50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2021-03-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
207708
Õppematerjali autor
kuivõrd erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist,
erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks
lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks
HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE KORRALDUS............................................................. 6 1. jagu Hädaolukorrast teavitamine ja massiteabevahendi valdaja kohustused........................... 6 2. jagu Eriolukord......................................................................................................................... 7 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine................................................................... 7 MAAKONNA NING VALLA JA LINNA RISKIANALÜÜSI METOODIKA......................................... 8 1. peatükk.....
Ohuplaan plaan, mille arhiivid, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja avalik- õiguslikud juriidilised isikud ning seaduses või selle alusel sätestatud avalikke ülesandeid täitvad juriidilised ja füüsilised isikud koostavad ja kehtestavad nende valduses olevate avalike arhivaalide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks. Ohustatud piirkond ala, millele jäävad riskiallika poolt ohustatud objektid. Rahvusvaheline hädaolukord välisriigi sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab rahvusvahelist julgeolekut ja millega Eesti Vabariik on seotud väliskohustuste või rahvusvahelise abipalve kaudu. Rahvusvaheline kriisireguleerimine rahvusvahelistele hädaolukordadele vastamiseks rahvusvaheliste meetmete süsteem, mis hõlmab riikidevahelist koostööd ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Risk hädaolukorra tekke tõenäosus teatud aja vältel koos sellest tulenevate
puhul on tegemist ilmselgelt perspektiivitu taotlusega, mille haldusorgan jätab rahuldamata avatud menetlust korraldamata lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 46 lõikest 3. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (7) Kui ühele otsustajale esitatakse kavandatavaks tegevuseks vajaliku kahe või enama tegevusloa taotlus, võib otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise menetlused arendaja nõusolekul liita, kui see ei kahjusta kolmandate isikute õigusi. (7^1) Sama tegevusloa taotluse menetluses algatatakse ainult üks keskkonnamõju hindamine. [RT I, 16.11.2010, 1 - jõust. 26.11.2010] (8) Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuses peavad olema: 1) otsustaja nimi ja kontaktandmed; 2) kavandatava tegevuse nimetus ja eesmärk; 3) kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise põhjendus;
erakorralise seisukorra seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus ei sätesta teisiti. (3) Käesolev seadus ei reguleeri sõjalisest ohust tingitud hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra lahendamist. (4) Teistes õigusaktides sätestatud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste (edaspidi asutus) ja isikute pädevused ja volitused kehtivad ka hädaolukorraks valmistumisel ja hädaolukorra lahendamisel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. § 2. Hädaolukord ja kriisireguleerimine (1) Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks
tulemus riigiorganitele siduv · Terminit ,,rahvaküsitlus" põhiseadus ei kasuta "Kas oist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?" ,,Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?" Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel · Vabaduse põhimõte - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele" PS § 19 lg 1 · Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS § 19 lg 2) · Võrdsuse põhimõte · Oigluse põhimõte · Oiguse põhimõte Demokraatia printsiip · Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1) · Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS §1) · Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (PS §19 lg 2) · Arvamuste paljusus · Demokraatlik kontroll
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid