Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL (0)

1 Hindamata
Punktid
PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL
Anneli Feigenbaum - 14MEHO1
Jrk Nimetus Kasvukuju ja kõrgus (m) aprill mai juuni juuli august september Märkused Viljad 1. Värd-forsüütia ↑ 1,5 - 2 m, püstine põõsas
lõigata pärast õitsemist
2. Harilik näsiniin ↑ kuni 1,5 m, hõre põõsas
kogu taim on mürgine punased, juuli- august 3. Harilik vaher ↑ 10 - 15 m, tiheda laimunaja võraga suur puu
kaksiktiibvili, septembris 4. Saarvaher ↑ 15 - 25 m, kõrge puu
5. Harilik kirss ↑ 3 - 6 m, madal puu
6. Tuhkurenelas ´Grefsheim ↑`1,5 m, kaarjate okstega põõsas
pärast õitsemist tagasi lõigata
7. Läiklehine mahoonia ↑ 0,5 - 1 m, püstise kasvuga laiuv põõsas
igihaljas lehestik sinised 8. Harilik toomingas ↑ kuni 15 m, laimunaja võraga puu või kõrgem põõsas
must, läikiv 9. Jaapani ebaküdoonia ´Sargentii` ↑ 1 - 1,2 m, laiuv põõsas
asteldega oksad kollased 10. Väike mandlipuu ↑ 1,5 m, püstise kasvuga väike põõsas
11. Kollane rododendron ↑ 1,5 m, püstiste okstega põõsas
happeline muld
12. Harilik hobukastan ↑ 25 - 30 m, laia võraga puu
13. Harilik sirel ↑ 5 - 6 m, kõrge püstine põõsas või madal puu
lõigata pärast õitsemist
14. Middendorffi veigela ↑ 1,2 m, põõsas
15. Tömbilehine viirpuu ´Paul`s Scarlet` ↑ 3 - 5 m, põõsas või väike puu
16. Harilik pihlakas ↑ 10 - 15 m, puu
punased 17. Nipponi enelas ↑ 1,5 - 2 m, tipust kaarduvate püstiste okstega põõsas
lõigata pärast õitsemist
18. Ungari sirel ↑ 3 - 4 m, tugevakasvuline põõsas
19. Harilik lodjapuu ´Roseum` ↑ 2 - 3 m, ümara kujuga põõsas
20. Harilik robiinia ↑ 20 - 30 m, ümarovaalse võraga puu
21. Lõhnav vaarikas ↑ 1 - 1,5 m, põõsas
22. Ebajasmiin ´Lemoinei` ↑ 1,5 m, püstine kaarduvate okstega põõsas
23. Jaapani enelas ´ Anthony Waterer` ↑ 0,6 - 0,8 m, tihe püstine põõsas
lõigata vara kevadel 2/3 tagasi
24. Põõsasmaran ´Goldfinger` ↑ 1 - 1,5 m, püstine põõsas
õitseb kuni oktoobrini
25. Harilik pärn ↑ 30 - 35 m, laiavõraga puu
26. Madal enelas ´Frobelii` ↑ 0,8 - 1,2 m, kerajas põõsas
27. Põõsasmaran ´ Pink Queen ` ↑ 0,5 - 0,8 m, kerajas põõsas
28. Roniroos ´Heidelberg` ↑ 1,8 - 2,3 m, ronitaim
29. Teravalehine diervilla ´ Butterfly ` ↑ 1 - 1,5 m, ümar põõsas
30. Aedhortensia ´Grandiflora` ↑ 2 m, põõsas või ümara võraga pisike puu
31. Puishortensia ´ Annabelle ` ↑ 1,5 m, püstine põõsas
32. Harilik kanarbik ↑ 0,2 - 0,4 m, väga madal põõsas
kasutatakse enamasti konteinerhaljastuses
33. Davidi budleia ´Pink Delight` ↑ 1,5 m, püstine põõsas
kevadel enne lehtimist tagasi lõigata
34. Aedhortensia ´ Dart `s Little Dot` ↑ 1,2 m, kompaktne põõsas
igal kevadel tugevalt tagasi lõigata
35. Elulõng ´ Multi Blue` ↑ 1,5 - 3,5 m, ronitaim
36. Hiina sidrunväändik ↑ 6 - 8 m, ronitaim
37. Väänduv kuslapuu ´Serotina` ↑ 3 - 5 m, ronitaim
punakaslilla
38. Davidi budleia ´Bicolor` ↑ 1,5 m, kaarjate okstega põõsas
kahevärviline lilla/oranž
39. Harilik kukerpuu ↑ 2 - 3 m, harunev põõsas
õied
viljad
40. Harilik kikkapuu ↑ 2 - 3 m, laiuv põõsas või väike puu
viljad
õied ei ole väga dekoratiivsed
Vasakule Paremale
PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL #1 PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL #2 PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL #3 PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL #4 PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL #5 PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL #6 PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL #7 PUITTAIMEDE ÕITSEMISTABEL #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anneli Linnaste Õppematerjali autor
Tegemist on dendroloogia õppeaines koostatud puittaimede õitsemistabeliga.

Sarnased õppematerjalid

Ilupõõsad
48
pdf

Ilupõõsad

ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist Võnk-pärgenelas (Stephanandra) Kuni 1,5 m kõrgune, õrnade, maani kaarduvate punakaspruunide võrsetega laiuv põõsas sügisvärvus punane.

Ilutaimede kasutamine
Puu ja põõsad
137
docx

Puu ja põõsad

HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´A

Dendroloogia
Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine
109
pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...................................................................

Ilutaimede kasutamine
Puittaimede hooldusjuhend
116
doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU...............................................................................................................

Ilutaimede kasutamine
Puittaime liigid-tutvustus-31tk
142
pptx

Puittaime liigid, tutvustus (31tk)

PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja TINGIMUSED hästi õhustatud.

Aiandus
Ilutaimede hooldusjuhend
62
docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Puu võra on noorelt kooniline hiljem laiuv. Taim on külmakindel. 2.6.2. Hooldus Pihlakas ei vaja pügamist, ega ka muud hooldust. Kahjurite ja haiguste vastu on harilik pihlakas üsna immuunne. Väga vähe putukaid sööb pihlaka lehti ja seetõttu on ta kaitstud paljude haigustekitajate eest. Suurimaks kahjuriks on hirv, kes eelistab pihlaka lehti teistele puudele. 3. OKASPUUD 3.1. Thuja ­ Elupuu 3.1.1. Kirjeldus Elupuu (joonis 4), ladina keeles Thuja, on puittaimede perekond küpressiliste sugukonnast. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva, kuid neid leidub istutatuna (Vikipedia 2013). Elupuu taimeperekonda kuulub 5 liiki, millest 2 on levinud Põhja-Ameerikas, ülejäänud Hiinas, Põhja- ja Lõuna-Koreas ning Jaapanis. Oma kodumaal kasvavad elupuud 10 ­ 60 m kõrgusteks puudeks. Eesti aedades ja haljasaladel kasutatakse külmakindluse eesmärgil enamasti harilikku elupuud (Thuja occidentalis) ning tema arvukaid vorme ja sorte (Hansaplant 2013)

Ilutaimede kasutamine
Puittaimede hooldusjuhend
126
docx

Puittaimede hooldusjuhend

t magnooliatel on mükoriisa. Magnooliad tahavad üldiselt kasvada soojas tuulevaikses kohas. Päike on oluline rohkeks õitsemiseks, aga keskpäevapäike on mõnele magnooliale siiski liig. Magnooliad on suhteliselt saastekindlad puud, nii kohtabki neid Kesk-Euroopas ja lähistroopilises Ameerikas isegi linnahaljastuses. Meil on magnooliad pigem dendroloogilised haruldused huviliste aedades. 3.1. kasutamine Magnooliad on meie puittaimede hulgas ühed arhailisemad – umbes sama vanad kui hõlmikpuud ja kindlasti on nad esimesi õistaimi maismaal. Magnooliaid kasvab looduses harva, kuid haljastuses on need suurte kaunite õitega puud väga menukad. Lõuna-Eestis Maaritsa lähedal Vastse-Pranglis kasvab Eesti suurim magnoolia – tema ongi teravalehine magnoolia. Puu õitseb ja viljub regulaarselt. Ta on ligi 20 m kõrge, puu rinnasümbermõõt oli juba aastaid tagasi 120 cm. Praeguseks on puu arvatavasti tublisti kosunud.

Põllumajandus
Puittaimede hooldusjuhend
162
odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus.................................................................................................................................

Ilutaimede kasutamine




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun