Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng. Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mi...
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 15 Ründetarkvara Legaalsed tüüptooted opsüsteemide faili ja kettafunktsioonid, paljud utiliidid Parasiittarkvara loogikapomm Trooja hobune uss (worm) viirus makroviirus ründeaplett pipett (dropper) Turvamehhanismide ründe programmid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 16 Nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Infotehnilised nõrkused Personali nõrkused Organisatsioonilised nõrkused Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 17 Infrastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 18 Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus Vead, defektid või dokumenteerimata omadused programmides Protokollide ja sideprotseduuride puudused Andmehalduse puudused Vahendite ja meetmete tülikus
lüliti või pistikupesa lähedal on märgata suitsu; on kuulda sädelusele iseloomulikku praksuvat heli; tunda on kõrbeva kummi või plasti lõhna; elektriseadet lülitist sisse või välja lülitades on märgata sädelust Kus on elektriohutus tähtis? Maakodudes Suvilates Aias Talumajapidamistes (elektrikarjused) Elektritöid tehes Elektritöid tehes Elektritöid peab juhtima isik, kes teab elektriohutusest, sest tema on see , kes tagab ohutuse töö ajal. Kuidas tagada elektriohutus? Organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll märgid Kaitsmete kasutamine Kaitsmed ja nende tööpõhimõtted Kaitselülitid Sulavkaitsmed Rikkevoolukaitselülitid Aitäh kuulamast!
Infosüsteemid Riskianalüüs Mõisted: Varad 1. omavad mingit väärtust ettevõtte/klientide jaoks 2. füüsilised 3. mittemateriaalsed 4. rahas hinnatavad 5. rahas mitte hinnatavad turvameetmed 1. füüsilised 2. tehnoloogilised 3. organisatsioonilised 4. ennetavad 5. avastavad 6. taastavad/leevendavad Riskianalüüs 1. mitteformaalsed 2. formaalsed 3. standarditest: ISO/IEC 1335, ISO/IEC 1799 detailine analüüs 1. väga põhjalik kvaliteetne 1. ligikaudsed tasemed 2. selgitatakse välja suuremad riskid kvantitatiivne 1. kõik taandatakse ühele skaalale, enamast raha 2. täpne kuid töömahukas eelanalüüs 1. pealiskaudne 2
VÄIKEETTEVÕTTE TURUNDUS Tallinna Majanduskool MILLISED ON VÄIKEETTEVÕTTE ERIPÄRAD? VÄIKEETTEVÕTTE SUURUS Äriorganisatsiooni nimetatakse väikeettevõtteks, kui Töötajate arv on piiratud (näiteks 5-10) Tegutsemisala on piiratud kohaliku turuga Tegevusala on piiratud (näiteks kohalik apteek, riidekauplus, teenindusjaam, juveelipood jne). VÄIKEETTEVÕTETE ORGANISATSIOONILISED TUGEVUSED Väikeste ettevõtete organisatsioonilisteks eelisteks suurte ees on: suhtlemise (informeerimise, kommunikatsiooni, koordineerimise ja kontrollimise) lihtsus; kiirem otsustamine; töötajate suurem sidusus ja pühendumus ning parem vastuvõtlikkus uuendustele. MIS TAGAB ETTEVÕTTELE ÄRIEDU? TURUNDUSE OLEMUS Milleks on vaja turundust ja kellele on vaja turundusjuhti? TURUNDUSE MÕISTE Turundus on ...
3. o · Mis vahe on informatsioonil ja andmetel? Modifitseering - volitamatu Organisatsioonilised meetmed Informatsioonil iseenesest puudub vorm, see muudatuste tegemine, st tervikluse tekib alles esituse ehk andmete kaudu. kadu (erijuht: võltsing) Organisatsioonilised turvameetmed on ·
hingamiskrambilävi 90-100 500 fibrillatsioonilävi Voolu liik vahelduvvool alalisvool Sagedus Ohtlik 50-60 Hz kuni 150 Hz Voolu kulgemise tee Inimkeha elektriline takistus takistus esineb piirides 600...100 000 oomi arvutustes - 1000 oomi Inimkeha elektriline takistus Inimkeha elektriline takistus ohtlikud punktid kehal Elektriohutuse tagamine organisatsioonilised abinõud eeskirjad juhendamine teadmiste kontroll kaitsemaandamine kaitsenullimine kaitsekatkestid varjestamine isikukaitsevahendite kasutamine põhikaitsevahendid abikaitsevahendid Põhi Abi <1000 V Dielektrilised kindad, Indikaatorlamp dielektrilised saapad, kindad, saapad matid, tööriistad isoleerivate restid käepidemetega
