemate järgijate tegudes. Seetõttu asus ta Lutheri ja ta mõttekaaslaste suhtes eitavale positsioonile ning ehkki ta aktsepteeris mõningaid Lutheri nõudmisi (eriti paavstluse mõju ja korruptsiooni ning lodeva elu vähendamise osas kirikus), ei nõustunud ta üldiselt Lutheri visioonidega, sest arvas neid minevat vastuollu kristlusega. Karl oli kahtlemata traditsionalist ning küllap ka suures osas romantik (ta unistas Burgundia hertsogiriigi taastamisest, plaanitses ristisõdu Konstantinoopoli vabastamiseks, omas kindlaid džentelmenlikkepõhimõtteid ja käitus erinevalt oma rivaalidest, kes lähtusid enam renessanslikest
jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda. Kuidas nõrgendas feodaalsüsteem kuningavõimu? Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida, hakkas suurenema poliitiline ebastabiilsus. KAROLINGIDE RENESSANSS- kultuurililne edasiminek, mille eesmärk oli saavutada Antiik- Rooma tase. Karolingide dünastia Frangi riigis. MISJON- ristiusus ulatuslik levitamine, sai alguse Briti saartelt (Iirimaalt) APOSTEL PEETRUS- Rooma I piiskop, paavstluse alusepanija (loe) PIPPIN LÜHIKE- Paavstist sai ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. PÜHA BENEDICTUS- Ermiit, kes rajas kloostri ja pani paika reeglid. (alandlikkus ja distsipliin) PÜHA PATRICK- misjonär, rajas mitmeid kloostreid, levitas ristusku. KARL SUUR- frangi riigi kungingas, pani aluse Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. KARL MARTELL- FS algataja. 732 Poiters’i lahingus tõrjus araablased tagasi ROOMA PAAVST- katoliku kiriku pea.
ja ajalugu. Feodaalsüsteemi arenedes pöördus Euroopa tagasi süstemaatilise põllumajanduse juurde, võttes kasutusele uuendusi nagu kolmeväljasüsteem ja raske ader. Suuremas osas Euroopast lakkasid ka barbarite ränded, ehkki Põhja- Euroopa ajalugu kujundasid veel pikka aega viikingite retked. Varakeskaja lõpetanud kriisi tinginud põhjused on näiteks 1) suund benefiitsmajanduse pärandatavaks muutmisele, mis aitas kaasa Frangi riigi lagunemisele ja kokkuvarisemisele 9. sajandil. 2) Paavstluse sattumine aadlike kätte. 3) muhameedlaste, ungarlaste ja viikingite sissetungid, mis ulatusid kuni Rooma linnani. Seega kaotas 8. sajandil Euroopa muhameedlaste vallutusest päästnud uusaadel ja senine kohalikku haldust taganud kirikuvõim hiliskeskaja lõpuks usaldatavuse ja tõsiseltvõetavuse.
8. Neljas ristisõda kas oli kõige edukam? Ladina keisririik mis see oli? - JAH, kuna toimus Bütsansti algus, Konstantionoopoli vallutamine ja Ladina-Keisririigi tekkimine. - Konstantinoopolisse loodud riik 9. Viimased ristisõjad kus toimusid, miks ebaõnnestusid? - Toimusid Egiptuses - Ebaõnnestusid kuna hakkasid levima erinevad haigused(katk, kõhutõved jms) 10. Ristisõdade tagajärjed. - Paavsti võimu positsioon muutus: sõdade läbikukkumine paavstluse vastest kriitikat - Tugevnes kuningavõim - Suurfeodaalis hukkusid sõdades - Itaalia kaubalinna õitsele puhkemine - Araabia teaduse ja tehnika levik Euroopasse(paberi valmistamine, araabia numbrite kasutusele võtt) - Ennast hakati pesema- moodi läks puhas inimene- lõhnaõlide kasutamine, vannis käimine. - Süvenes vaen kolme tsivilisatsiooni vahel
jaanuar 98 kuni surmani. Diana oli Vana-Roomas jahijumalanna. Kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli Apollo kaksikõde ja Jupiteri ja Latona tütar. Caesar Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Crassus (115 eKr 53 eKr) oli Vana-Rooma väejuht ja poliitik, kes surus maha aastal 74 eKr Spartacuse juhitud orjade mässu. Peetrus - Peetrus (suri umbes 64 Roomas) on tegelane evangeeliumites, paavstluse ja kiriku kaitsepühak. Jupiter - Jupiter oli Vana-Rooma mütoloogias peajumal. Vergilius (15. oktoober 70 eKr Andes 21. september 19 eKr Brindisi) oli rooma kirjanik. Pompeius - Hilise Rooma vabariigi silmapaistev kindral ning poliitiline liider. 106 eKr. - 48 eKr.
Usuti jumalikku algesse. Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus olevikule, sest tulevikku üldiseloomustus kardeti (viimne kohtupäev). Kontseptsiooni kaitsmise nimel oldi valmis tegema kõike ususõjad Germaanlaste riikide teke ja Karl Suure impeeriumi kujunemine, kõrgkeskaeg (ristisõjad, linnade teke, paavstluse ja keisrivõimu konflikt, ajalugu tsentraliseeritud riikide kujunemine). Oluline oli astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Kasutusele tulid vesi ja tuuleveskid. teadus Eeposed: Beowulf, Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest. kirjandus 12-saj. rüütliromaanid Rutebeuf, Dante Aligieri "Jumalik komöödia"
suurmeister, kelle võim oli eluaegne. Ordumeistri valis ordukapiitel, kuhu kuulusid ordu kõrgemad ametnikud. 9.-11. Sajand oli Euroopas kriisi aeg, sest sissetungijaid tuli igast ilmakaarest. Põhjast skandinaavlased ehk viikingid, lõunast moslemid, maismaadpidi Aasiast ungarlased. Ristisõjad toimusid 1096-1291. Põhjuseid ristisõdadel oli mitu: 1) et suurendada paavsti autoriteeti, 2) parandada elujärge, 3) kontroll Vahemere kaubanduse üle. Tagajärgedeks oli: 1) paavstluse vastane kriitika kasvas, 2) kuningavõim tugevnes, 3) Itaalia kaubalinnade õitseng, 4) kolme tsivilisatsiooni vastastikune vaen, 5) Araabia teaduse ja tehnika mõju. Ristisõdasi oli kokku 8 tükki. Marta V. 10.B
· Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet · Ilmaliku võimu märgiks kõrget kalliskividega kaunistatud krooni
Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle
1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat. Wormsi konkordaat Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur. Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused. Paavst Innocentius III, valitses 1198-1216 suurima mõjuga paavst. Suutis muuta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks
9.-11. sajandi katoliku kiriku languse vastukaaluks tekkis uuendusliikumised, paavst Gregorius VII reformid, mis pidid ilmaliku ja vaimuliku elu üksteisest kaugemale viima. Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse sekkumise. Seda võib pidada enesestmõistetavaks, sest kirikul puudus ju sõnaõigus. Näiteks määrasid ilmalikud valitsejad vaimulikke kohtadele ja piiskopi- või paavstipoolne kiriklik ametissekinnitamine oli ainult formaalne. Paavstluse reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu ning kehtestada paavsti ülemvõimu ka kreekakatoliku kiriku üle.Täpset sätestamist vajas ka paavsti valimis kord, mis muutuski 1059. aastal. Lateraani kirikukogu otsustas, et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. Kirik ja vaimulikud said endale nüüd sõnaõigust ja sõltumatust ilmalikust võimust, kuid võib arvata, et reformid põhjustasid ka uusi probleeme, sest
Nataly Voolaine ja Johanna Väät 11.C Tallinna Ühisgümnaasium PÜHAKUD PEETRUS JA PAULUS PÜHA PEETRUS PÜHA PEETRUS Õige nimi Siimon Vend Andreas Elukutselt kalurid Üks Jeesuse 12nest õpilasest KELLE/MILLE PÜHAK Paavstluse kaitsepühak Kiriku kaitsepühak Kalurite patroon Kaitseb Rooma linna Temalt palutakse pikka iga SEOTUS JEESUSEGA Jeesuse õpilane Jeesus usaldas Peetrust kõige rohkem Jeesus andis talle nimeks Cephas – kalju Peetrus saab taevariigi võtme Piiskop ehk Kristuse asemik maal SÜMBOLID, KUJUTAMINE KUNSTIS 29. juuni Püha Peetrus peeterpaulipäev 1. august Peetruse ahelate päev Võtmed
kristlase üldise preesterluse rõhutamine, mis seadsid kahtluse alla katoliku kiriku hierarhilise ehituse ja tegevuse õiguspärasuse 1520.a ilmusid reformatsiooni põhiteosed: 1. kirikukorraldust käsitlev "Saksa rahva kristlikule aadlile kristliku seisuse parandamisest", 2. sakramendiõpetust uuendav "Kiriku Paabeli vangipõlvest" 3. usuõpetust ja eetikat ühendav "Ristiinimese vabadusest". Martin Lutheri võitlus katoliku usu ja paavstluse vastu · 1520. a ütles end ametlikult lahti katoliku kirikust. · 1520. a pani paavst Leo X Lutheri kirikuvande alla. · 1521.a Wormsi riigipäeval kaitses M. Luther endiselt oma seisukohti, ei taganenud nendest ja kuulutati Karl V ediktiga lindpriiks · Aastani 1522 oli Luther Wartburgi linnuses Saksi suurvürsti Friedrich III Targa kaitse all · 1522. aastal ilmus Lutheri tõlgituna Uus Testament. Samal aastal naasis ta Wittenbergi · 1523-1525 kirjutas M
Edaspidi langes paavstide autoriteet taas, kui nad muutusid mängukannideks Itaalia valitsejate käes. Nende positsiooni parandas aga oluliselt kirikureform 11. sajandi keskel. Paavst sai sellega Õhtumaade kiriku vaieldamatuks peaks ning Gregorius VII ajal esitati esimest korda ambitsioon olla nii vaimulik kui ka ilmalik suverään. Järgnesid võitlused keisritega, mille ajal Aleksander III määras kindlaks paavsti valimise korra, mis põhijoontes on samasugusena säilinud tänapäevani. Paavstluse kõrgajaks loetakse 13. sajandit, mil valitsesid Innocentius III, Innocentius IV ja Bonifatius VIII. Pärast viimast hakkas aga paavstlus nõrgenema, kuna paavstid sattusid Prantsuse kuningate mõju alla ning koliti Roomast Avignoni. 14. sajandi lõpul tekkis Suur Kirikulõhe, kuna nii Roomas kui ka Avignonis seati üles oma paavst ning lõpuks pani kirikukogu troonile ka kolmanda. Kõik nimetasid üksteist vastupaavstideks ning katoliiklik Euroopa näis lootusetult killustununa. Mõju
Hariduskäik Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks. Vastne preester määrati Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja. Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal, mille algatas Martin Luther. Reformatsiooni põhjused ja eeldused: Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu alt. Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks. Alanud reformatsioon muutus laiahaardeliseks, mis mõjutas viimaks kõiki Lääne poliitilisi ning sotsiaalseid struktuure, kaasaarvatud haridussüsteemi. Hilisemas tegevuses taotles
a. Kes olid viikingid? Germaani keeli kõnelevad rahvad tänapäeva Taani ja rootsi aladelt. 8. Lääne-Euroopa ristiusukiriku kujunemine a. Milano edikt 313, 318, frankide ristimine Leping mille sõlmis Constatninus Suur 313. a. mille kohaselt hakati ristiusku sallima. b. Euroopa rahvaste ristiusustamine Paganlikke ja Ariaanlikke rahvaid ristiusustati ristisõdade abil. c. Apostel Peetrus Rooma- Katoliku kirik põhineb Peetruse evangeeliumil. d. Paavstluse kujunemine, Paavstiriik ehk Kirikuriik 756.aastal. Paavstlus kujunus keirivõimu nõrgenedes. Lääne- Roomas suurendas paavst religiooset ja poliitilist tähtsust. Pippin Lühikese ajal pandi alus 756. a. kirikuriigile.
Augustus ehk Gaius Julius Caesar Octavianus , Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator Constantinus- Konstantinoopoli rajamine, ristiusu legaliseerimine Jeesus - oli juudi rändjutlustaja, usuõpetaja ja ravitseja. Peetrus- oli Uue Testamendi ja kristliku pärimuse järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Paulus- üks mõjukamaid Jeesuse sõnumi tõlgendajaid. Paulust austatakse pühakuna kõikides pühakuid aus hoidvates kirikutes 15. Ristiusu tekkimine-, Kreeka keeles hakati Jeesust kutsuma Kristuseks. Rändjutlustajad ehk apostlid levitasid usku.Tähtsamad nendest Peetrus ja Paulus. Kristlased moodustasid kogudusi. Kristlasi kiusati Rooma riigis hooti taga kuni 313.a pKr.
lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal. 4.-5. saj hakkasid paavstit keisrivõimust toetatuna rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse ja saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad
maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks saades otsustas ta paavstivõimu kasvatada kõigi ilmalike valitsejate omast suuremaks. Tema ideaaliks oli, et paavst oleks kõrgeim ilmalik ja vaimulik valitseja, kes muuhulgas võiks tagandada ka keisrit. Selge see, et kuningas Heinrich IV-le see eriti ei meeldinud. Paavst InnocentiusIII-viis täide Gregoriuse sõnastatud põhimõtted.Ta oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja ja paljud Euroopa valitsejad andsid talle
eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljauurimise ning teisitimõtlejat hävitamise Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus Hispaania Katoliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Eruroopas Kuningaks Felipe II XVI saj. teisel poolel korraldati üle saja avaliku ketseri põletamine Riietus ja mood said maailmamoeks Pärast Filipe II surma kiire langus Reformatsioonist eemale jäämine - paavstluse ja katoliku usu kaitsmine lõppes lüüasaamise ja hemogiinia kaotamisega Euroopas Ususõjad Madalmaade vabadusvõitlus Kõrged maksud ning kauplemist takistavad majanduskeelud põhjustasid rahulolematust Kalvinismi mahasurumise pärast algas ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu Pildirüüste(1566) Kuni aastani 1572. hukati 8000 inimest Madalmaade vabadusvõitlus Sõda Göösi ja Hispaania vägede vahel Linnad käisid korduvalt käest kätte Ühendatud Provintside Vabariik -
tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. Aga keisrivõim polnud sellest huvitatud. Suurem tüli tekkis sellest siis, kui sellesse sekkus selleaegne keiser Heinrich IV. Kuna suurem osa saksa ülikuid toetas paavsti ja nad ähvardasid valida uue keisri kui Heinrich paavsti tahtele ei allu.Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich teele itaaliasse, et saada paavstilt armu. Kuigi see sündmus ei lepitanud veel paavsti ja keisrit omavahel, loetakse nende kohtumist paavstluse moraalseks võiduks ilmaliku võimu üle.FILOSOOFIA: Kõige tähtsam oli Aristotelese filos. tuntuks saamine. Kõige tuntum teoloog, kes rakendas oma töödes Arist. filos. oli Aquino Thomas (1225-1274)(õppis selle aja kuulsama teoloogi ja teadlase Albertus Magnuse käe all). Tuntumad teosed on "Summa Theologiae" ja "Summa contra gentiles". Usutõdede arusaamiseks kasutati Aris. loogikat. SKOLASTIKA: Keskaja ülikoolides viljeldud teadused.
Augustinus ,,jumala riigist" Hieronymos tõlkis piibli ladina keelde. Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte d) Sakramendid: Sakramendi rituaalsed toimingud.SAkramenti ( 5 kohustuslikku) 1 ristimine 2leeritamine 3armulaud 4pihtimine 5viimne võidmine surjiad ja haiged pihtisid patte e) Paavstluse ja paavstiriigi teke: tekkis 756 kui Pippis Lüh vallutas langobardidelt keks itaalia alad ja andis need paavstile paavstile kuulis ilmalik ja vaimulik võim, püsis 1870 6. Kes olid? (4 p.) Chlodovech frangi riigi rajaja Karl Martell pippini järglane, kes võttis tiitliks frangi hertsogi William I (Vallutaja) normandia hertsog, kes lääne inglismaal toimunud lahingus purustas anglosakside väed ja sai inglise kuningaks Oleg rajas vana vene riigi Mis toimus? (5 p.)
Murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt. 13. saj alagas mauri vägede taandumine. Kujunes välja rajamaa - kord ühe, kord teise poole käes olev ala. 15. saj keskel said hispaanlased muhamedlastel viimase linna võtmed ja maurid olid välja aetud. Kristlaste kätte langes silmapaistvaid kultuurivaramuid koos sinna koondatud tekstidega. Avastati ammuununenud minevikuteadmisi, hinnaks oli terve tsivilisatsiooni purustamine. 7. Kirik keskajal, ristiusu teke ja levik, paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine (lk 55, Kirikuriigi kohta ka lk 27); kreeka katoliku ja roomakatoliku kiriku lõhenemine 1054.a. (lk 18, 81); kuidas saavutasid paavstid suurima võimu missuguseid reforme/muutusi selleks vaja oli, kellel paavstidest oli suurim võim (lk 80-82); mis on paavstide nn Avignoni vangipõli, kuidas tekkis, kuidas lahenes (lk 86-87); kes on ketser (lk 83), mis on inkvisitsioon (lk 84); Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi
armulaud mihtimine koos meeleparandusega viimne võidmine abielu sõlmimine pühadesse seisustesse pühitsemine armulaualeiva ja veini pühitsemine kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus Paavst Innocentus III töötas välja õpetuse, mille kohaselt toimub altaril aine niisugune muundumine just preestri pühitsemise läbi paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk
pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad Teadus Kirjandus Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Kasutusele tulid vesi- ja tuuleveskid Eeposed Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest
Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada 8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. (ptk 12, 24) Gregorius VII, Innocentius III (ptk 18, 24) Peetrus- paavstluse alusepanija; inimeste arvates oli Kristus määranud ta oma maiseks asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma
mistõttu tema surmale järgnesid rahvarahutused. Gregorius I austatakse katoliku kirikus ja õigeusu kirikus pühakuna. Tema mälestuspäev katoliku kirikus on 3. september. Enne 1969 aasta liturgilist reformi oli tema mälestuspäev 12. märts. Õigeusu kirikus ja episkopaalkirikus on tema mälestuspäev 12. märts, anglikaani kirikus 3. september. Gregorius I on katkuhaigete, kooripoiste, õpetlaste, podagrahaigete, kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon. Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon. Maltas ejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus märtsist aprillini protsessiooni. Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai
linnakirjandus: ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus, vagadus, suuremeelsus. Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. 4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge tegureid, mis tingisid paavstluse autoriteedi tõusu kõrgkeskajal ja languse hiliskeskajal. TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad
16. s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik 16. s inglise arst Harvey vereringe Al Indris Araabia kartograaf, kes koostas 1154 maailmakaardi 12. Renessanss. 13. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Antiikkultuuri taassünd 14.- 16. s pärast 1000-aastast seisakut Alguse sai Firenzest, Itaalias Hiliskeskaja lõpus (13 saj lõpp, 14 saj algus) Põhjused: · Senine areng ammendunud · Hirm katoliku kiriku ees vähenenud (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid Avignonis ja Roomas) · Uued kreeka-/araabiakeelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon, Thukydides jt) · Teadmiste levik paberi tootmine ja trükipressi leiutamine Gutenberg 1455 Saksamaal · Itaalia linnriikide rikastumine raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse, ehitistesse · Renessansiideid toetasid suured maadeavastused + usupuhastus 14. Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja
teke ja Karl Suure Inglismaa kuninganna. Louis IV -,,Päikesekun." II Suur valitses 1740-86. impeeriumi kujunemine, 1587 hukati Inglismaal Venemaad Peeter I, Louis XVI oli Pr. kunin- kõrgkeskaeg (ristisõjad, Mary Stuart. Rootsi kuning. Karl XII. gas 1774-92. Põhja Am. linnade teke, paavstluse 1600 põletati tuleriidal 1618-1648 30.a. sõda. toimus iseseisvussõda ajalugu ja keisrivõimu konflikt, Giordano Bruno. Kõik kristlikud kirikud 1775-83, USA iseseisvus tsentraliseeritud riikide Kapitalismi sünd. tunnistati võrdseks. kuulut. välja 1776. 1789 kujunemine). 1700-1721 Põhjasõda. oli Suur Pr. Revolutsioon
Püha Barbara - surijate, tuletõrjujate, arhitektide ja suurtükiväelaste kaitsepühak. Atribuutideks on torn, suurtükk, piksenool, kirves või mõõk; raamat (viitab huvile kristliku kirjanduse vastu), karikas ja vesi (sakramendi jaoks), paabulinnusulg (surematuse sümbol) Dioscorus Püha Barbara isa, kes lukustas Barbara vangitorni meeste eest ja kristluse mõjude eest Peetrus taevaväravate valvur. Sai paavstluse, kiriku ja kalurite patroon. Atribuutideks on võti või ristatud võtmed, kukk, tagurpidi rist, kaluripaat ja võrk Püha Bartolomeus Jeesuse jünger, kes suri märtrisurma, ta nüliti elusalt, seejärel löödi risti ja lõpuks raiuti pea maha. Atribuudiks on nahanülgimine Aupaiste ehk nimbus jumaliku või püha isiku pea ümber olev valgusala, mis rõhutab austatava isiku erilist ja auväärsust Ümmargune nimbus kõikide pühade isikute sümbol. Sõrmusekujuline aupaiste osutab
