Martin Luther (0)

TARTU ÜLIKOOL
 
Sotsiaal-ja haridusteaduskond
Koolieelse lasteasutuse õpetaja
 
 
 
 
 
 
 
 
Kätlin Milter
 
M. Lutheri panus kooli ajalukku
 
Referaat
 
Õppejõud: Karmen Trasberg
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Tartu 2011
Martin Luther
Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis Saksimaa talupoja perekonnas. Oma vanemate heaolu nimel pidi temast parimal juhul saama seadusetundja, halvimal juhul rikka lese abikaasa. Selline oli isa soov, kuid Lutheri elu läks teisiti, temast sai munk , preester , usuteadlane ning kiriku reformija.
Hariduskäik
Õppis 1501. aastast Erfurdi ülikoolis, astus 1505. sealsesse augustiini eremiitide kloostrisse. Pühitseti 1507.a. preestriks.
Vastne preester määrati  Wittenbergi Ülikooli professoriks. Seal luges Martin Luther esimest korda Piiblit. Wittenbergis sai 1512 temast teoloogiadoktor, oli teoloogiaõppejõud ja jutlustaja.
Reformatsioon ehk usupuhatusliikumine
Reformatsioon on 16. sajandil Euroopas levinud usupuhastusliikumine katoliku kiriku ja paavstluse vastu, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal, mille algatas Martin Luther.
Reformatsiooni põhjused ja eeldused:

• Riikide valitsejad tahtsid vabaneda paavstivõimu alt.
  
• Vaimulike privileegitud seisund tekitas rahulolematust .
  
• Katoliku kiriku kõlbeline allakäik.
  
• Paavstide huvi muutus üha ilmalikumaks.
  

Alanud reformatsioon muutus laiahaardeliseks, mis mõjutas viimaks kõiki Lääne poliitilisi ning sotsiaalseid struktuure, kaasaarvatud haridussüsteemi. Hilisemas tegevuses taotles Luhter eeskätt evangeelse kiriku korraldamist ja hariduse edendamist. Lutheri õpetus rajaneb pühakirjal ja lähtub väitest, et inimene ei saa ise oma tegude läbi ennast lunastada, vaid see saab  toimuda ainult Jumala armust usu läbi.
Nimelt, reformijad pidasid kiriku ja ühiskonna tagasi juhatamises Jeesuse Kristuse juurde hädavajalikuks noorte koolitamist. Martin Lutheri kui reformija esimene tegevus oli kloostritest koolide loomine. Kuid kooli ei reforminud mitte ainud Luther, vaid ka Melanchthon, Zwingli, Bucer, Bullinger ja Calvin oma kirjatööde ja tegevusega. Reformijad mitte ainult ei lugenud humanistide kirjutisi, vaid ülikooli lõpetajatena olid nad paljude õppimise printsiipide ja meetodite rajajateks.
Panus haridusele
16.nda sajandi alguseks oli haridussüsteemi reform hädavajalik. Kuni sinnamaani ei eksisteerinudki koolisüsteemi kui sellist ja õpetamine oli tihti suunatud vaid rikaste ja linnajuhtide lastele.
Reformiaegsed uuendused:
1. Alghariduse pidi olema kättesaadav kõigile olenemata seisusest, soost jm-dest eripäradest. Tekkis koolikohustus .
2. Õpimetoodikat kohandati lapse ealiste iseärasustega (lapsepärasuse nõue). St hakati õpetama alguses lihtsamaid asju, hiljem mindi keerulisemate asjade juurde.
3. Moderniseeriti koolikirjandust ( nt M. Lutherisulest ilmus spetsiaalselt lastele kirjutatud piltidega kaunistatud katekismus ). Tekkisid lastele suunatud raamatud.
4. Keskastme ja ülikoolide reform seoses pastorite ja ametnikekaadri koolitusvajaduse suurenemisega.

Õpetaja koolituse-, töö ja palgatingimuste parandamise eest pidi hoolitsema ühiskond.

Reformatsiooniaegsed koolisüteemid:

• Rahvakool (mis oli esimene aste üldises koolihariduses) – õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist, usuõpetust ja kirikulaule. Üldiselt käisid seal vaesame pere lapsed.
  
• Ladina ehk triviaalkool ( – mis jaotati kolmeks astmeks . Esimeses astmes oli ladina keel, lugemine ja kirjutamine. Teises astmes oli ladina keel, muusika ja usuõpetus ning kolmandas astmes oli ladina keel, dialektika (vastav tunnetusmeetod, väitlusoskus), retoorika (kõnekunst), kreeka ja heebrea keel. Selles koolis käisid rohkem arukamad lapsed.
  
• Gümnaasium – õpetati matemaatikat, dialektikat, retoorikat ja kreeka keelt.
  
• Ülikool – 2 aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus-või usuteaduskonnas. Ülikooli jõudsid ainult targematest targimad.
  

Kuid usupuhastus jätkus. 1530 . aasta Augsburgi riigipäevale esitati luterlaste usutunnistus , mis kinnitas ühtsust püha, katoolse ja apostelliku usuga. Luther juhtis saksamaal toimuvaid reforme ja oli sageli kriitiline teiste liikumiste suhtes, mis tema arvates ei jäänud ajalooliste usutunnistuste juurde või ei toetanud piisavalt usust õigekssaamist.
Reformatsioon Eestis 1523
Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine Saksamaalt Riia kaudu. 1524. aastal toimusid nii Tallinnas, Tartus kui ka Narvas pildirüüsted, mille käigus rahvahulgad hävitasid katoliiklikke pühapilte ja avaldasid toetust usupuhastusele. 1525 . aastaks läksid enamik Eesti linnu selgelt üle uue usu toetajate leeri. Nendega ühinesid ka mõned aadlikud , kuid üldiselt jäid vasallid siiski vanale usule truuks.
Kokkuvõtte
Luther suri 18. veebruaril 1546 Eislebenis ning maeti Wittenbergi lossikirikusse. Hoolimata tema surmast ning puhkenud sõjast, ei surnud reformatsioon välja. Keiser Karl V nõustus aastal 1555 Augsburgi rahuga, mis tunnistas luterlike piirkondade valitseja õigust määrata rahva usk. Rooma püüdis tõkestada luterluse levikut “vastureformatsiooniga”, mis toetus Trento kirikukogu (1545- 1563 ) otsustele. Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) muutis Euroopa kaarti ning tõi vabaduse luterlikele ja protestantlikele piirkondadele.
Samuti peetakse Martin Lutherit jõulukuuse tava isaks. Legend räägib, et ühel õhtul läks Luther läbi metsa koju ja märkas,kuidas kuusel peegeldub taevatähtede valgus. Ta raius selle kuuse maha ja viis koju. Kodus pani ta kuusele küünlad, et luua samasugust muinasjutulist meeleolu.Tuleb välja, et mitte ainult ei saa Martin Lutherit seostada sõnaga „reformatsioon“, vaid saab seostada sõna „jõulukuusk“.
Ma valisin Martin Lutheri teema, kuna ta pani suure panuse koolidesse ja haridussüsteemi arendamisse. Ta kohandas õppemetoodika lapse ealiste iseärasustega. Ta tegi alghariduse kõigile kättasaadavaks, ei olnud vahet mis soost või seisusest. Just see andiski lükke arendada haridussüsteemi. Kõik, kes tahtsid saada endale haridus , need said ka seda endale lubada, kuna tuli juurde ka rohkem haritlasi, sai ka arendada selle võrra haridust ja luua rohkem koole.
Kasutatud allikad:
http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1664.0
http://www.virumaa.ee/2003/12/ve-luther-martin-saksa-teoloog-reformaator/
http://web.zone.ee/pizipuravik/reformatsioon.pdf
http://www.slideshare.net/sear/reformatsioon-ja-vastureformatsioon-1087511
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2401&layer=146#2401
http://et.wikipedia.org/wiki/Martin_Luther