ainevahetuse häired VIBRATSIOONITÕVE SOODUSTEGURID müra toksilised ühendid tööülekoormus vaimne, füüsiline kaasasündinud haigused närvisüsteemi kahjustused ainevahetuse häired neurohormonaalsed haigused nakkushaigused VIBRATSIOON KAHJULIKU TOIME VÄLTIMINE Tehnilise protsessi parandamine Individuaalsed kaitsevahendid Meditsiinilised ennetavad abinõud Tervisliku eluviisi propageerimine Organisatsioonilised abinõud HELI JA VIBRATSIOON KASULIK TOIME ORGANISMILE erineva kõrgusega heli stimuleeriv toime erinevatele organitele - muusikateraapia heli sagedusega 500-8000 Hz 115 dB 30’ jooksul soodustab ajurakkude hingamisfunktsiooni madalsageduslik vibratsioon suurendab kudede hapniku tarbimist, intensiivistab hingamist vibratsioon stimuleerib bakterite & pärmiseente kultuuri kasvu
Turismi arengukava Ligi kuuekümne inimese koostööna on valminud Tallinna turismi arengukava, mis on pilootprojekt linna strateegilisele üldplaanile. Turismi arenguplaan koosneb kolmest osast: · Esimene osa tutvustab lühidalt töö metoodikat ning annab ülevaate turismi kui majandusharu osatähtsusest maailmas ja Eestis. · Teine osa keskendub linnale · Kolmas osa hõlmab tegevusplaane, näidates ära organisatsioonilised täiustused koostöös riigiga. Turismistatistika järeldus 2009 aasta novembris majutati Eestis kokku 139 600 turisti. Nendest 58% majutati Tallinnas. Kuna Tallinn on Eesti pealinn ja seal asub meie põhiline vee ja lennuühendus muu maailmaga käib sealt kuus läbi üle poole miljoni reisija. Majutuse öö hind on keskmiselt 511 krooni mis on võrreldes eelmise aastaga 113 krooni odavam. Click to edit Master text styles Second level Third level
formuleerisid „lõhestuvuse“ kontseptsiooni“ eristades selle kolm komponenti: sotsiaalne struktuur, väärtused ja uskumused, institutsionaalse ja organisatsiooniline kord (Mariano TORCAL). Algselt struktureerimata sotsiaalset lõhestuvust hakkavad selle kontseptsiooni järgi poliitilised osalejad poliitilises sfääris korrastama. Bartolini-Mair 1990: 216-218). Kui Bartolini ja Mair nägid, et nii sotsiaalseid, kui poliitilisi lõhesid hakkasid postindustriaalses ühiskonnas korraldama organisatsioonilised ja institutsionaalsed jõud, siis Knutsen ja Scarbrough nägid asja teisiti. Nemad nägid, et lõhestuvuse osapooled annavad oma hääle valimistel ikka eelkõige väärtuste ja uskumuste baasil ning lõhestuvuse korraldamine käib pigem „alt üles“, kus poliitilistel osalejatel on vähe ruumi midagi organiseerida (Mariano TORCAL). Nendele kahele arusaamale tuginedes lõi Gabor Toka oma teadus artiklis uue mudeli, mille järgi saab anda
Ohu lähtumise alusel saab ohud jagada välisteks ja sisemisteks ohtudeks. Väline oht lähtub väljastpoolt süsteemi ja sisemine oht süsteemi seest. Nõrkusteks nimetatakse süsteemi ja süsteemi ümbritsevate objektide omadusi, mille kaudu saab võimalikuks ohtude realiseerumine. On oluline mõista, et nõrkused üksi ei põhjusta veel kahjusid. On kahte sorti 8 nõrkuseid: tehnoloogilised ja organisatsioonilised. Tehnoloogilised nõrkused on näiteks puudused süsteemi struktuuris või komponentides (riistvaravead, tarkvaravead), puudused süsteemi füüsilises asukohas. Organisatsioonilised nõrkused on näiteks töötajate-kasutajatega seotud nõrkused ja ettevõtte korralduslikud nõrkused. Vara on kõik see, mis omab ettevõtte ja tema klientide jaoks mingit väärtust. Süsteemihalduse jaoks on olulised varad süsteem ise (riistvara+tarkvara) ja süsteemis salvestatud ning süsteemi
selleks, et edukalt õppida. (Kadajas, 2005, 8 - 11) Õppimisel kasutab õppija omale omast õpistrateegiat. Õpioskuste ja õpistrateegiate klassifikaatoreid ja määratlusi on palju ja sageli on kasutatud neid mõisteid sünonüümidena. Õpioskused on elementaarsed, kitsamad ja konkreetsemate eesmärkidega. Siia kuuluvad baasoskused (lugemine, kirjutamine, vaatlemine jne), tunnetuslikud, organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. Õpistrateegiad on kaugemate eesmärkide saavutamise tegevuskavad, mis tuginevad õpioskustele ja on kasutatavad õpitegevuse juhtimiseks. (Kadajas, 2005, 11) Näiteks on Leinbock (1996) õpioskusi liigitanud järgmiselt (Pedastsaar): 8 alusõpioskused (baasoskused) – lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis- arvutamis-, mõõtmis-, vaatlusoskus
Eesmärgiks aktsionäride rikkuse maksimeerimine, mõõdetakse pikaajalise aktsia hinnaga. 11 Eesmärgiks ei sobi järgmised punktid. Miks? Kasumi maksimeerimine Müügikäibe maksimeerimine Ettevõtte turuväärtuse maksimeerimine Huvirühmade rikkuse maksimeerimine 12 Finantsjuhi ülesanded ja vastutus Ülesanded võib jagada kolme gruppi: 1. Organisatsioonilised 2. Põhitegevusega seotud ülesanded 3. Strateegilised ülesanded FJ keskendub ideaalis kolmandale, sest tema langetab otsuseid, suunates pilgu tulevikku. 13 Finantsjuhi tööülesanded: 1. Ettevõtte varade finantseerimise planeerimine ja juhtimine 2. Käibevara juhtimine 3. Efektiivsuse analüüs 4. Debitoorse võlgnevuse juhtimine 5. Tooraine ja materjali, varude, kreditoorse võlgnevuse juhtimine 6
Õppimine on uute teadmiste, oskuste ja vilumuste teadlik omandamine. Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida Areneb võime: juhtida õppimist, seada eesmärke, kavandada õppimist, jälgida oma õppimisprotsessi, kontrollida ja hinnata oma õpitulemusi, korrigeerida oma tegevust. Õpioskuste liigitus Alusõpioskused (baasoskused) Tunnetuslikud õpioskused Organisatsioonilised õpioskused Sotsiaalsed õpioskused Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul Sünnipärased on päritavad omadused. Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kasvatus on kõige enam inimese arengut mõjutav tegur Kokkuvõte Õppimist võib määratleda kogemuste lisandumist
Arvamus mõistes on kõik need kes on omal alal tegijad ja kitsamas mõistes eliidi hulka kuulub riiki valitsev ladvik. 20.Selgita "rebaste" ja "lõvide" sugukonna põhimõtet Pareto teooriates. Riigi valitsemisega seoses, valitsevad eliidid on kas rebaste või lõvide sugukonnastRebased valitsevad kabalusega, lõvid jõuga. 21.Kas oled nõus Roberto Michelsi väitega, et kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad varem või hiljem oligrahilisteks?Miks? 1)Organisatsioonilised põhjused.2)Massi psühholoogiline.3)Individuaalpsühholoogilised 22.Moraalne absolutism Absoluutsed kõlbelised tõed 23.Moraalne relativism Kõlbelised arusaamad on suhtelised.Sõltuvad erinevatest tegevustest.Nt:usk 24.Tagajärje-eetika Käitutakse nii, mis viib parema tagajärjeni.Teo moraalsust näitab tagajärg 25.Kohuse-eetika Tähtis on teomotiiv, miks seda tahakse 26.Utilitarism ja selle probleemid
potentsiaalne tegevusharusse sisenemine kui konkurentsijõud asenduskaupadest tulenev konkurentsijõud tarnijate mõjukusest tulenev konkurentsijõud ostjate mõjukusest tulenev konkurentsijõud TEGEVUSHARU ATRAKTIIVSUS MIKROTASANDIL Eelispositsioon jääb samaks,kui: 1) Tänu patendikaitsele või ärisaladusele ei saa teised ettevõtted neid tooteid/teenuseid matkida 2) Ettevõte organisatsioonilised protsessid, võimed või ressursid on sellised, mida konkurentidel on raske jäljendada 3) On olemas majanduslikult elujõuline ärimudel- oluline on, et ettevõte säilitab likviidsuse. See omakorda sõltub järgnevatest teguritest: -käive on investeeritud kapitali mahuga võrreldes piisav ja saavutatavad on rahuldavad kasumimarginaalid -kulutused klientide leidmiseks ja säilitamiseks ning selleks kuluv aeg on vastuvõetava suurusega
Registreerimata komponentide kasutamine; Vead kaugpöörduse autentimisteenuse kasutamisel; Puudulik paroolihaldus; Andmebaasisüsteemi hooletu haldus; Teabe hooletu kasutamine; Turvanõuete eiramine võib tuleneda teadlikkusest või puudulikust töökultuurist; ka on võimalik, et töötajad tajuvad turvanõudeid ebamugavate või ülepingutatuna. 6 Organisatsioonilised nõrkused Ohtude realiseerumist soodustavad asutuse üldise töökorralduse ning infotehniliste ja turvalahenduste valimise ja kasutamise puudused. 7
teemaga seotuid inimesi(pädevaid, olulisi). Tugiisik – sotsiaalteenus, kus tugiisik nõustab ja toetab abivajajat. Juhtumikorraldus – sotsiaaltöömeetod, kus probleemi lahendamist koordineerib üks spetsialist. Maslow’ püramiid – skeem inimvajaduste hierarhiast (füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus). Sotsiaalhoolekande seadus – sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Külakorda käimine – arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest. Sotsiaalne erivajadus – oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. Koostööpartner – on võrgustiku töösse või juhtumisse kaasatud inimene või organisatsioon. Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka
organisatsiooni Unitaarriik (lihtriik) - koosseisus pole suhteliselt iseseisvaid riike - ter. jaguneb halduster, üksusteks need jagunevad väiksemateks üksusteks - igal holdust.-sel üksusel on oma juhtimisorgan Föderatsioon Konföderatsioon (Sveits) · Õiguslikud vormid - riigifunktsioonide teostamist õigusloo - riigi täidesaatev tegevus - õigusemõistmine - kontroll - järelevalve · Organisatsioonilised vormid - riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostav töö riigielu juhtimisel - riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu
Turvanõuete eiramine Infotehnilised nõrkused Piiratud ressursid Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus Vead, defektid või dokumenteerimata omadused programmides Protokollide ja sideprotseduuride puudused Andmehalduse puudused Vahendit ja meetmete tülikus Personali nõrkused Väärad menetlused (teadmatusest või mugavusest tulenevad süstemaatilised toimimisvead) Teadmatus ja motivatsioonitus Organisatsioonilised nõrkused Töökorralduse puudused Ressursihalduse puudused Dokumenteerimise puudused Turvameetmete valimise puudused Turvasüsteemide halduse puudused Turvameetmed Rakendatavad turvameetmed võivad mõjutada turvaülesande kõiki komponente: ohte (sisemisi ohuallikaid saab kõrvaldada); turvaauke (saab sulgeda või kahandada); toimet varadele (võib loobuda kulukatest ja vähetulusatest varadest); oodatavat kahju (võib riski edasi müüa);
Kaasa töötasid kõik õpilased, üks vajas suuremat tähelepanu. Töö oli kõikidele jõukohane. 4. Analüüs. Tunni läbiviimisel sai kasutatud õppimiskeskset meetodit. Õpilased ise aktiivselt kasutasid oma eelnevaid teadmisi ja said mõelda ning arutleda. Kasutatud oli konstruktivistlikku õppimisteooriat, milles on tähelepanu pööratud õppimisele kui protsessile. Tunni ülesehitus oli loogiline, paraja tempoga. Organisatsioonilised küsimused lahendatud: tund algas ja lõppes korrektselt. Tund oli korrektselt ette valmistatud, side klassiga hea. Õpilased tundsid toimuva vastu huvi. Õpetaja roll oli suunamine ja toetamine, õpilased tegid koostööd, said rakendada oma eelnevaid teadmisi, teha rühmatööd ja anda hinnanguid. 5. Järeldus Tunni eesmärk täideti. Oleksin pidanud algul kohe planeerima ühele õpilasele lisaaega, sest tema käitumine oli ette arvatav.
rakenduva liigvoolukaitse töökindla talitluse tegemiseks. Kaitsevarjestus on elektriahelate või juhtide eraldamine ohtlikest pingestatud osadest juhtiva varje abil, mis on ühendatud kaitseotstarbelise potensiaali ühtlustussüsteemiga ja on ette nähtud kaitseks elektrilöögi eest. Toite automaatne väljalülitamine el. Seadmete pingealdiste osade sattumisel pinge alla on vajalik siis, kui on karta, et pingealdiste osade pinge maa suhtes ületab kestvalt lubatava väärtuse (kuni 50V). Organisatsioonilised tööohutusnõuded: · Töö vormistamine töökäsu või korraldusega · Töölelubamine · Järelvalve töö ajal · Töö vaheaegade, teistele tööle üleviimise ja töö lõpetamise vormistamise Tehnilised tööohutusnõuded: · Väljalülitamised · Hoiatusplakatite ülesriputamine · Pingetuse kontroll · Maandamine · Töökoha piirestamine Kaitse otsepuute puhul: · Isoleerimine · Pingestatud osad väljapoole puuteulatust
Moodulid on rühmitatud funktsionaalsete ja turvaspetsiifiliste ühisomaduste alusel. Iga tüüpmooduli kirjelduses on toodud ohtude ja rakendatavate turvameetmete loetelu. Tüüpmoodulid on jagatud viide gruppi: · B1 - üldkomponendid · B2 - infrastruktuur · B3 - IT-süsteemid · B4 - võrgud · B5 - IT-rakendused 2.3 Ohtude kataloog Rakendusjuhendi peatükk 5 sisaldab ohtude kataloogi. Ohud on jagatud kuude gruppi: · G1 - vääramatu jõud · G2 - organisatsioonilised puudused · G3 - inimvead · G4 - tehnilised rikked ja defektid · G5 - ründed 5 · G6 - andmekaitseohud. 2.4 Turvameetmete kataloogid Rakendusjuhendi peatükk 6 kirjeldab turvameetmete katalooge turbeastmetele L (madal) ja M (keskmine). Peatükk 7 toob aga turvameetmete kataloogid turbeastmele H (kõrge).
Analüüs Juhendaja: Erkki Karo, PhD sisukor Tallinn 2015 sissejuhatus................................................................................................................................4 1.analüütiline raamistik............................................................................................................5 1.1 Organisatsioonilised piirid................................................................................................5 1.2 Kaasamine.........................................................................................................................5 1.3 Hariduse ja tööturu vahelised seosed................................................................................8 2.Probleemi analüüs........................................................................................................
valatakse vedelike ühest anumast teise või teisaldatakse vedelikega anumaid, mille kaudu põrand märjaks võib saada. Seega on antud oht antud töökohal olemas tegelikult pidevalt. Riski kõrgendavaks faktoriks antud juhul on ka märja põranda asukoht seadmete asetuse suhtes. Ümber nurga pöördumisel (eriti kiirustades) muutub niigi kehaasend ning selle masskese nihkub. Kui seal nurgal on ka libe põrand ning käes on raskused, on kukkumise tõüenäosus väga suur. Organisatsioonilised meetmed õnnetuse ärahoidmiseks Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 852 kehtib toitlustusasutustele vastav määrus: ,,Põrandapinnad peavad olema heas seisukorras ning kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada veekindlat, mitteimavat, pestavat ja mittetoksilist materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada.
poliitilised jt muutused. 3. Millised organisatsioonisisesed tegurid kutsuvad esile muudatusi? Sisemistest teguritest võib vaadelda muutusi töötajate eesmärkides, töö iseloomus, organisatsiooni struktuuris, organisatsiooni kultuuris ja organisatsiooni eesmärkides. 4. Millistele mõjuritele tuleb tähelepanu pöörata muudatuste planeerimisel? 1. Keskkond 2. Turust tingitud mõjurid 3. Ärilised mõjurid 4. Organisatsioonilised mõjurid 5. Kultuurilised mõjurid 6. Liidrite ja töötajate käitumine 7. Liidrite ja töötajate hoiakud ja väärtushinnangud (Ackerman, Anderson) 5. Kuidas liigitatakse muudatusi nende ulatuse järgi? Esimese astme muudatuste eesmärk on stabiilsuse säilitamine. Teise astme muudatuste eesmärk on uuenduste sisseviimine. 6. Kuidas liigitatakse muudatusi nende algatamise viisi järgi?
9. Eelnõu rakendamise maksumus, tulud-kulud. II – esialgse variandi väljatöötamine. Loominguline lähenemine. Kas iga töörühma liikmel eraldi peatükk või üks liige sõnastab kogu eelnõu, see tagab terminoloogilise ja väljendusliku ühtsuse. See liige peab pidevalt arvestama teiste ettepanekutega. Koostatakse seletuskiri. Seletuskirjas kajastub: 1. Koostajate nimed. 2. Eelnõu vajalikkuse põhjendus. 3. Alusandmed enne 1940. 4. EL regulatsioon. 5. Organisatsioonilised muudatused. 6. Rahalised kulutused. Jne. III – eelnõu ekspertiis, kooskõlastamine ja viimistlemine. 1. Juriidiline ja keeleline ekspertiis. 2. Kooskõlastamine asjaomastes ministeeriumides, kes omakorda kaasavad vajadusel ameteid ja inspektsioone. 3. Viimistlemisel arvestatakse kooskõlastajate arvamustega (eiramise korral tuleb põhjendada). Lon L. Fuller (1902 – 1978) teos „Õiguse moraal“ Õiguse põhinemine: 1. üldisus 2
5. Elektriseade on kaitstud täielikult kontakti ja tolmu eest. IPx... number 0. Vee vastu kaitset ei ole. 1. Kaitse püstloodis langevate vee tilkade eest. 2. Kaitse püstloodis 15’C kalde all langevate vee tilkade eest. 3. Kaitse piserduse eest. 4. Kaitse pritsmete eest. 5. Kaitse veejugade eest. 6. Kaitse tugevate veejugade eest. 7. Kaitse ajutise sukelduse korral. 8. Kaitse kestva sukelduse korral teatud sügavusele. Organisatsioonilised abinõud: eeskirjad ,teadmiste kontroll ,maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll Abikaitsevahendid: dielektrilised kindad, saapad, dielektrilised jalamatid,isoleerivad restid Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele
firmade peamiseks tootmisvahendiks. (Toiger 2006) Teadmusjuhtimise tähtsusest tootearenduses saab lisaks lugeda siit: leheküljelt 26 Teadmusjuhtimise väärtus on otseselt seotud tulemuslikkusega, kus juhitud teadmised võimaldavad organisatsiooni liikmetel toime tulla tänapäeva olukordadega ja tõhusalt prognoosida ja luua oma tulevikku. (Bellinger 2004) Teadmusjuhtimisega seotud valdkonnad on organisatsiooni mälu e. säilitatud organisatsioonilised teadmised, organisatsiooniline õppimine ja intellektuaalne kapital. Kogu ühiskond on suundumas teadmusajastusse, kus väärtustatakse teadmisi. Olulisel kohal on teadmuse omandamine, töötlemine ja jagamine. Teadmised ei ole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss. Oluline on teadmine selle kohta, kuidas omandatud teadmisi tulemuslikult rakendada. Eestis on töötussektori osatähtsus vähenenud ja teenindusvaldkond jõuliselt suurenenud.
töödelda tingimusel, et selleks on teadusuuringu teostaja hinnangul ülekaalukas avalik huvi ning töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta tema kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta on lubatud, kui isikuandmete töötleja on isikuandmete kaitseks võtnud kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, delikaatsete isikuandmete puhul on registreerinud nende töötlemise ning AKI on enne isikuandmete töötlemise algust kontrollinud käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, kuulates vastavas valdkonnas seaduse alusel loodud eetikakomitee olemasolu korral eelnevalt ära ka nimetatud eetikakomitee seisukoha. Kogutud isikuandmeid on lubatud töödelda teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks,
· Parasiittarkvara o loogikapomm o Trooja hobune o uss (worm) o viirus 8 o makroviirus o ründeaplett o pipett (dropper) · Turvamehhanismide ründe programmid Nõrkused · infrastruktuuride nõrkused · Infotehnilised nõrkused · personali nõrkused · organisatsioonilised nõrkused Infrastruktuuri nõrkused · Kaitsva objekti ebasoodne asukoht · Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Infotehnilised nõrkused · Piiratud ressursid · Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus · Vead, defektid või dokumenteerimata omadused programmides · Protokollide ja sideprotseduuride puudused · Andmehalduse puudused · Vahendite ja meetmete tülikus
tahke. End nende teooriate järgi lahates, arvan, et mind iseloomustab kõige rohkem sotsiaalse õppimise teooria ehk üritan anda edasi enda ning vastu saan teiste teadmisi ja kogemusi. Konstruktivism on samuti minu puhul väga kesksel kohal- mõtlemise ja kogemuse koosmõju. Õpioskuskused on õppimisel vajaminvad oskused, see on suutlikkus oma õppimist ise juhtida ja kavandada. Õpioskused liigitatakse neljaks: baas-, tunnetuslikud-, organisatsioonilised- ja sotsiaalsed õpioskused. Ma arvan, et pean endas arendama sotsiaalset õpioskust-oskust kuulata teisi, lülituda mõttevahetusse, kaaslasi ergutada ning soleerijaid pidurdada. Enesereflektsioon on võime vaadata inimese sisse ning valmisolek saada rohkem teada enda kohta. Parim aeg sellega tegelemiseks on minul jooksu- või suusarajal. See on aeg, kus puuduvad muud segavad faktorid ja on aega tegeleda iseenda ja oma mõtetega. Tihti leian ka
Isikukaitsevahendid on üldjuhul ette nähtud isiklikuks kasutamiseks.Enne kui tööandja valib isikukaitsevahendite on ta kohustatud kohustatud neid hindama, kas isikukaitsevahendeid mida ta kavatseb kasutada vastavad käesoleva direktiivi nõuetele. Eesti õigusakt: Isikuvahendite valimise ja kasutamise kord. Direktiiv 99/92/EC Risk plahvatusohtliku atmosfääri ees. Tööandja peab võtma asjakohased tehnilised ja / või organisatsioonilised meetmed, et vältida selliste plahvatusohtlike keskkondade teket. Või kui tegevuse laad seda ei võimalda, siis tuleb vältida plahvatusohtliku keskkonna süttimist ja vähendada mõju plahvatuses nii, et töötajate tervis ei oleks ohus.Tööandja on kohustatud viima läbi riskianalüüsi vastavalt üldise sätte sätestatud raamdirektiivis 89/391/EMÜ. Kui on kohti, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond tuleb see likvideerida vastavalt nõuetele
rahulolu ega pane pingutama, motivatsiooni (rahulolu) faktorid (ntx: tunnustamine, vastutus, töö ise, isiklik areng) panevad pingutama ja loovad rahulolu. Kui tasu on piisav võib suurendada vastutust ja anda uusi ülesandeid (Juhan) 50) Küsimus: too näiteid väliste ja sisemiste organisatsiooniliste hüvitiste kohta. Välised individuaalsed hüvitised: seotus käegakatsutava tasuga Välised organisatsioonilised hüvitised: soodustused Sisemised individuaalsed hüvitised: eneseteostusega seonduv Sisemised organisatsioonilised hüvitised: organisatsiooni liikmeskond Marina P. 51) Milline erinevus on juhil ja liidril töötajate motiveerimisel? Võimalik vastus: 1) Juhid tuginevad motiveerimisel pigem organisatsiooni ametlikule poolele, näiteks: ergutused, sanktsioonid, võim; 2) Liidrid tuginevad (järgijate) motiveerimisel pigem