Prantsuse kuningriik ja Lõuna-Frangi riik lagunes. Seetõttu keisri tiitel kaotas autoriteedi. Riigi lagunemisega algas killustatus ja anarhia ajajärk. Killustatust kasutasid ära araablased, kes vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania, lisaks veel mitu Vahemere saart. IX sajandil algasid viikingite rüüste- ja vallutusretked. X sajandil lisandusid veel ungarlased, kel oli kiire ratsavägi 3. Ülevaade kiriku ja vaimuelust varakeskajal. Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Esimene piiskop ja paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus. Keisrivõimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskopi hakati kutsuma isaks. Rõhutati püha Peetruse järglase autoriteeti ja vastutust. Gregorius Suur- tegeles usuasjadele lisaks poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas kirikule tõhusa sissetuleku, rajas kloostreid, edendas ristisus levitamist paganate seas, avaldas teoreetilisi kirjutusi ja korraldas liturgiat
· Rosseau- Prantsuse valgustuskirjanik, Geneva instituudi õpingute juht · Robespierre- oli Prantsuse revolutsiooni tuntuim juht · Danton- Prantsuse revolutsiooni üks juhte · Napoleon- sai Prantsusmaa keisriks ja Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik · Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kirikukaitsepühakuks. · Paulus oli üks esimesi aktiivseid kristluse levitajaid, tõlgendajaid ja organiseerijaid.Paulust kirjeldatakse Uues Testamendis kui kreeka juuti. · Magalhaes oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes Hispaania lipu all purjetades püüdis leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuigi ta ei jõudnud ümbermaailmareisilt tagasi, oli ta üks
elust, surmast ja ülestõusmisest. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi. Suur osa neist ettekirjutustest tugineb kirikuisade ja teiste teoloogide töödele. Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. Keskne koht sakramentide seas kuulub ristimisele ja armulauale. Sakramente käsitleva õpetuse järgu on sakramente 7: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühasse seisusesse pühitsemine. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu ei olnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus tõusis järk- järgult. Rooma piiskopid hakkasid keisrivõimust toetatuna üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. Paavsti olukorra tegi keeruliseks Itaaliasse tunginud ja sinna oma kuningriigi rajanud langobardid. Saamaks nende vastu tuge, pöördus piiskop frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes valluta langobardidelt
TÖÖDE ERILISUS tohutult suured ei olnud kinni stereotüüpides uuendus: mitmekesine materjali käsitlus+lisamaterjaid nt. nahk, pärgament, hobusejõhv, põdrasarved jne Lübeckis töötas ta aastakümneid, a 1491-6 töötas riigi müntmeistrina Rootsis viimastest aastatest on vähe ta kohta teada. surma mainitud 1509 a mais. Nigulistele olulised pühakud, nende atribuudid ja märked eluloost Apostlid Peetrus suri Roomas. Paavstluse ja kiriku kaitsepühak, esimene paavst. Kukk kirikutel Jeesus ennustas, et Peetrus jõuab teda enne kukelaulu kolm korda ära salata. Andreas hukkus diagonaalristil, sellest on X Andrease rist. Kaevurite patroon, venemaa ja sotimaa kaitsepühak, kuldvillaku ordu kaisepühak. Enne Jeesusega liitumist Ristija Johannese jünger Jaakobus Sebedeuse poeg Atribuut kaabu, mingi merikarp. Patroon: Hispaania johannes Sebedeuse poeg Atribuut raamat, pott, kotkas, peeker
päästja. Tema ajal sai talupoegadest elukutselised sõjamehed, kes said teenistuse eest maad. Feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks sai uut laadi sõjaväeorganisatsioon loomine. Poitiers'i lahing - 732. aastal toimunud lahing, millega Karl Martelli vägi pani piiri araablaste edasitungile Euroopas. Peatükk 5 Pippin Lühike Frangi riigi valitseja, kes maandas paari aastaga kirikumaade riigistamisest tekkinud pinged. Tema valitsusaega võib nimetada nõrga Rooma ja nõrga paavstluse ajastuks. Karl Suur - Frangi riigi valitseja, kes muutus legendiks juba oma eluajal. Ta oli raudse rusikaga valiteja, kes küüditas vastuhakkavate maakondade inimesi, hukkas avalikult tuhandeid sõjavange, edendas ja kaitses kauneid kunste, hakkas rajama koole, laskis ehitada palju losse ja kirikuid, oma õukonda kutsus ta õpetlasi üle Euroopa. Karl Suure sõjad-vallutused tema ajal saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse
Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6.sajandi II poolest hakkasid Roomat ohustama PItaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik KeskItaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiizi. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest
(354-430) Katoliiklikus kirikus on oluline koht sakramentidel rituaalsed toimingud mida võivad läbi viia ainult preestrid ning peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Sakramente käitleva õpetluse andis välja Petrus Lombardus (surn. 1160) Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Pühitsemise käigus leiva ning veini Kristuse vereks ja ihuks muutumist nim transubstatsiooniõpetuseks. Paavstluse kujunemine ja paavstiriigi tekkimine Esialgu polnud Rooma piiskopil teiste piiskoppide ees erilisi eeliseid, kuid tema tähtsus aina tõusis. 4.-5. saj hakkasid Rooma piiskopid üha rohkem rõhutama oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel. §11 Vana Vene Riik Slaavlaste esimeseks levinud kultuuriks Praha kultuur, mille muistiseid leidub Põhja- Karpaatide, Oderi ja Dnepri keskjooksu vahelisel alal. Veneedid Visla jõe ümbrus, neist kujunesid lääneslaavlased
Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6.sajandi II poolest hakkasid Roomat ohustama P-Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži. Paavst oli sisuliselt frangi riigi kuninga vasalliks ja sõltus ilmalikust võimust väga. Mis aga päästis paavsti? See, et Frangi riik hakkas muutuma nõrgemaks ja lagunes(Verdungi leping), nii sai paavst sõltumatuks ja hakkas oma võimu suurendama. 28) Mis oli klooster, kuidas nimetati kloostrielanikke? Varakeskaegsed kloostrid olid suletud, individuaalse askeesi ja patukahetsuse paigad, kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest
a. (nn. “Pippini kingitus”). Kirikuriigis oli paavstil palju vaenlasi, Karl Suur aitas võimuloleval paavstil 2 kord majja lüüa – krooniti vastutasuks keisriks). Kirikuriigis kuulus paavstile nii ilmalik kui ka kiriklik võim (püsis kuni Itaalia ühendamiseni 1870) Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja Karolingide (Frangi riigi kuningate) toetus tõstis paavstluse prestiizi Lääne-Euroopas, kuid süvendas veelgi enam Ida ja Lääne kiriku eraldumist. §1.3 Paavsti võim varakeskaja lõpul ja ristiusu kiriku lõhenemine Pärast Frangi riigi lagunemist (843 Verduni lepinguga) nõrgenes ka paavstide positsioon. 9-10. saj. katoliku kirikut iseloomustab üldine langus ja ilmalike valitsejate kasvav sekkumine kirikuellu. 962.a. läks Kirikuriik Saksa-Rooma riigi koosseisu ja Otto I alates olid paavstid keisrite võimu all (pidid
Sõditi maavalduste pärast, abielluti jne. Rahal oli poliitiline tähtsus. Võrreldes teiste riikidega oli väga alaarenenud. Pippin Lühikese(741-748) valitsusaeg retked Itaaliasse. Kiriklik Karolingide dünastia. Saadab viimase Merovingi kloostrisse. Hea suhe paavstiga, kelle valdused puhastab langobardidest.Paavst langobardidest. nimetab Pippini ametisse kuningana, see on nn. Nõrga Rooma ja paavstluse ajastu. Itaalia sõjaretkedel tekib seal Paavstiriik.768.aastal Paavstiriik saab võimule Karl Suur. 774.aastal vallutas langobardide riigi. Ulatuslikud vallutusedja rünnakud. 782.aastal- Weseri lahing- lõppes saksa vangide avaliku hukkamisega. 800.aastal- Keisriks kroonimine- Paavst Leo III lubab rünnata Ida-Roomast e. Bütsantsi. 812.aastal- Bütsantsiga sõlmitake leping Michael I-ga, Karolingidele jäävad Aadria merest põhjapoolsed maad.814
kogemuse. Hõimud, kes Rooma riigi vallutasid, olid kõigele roomalikule väga vastuvõtlikud. Tavaliselt ei võeta omaks identiteeti, mis kuulub vallutatule. Clodovechi risitimine 498. aastal. See on roomaliku ajalookirjutuse jaoks pöördeline sündmus, sest ta ristitakse katoliku peavoolu, neist saavad kristliku kiriku suurimad kaitsjad. Mida kõikjal alati ja kõikide poolt on usutud – katoliku kiriku alus tänase päevani. X LOENG – 13.10.2020 – PAAVSTLUSE TEKE Kui rääkida viiest vanast kirikust: Rooma, Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma kirik (siia juurde ka Küprose kirik ja 4. saj Armeenia ja Gruusia kirikud), siis nende puhul kõneldakse lugupidamisega nendest, kes olid alusepanijateks, eriti need n.ö apostlikirikud. Idas on selliseid kirikuid rohkem, Läänes on ainult üks – Rooma – see kirik on seotud nii Peetruse kui ka Paulusega, viib suurema autoriteedini. Lisaks Rooma
a asus Avignoni. Itaalias toimus võimuvõitlus Friedrich II järglaste, paavsti määratud valitsejate ja kohalike huvide vahel. Olukord muutus nii pinevaks, et paavst ei saanud enam Roomas viibida tal oli aga Lõuna-Prantsusmaal albilastelt ära võetud maa-ala keskusega Avignonis. Avignoni paavstid olid peamiselt prantslased nagu Rooma omad olid olnud itaallased. Gregorius XI (1370-78) läks Rooma ja asus Vatikani künkale varasema Lateraani künka asemel 14. saj alates on paavstluse keskus Vatikanis Püha Peetruse basiilikas. Kui Gregorius suri, nõudis rahvas, et paavst oleks itaallane ja nii juhtuski. Urbanus VI valiti aga reeglitevastaselt ja ta hakkas tegema prantsusevastaseid otsuseid ja prantslased valisid oma paavsti Clemens VII ning panid ta Avignoni algas õhtumaa skisma. Euroopa jagunes kahe kiriku Rooma ja Avignoni obidientsi (alluvuse) vahel. Skisma muutus ka lihtsalt kalliks, sest ülal tuli pidada kahte piiskopi õukonda. Tartu