planeerimisel tähelepanu pöörata. Need seitse mõjurit on (Ackerman, Anderson): 1. Keskkond (sotsiaalne; äriline-, majanduslik; poliitiline; riiklik; tehnoloogiline; demograafiline; õiguslik; looduslik keskkond) 2. Turust tingitud mõjurid (klientide ootused ja vajadused määravad ettevõtte tegutsemise alused konkreetsel turul) 3. Ärilised mõjurid (määratlevad, milliseid strateegilisi muudatusi peab ettevõte läbi viima edu tagamiseks) 4. Organisatsioonilised mõjurid (määratlevad milliseid muudatusi tuleb läbi viia org struktuuris, süsteemides, protsessides jms et edukalt ellu viia strateegilisi muudatusi) 5. Kultuurilised mõjurid (määratlevad normid kollektiivsele tegutsemisele) 6. Liidrite ja töötajate käitumine (kuidas taasluua või muuta org kultuuri) 7. Liidrite ja töötajate hoiakud ja väärtushinnangud (inimeste maailmavaated, uskumused jms et muutus org oleks püsiv) MUUDATUSTE LIIGID
Eesti puhul on sellised näited elektroonikakomponentide tootjad või õmblustööstused. Senistest teadmistest ei piisa Kogu eelnev jutt viib tõdemuseni, et meie edukuse alus on soov ja suutlikkus juurde õppida. Tähtis on see, kas teadvustatakse, et meie senise edukuse alus on olnud peamiselt madalad tootmiskulud. Kas hakatakse huvi tundma, milline on nimetatud ettevõtte valdkonnas maailmaturu nõudlus ja konkurentide kasutatav tehnoloogia ning millised on uued organisatsioonilised ja juhtimislikud lahendused, mis aitavad ettevõttel edukas olla ja oma kaupa maailmaturul müüa? Kui selle asemel loodetakse probleemi odava tööjõu impordiga lahendada, oleme vaid probleemi edasi lükanud. Eestis on liialt vähe tähelepanu pööratud mujal maailmas loodud teadmiste levitamise süsteemi rajamisele. Suurem osa majanduslikus mõttes olulisest teadmusest luuakse väljaspool Eestit. Seega sõltub meie majanduse edukus palju sellest, kuidas meie firmad suudavad vajaliku
tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress ei tulene enamasti mitte ränkrasketest pingutustest, vaid oskamatusest oma koormust reguleerida ning tasakaalustamata suhtumisest tehtud ja tegemata töödesse 31. Stressi peamised allikad. Tööga seotud peamised stressiallikad: töö iseloomust tulenevad: tänamatuse tunne, positiivse tagasiside puudumine, ideaalide purunemine, liiga suur vastutus; organisatsioonilised põhjused: ülesandest ja rollist tulenevad, interpersonaalsed nõudmised, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni juhtimine, organisatsiooni arengufaas 32. Stressi vältimise printsiibid. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. 33. Mis on mikrokliima. Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal
planeeritud, organiseerimine ja kontroll, tüüpiline ametikoht on meister (üldjuht). Organisatsioonisisene regulatsioon Põhikiri, organisatsiooniskeemid ja koosseisude nimekiri, töösisekorraeeskiri, asjaajamise juhend (dokumendikäitlus), osakondade põhimäärused (staatus, ül, seosed, juhataja ametijuhend), ametijuhendid (kohustused, õigused, vastutus), protseduurireeglid, infosüsteem, sisekontrolli süsteem. Vajadus regulatsiooni järele tõuseb koos organisatsiooni suuruse kasvuga. Organisatsioonilised muudatused ja uuenduste rakendamine toob kaasa muudatused dokumentatsioonis. Detailne organisatsiooni dokumentatsioon ilma pideva muutmise, täiendamise ja arendamiseta muudab organisatsiooni staatiliseks ning pidurdab organisatsiooni arengut. Organisatsiooni protsessikesksed käsitlused Terviklik kvaliteedijuhtimine ja ISO standardid, IT- voodidiagrammid, kriitilise tee meetod, IDEF, ARIS, SIPOC, kuue sigma meetod, äriprotsesside ümberkorraldamine
- asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldusaktid - käskkiri, korraldus, otsus, juhend - organisatsioonilised dokumendid põhikiri, põhimäärus - kollegiaalse otsustusega dokument on protokoll Dokumendi plank Ametlikud dokumendid vormistatakse plankidel. Kehtib üks formaat A4 ( 210 x 297 mm) . Plangile trükitavate rekvisiitide järgi kasutatakse kahte liiki planke: 1 ) üldplank käskkirja, korralduse, otsuse, määruse, juhendi, tõendi, teatise, protokolli ja akti vormistamiseks 2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks.