16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine. 15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed. 4. Renessanss. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel tähelepanukeskpunktis inimene nind otsiti eeskujusid antiikajast. Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid), uus kreeka/araabia keelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon), teadmiste levik paberi tootmine ja trükipress (Saksamaal Gutenberg 1455), Itaalia linnriikide rikastumine-raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse ja ehitusse, renessanssiideid totasid suured maadeavastused, süvandasis reformatsioon, kiirenasid maailmavaate uuenemist. Sai alguse Itaaliast, 14-16.saj. Muutused mõttemaailmas:
Edessa piiskop Ibas. Viimasele seisis vastu paavst Vigilius, kes küll lõpuks nõustuma saadi, aga kes seepeale hulga toetajaid kaotas. Viiendal oikumeenilisel kirikukogul Konstantinoopolis 553. aastal surus Justinianus veelgi enam läbi kyrilloslikku tõlgendust, kuid loodetud tulemuse asemel kasvas lõhe Lääne ja Ida usklike vahel veelgi. Justinianus ei suutnud lõpetada monofüsiitlike rahvuskirikute tegevust Süürias ja Egiptuses. 3. Paavstluse teke ja areng kuni 6. sajandini. Bütsantsi ja Rooma suhted. Kristliku traditsiooni järgi oli esimene piiskop ja paavst Roomas apostel Peetrus. Peetrust peetakse esimese koguduse rajajaks Roomas ning Matteuse evangeeliumi järgi kasutab Jeesus nimeanaloogiat ning peab Peetrust kaljuks, millele rajada oma kogudus. Seotus Peetrusega, aga ka apostel Paulusega oli üks põhjuseid, miks Rooma kogudus end ülejäänud neljast pentarhia liikmest paremaks ja autoriteetsemaks pidas.
tähendas see huvide väljendusvõimaluste kahanemist ja rahvusliku identiteedi destabiliseerimist. Linnakogukond *keskaegse linnarahvastiku moodustasid immigrandid * Ida-Euroopas oli saksa keel peamiselt linnades ja vürstiõukondades kõneldud keeleks. Rassismi kasv hiliskeskajal * kultuurilise identiteedi asemel oli saanud rahvuse esimeseks kriteeriumiks bioloogiline päritolu ( a 14. saj saksa tsunftidesse saamine) X peatükk Rooma kirik ja ristirahvas Paavstluse roll * John Mundy ,,Gregoriuse päevist alates kuni 14. 15. sajandi segadusteni juhtis Euroopat aadlidünastiate ja Püha Peetruse aujärje nähtamatu ja harva teadvustatud, kuid väga reaalne allianss." Paavst lõi sidemeid olemasolevate või potentsiaalsete liitlastega aristokraatia seast. Samuti ei olnud alati initsiaatoriks paavst, vaid ka aristokraadid näitasid üles esmast huvi (Svaabimaa hertsog Rudolf oli asunud paavsti Gregorius VIIiga kontakti, lootes, et saab sellest kasu
ilmalikud valitsejad kiiremini levis usk nendel alade, mis olid riigiusuks kuulutamise ajal Rooma koosseisus tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus ainsana kulges ristiusule üleminek rahumeelselt 5. sajandil Iirimaal Frangi riigis võeti 5. sajandil ristiusk vastu, et end Rooma riigiga siduda viimasena ristiusustati Leedu 14. saj kokku kestis ristiusustamine üle 1000 aasta Paavstluse teke ja paavstiriigi kujunemine alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid järk-järgult tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna positsiooni ja Püha Peetruse ajaloolise autoriteedi najal 4.-5. sajandil rõhutasid Rooma piiskopid oma eesõigust kirikuasjade otsustamisel 6. saj tungisid langobardid Itaaliasse saamaks nende vastu tuge pöördus tollane paavst frangi kuninga Pippin Lühikese poole, kes vallutas langobardid ja andis paavstile maad
kohustuslikud. I- ristimine, II- leeritamine, peale 12 eluaastat, kui oli antud usulist algõpet, III- armulaud- saada osa kristluse ihust ja verest (armuleiva-veini näol), IV- pihtimine-pattude tunnistamiseks, mis peale preester määras paastu nn meeleparandamise viisi. V- viimne võidmine- surnutele ja raskelt haigete pärast pattude pihtimist. VI- abielu sõlmimine, VII- vaimulikuks pühitsemine. d) Paavstlus ja paavstiriik Katoliku kiriku pea on Rooma paavst(kristuse asemik maa peal).Paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus, kes oli esimene piiskop.Itaalia põliselanikud nägid kirikus peamiselt ühendatavat jõudu ning võimalikku kaitset vaenulike germaanlaste vastu. Rooma Piiskopi hakati kutsuma papa. Paavtide autoriteeti tõstsid nende tihe liit Frangi valitsejaga. Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kirikuriigiks. Tema ajal kujunes kümnis. Frangi riig lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise
annaabi.ee 