draiverid, ... operatsioonisüsteem, selle poolt pakutavad teenused, ressursside haldamine: mälu, protsessid, s/v, ... süsteemitarkvara - kompilaatorid, süsteemi haldamine, arendusvahendid, ... rakendustarkvara - üldotstarbeline (näit. kontoripakett) või eriotstarbeline (näit. kassaaparaadi tarkvara) o organisatsioonilised jm. mittetehnilised asjad - kasutajad, koolitus, ... (need on rohkem infosüsteemi aspektid, praegu meid ei huvita) Vajalikke lühendeid: IDE - Integrated Development Environment. Arenduskeskkond programmide koostamiseks, silumiseks ja testimiseks (tavaliselt graafiline, näiteks eclipse - www.eclipse org). API - Applications Programmer Interface. Programmeerijatele mõeldud kirjeldus mingi süsteemi funktsioonide kasutamiseks programmis, näiteks Java API kirjeldab keeles Java
Läbi sajandite on neil säilinud suhteliselt muutumatu hierarhia, struktuur ning ranged (protseduuri)reeglid. Nende staaśikust iseloomustab ka teatav inertsus, mis teeb raskeks kiirete muutuste läbiviimise avalikes organisatsioonides. Efektiivne tegutsemine eeldab asutustes konkreetse struktuuri ja institutsionaliseeritud töökohtade olemasolu ning samuti kindlaid protseduurireegleid. Erinevalt erasektorist on avaliku sektori asutustes tegevus avalik. Seetõttu peavad avalikud olema ka organisatsioonilised protseduurid ning kodanikele peab olema tagatud vaba juurdepääs asutuse tegevust puudutavatele dokumentidele. Protseduuride avalikkus peab tagama asutuse võimaliku efektiivse tegutsemise. Erasektoris pööratakse protseduuridele vähem tähelepanu. Eraettevõtted juhinduvad eeskätt lõppeesmärgist ehk kasumi teenimisest ning selle saavutamise viis on neil suuremal või vähemal määral enda otsustada. Samas eeldab tänapäeva maailmas efektiivne
muudatuste läbiviimise vajalikud organisatsiooni käitumisviise ja tööviise) vajalikkuses) struktuuri ja kultuuri muutused) Üheks suuremaks takistuseks muudatuste läbiviimise teel peetakse organisatsiooni eelnevat edu, kuna organisatsiooni tähelepanuvõime on väike ja organisatsioon kordab minevikus edu toonud tegevusi, samal ajal kui konkurendid tõstavad uute käitumisviiside ja mõttemallide omandamise kaudu oma konkurentsivõimet. Organisatsioonilised muudatused toimuvad protsessina, mis koosneb üksteisele järgnevatest tegevustest. Muudatuste läbiviimise protsessi on Eesti juhid iseloomustanud alljärgnevate märksõnadega: · kaootilisus · närviline õhkkond · infopuudus · teadmatus. * Arvatakse, et muudatusi on lihtsam läbi viia lühemat aega tegutsenud ettevõtetes, kui vanades tugevate traditsioonidega ettevõtetes * Muudatused ei saa toimuda, kui inimesed, kes neid ellu peavad viima muudatusi ei toeta.
õppimiseks, mis oleneb õpilase tervise seisundist, erivajadustest ja kooliväsimusest. (RTL, 2001) Õpioskuste all mõistame konkreetsete eesmärkidega oskusi, mida õpilane peab omandama selleks, et edukalt õppida. Õpioskuste alla kuuluvad nii nimetatud baasoskused (lugemis-, kirjutamis-, kõnelemis-, kuulamis-, arvutamis-, vaatlusoskus, aga ka oskus kasutada mõõtmist, sõnastiku, arvutit ja mud sellist); tunnetuslikud (kognitiivsete protsessidega seotud oskused; organisatsioonilised ja sotsiaalsed oskused. (Kadajas, 2005) Õpisokused on õppimisel vajaminevad oskused, mida saab käsitleda erinevalt detailsuse ja abstraktsuse tasemel ning seetõttu ka erinevalt defineerida ja liigitada. Uurijad on õpistrateegiaid defineerinud konkreetsemalt kui teadliku tegevust, mida õpilased kasutavad, et jätta meelde infot ja õppida ning on rõhutanud, et strateegia võib olla valdkonna spetsiifiline või üldine. (Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N
emissioon, müra,eluiga) ja valmistamiskriteeriumite hindamine (ajakulu ühiku toot,tehnoloogilisus, koostatavus, kontrollitavus, valmistamiskulutused, kasum, praaagi hulk). 23. Nõuete liigitus, kuidas nõuded jagunevad? Tuua näited nõuete kohta Nõuete liigitused (Nõuded ja soovid): 1 tehnilis-majanduslikud: puhttehnilised, ühenduskohad, kulutused, seadused, normid, patendid, aeg, personal, abivahendid. 2 organisatsioonilised: aeg, personal, abivahendid. Sillapuhul näitel nõueded: Kord tunnis peab sild avanema, silla eluiga 25 aastat, sild peab inimestest tühjaks saama 1 minutiga. Silla valmistamise eelarve 80000. Sild peab vastama Eestis kehtestatud normidele ja standarditele. Sild projekteeritakse 2 inimese poolt 6 kuu jooksul. 24. Nõuete loetelu, mille alusel koostatakse, missugune on nõuete loetelu ülesehitus? Kuidas nõuded grupeeritakse?
Autode hooldus- ja remondisüsteem Tehniline hooldus ehk tehnohoole Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda ning mis maksab raha Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt Peeter Pedaja Tehniline hooldus Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja tehnilised abinõud: Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi, kontrolli) Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine, diagnoosimine, määrimine) Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja agregaate maha võtmata ja demonteerimata. Tehnilise hoole parameetrid on hooldava personaali suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad. Tõrge Tõrge on seadme töövõime osaline või
logistilises ahelas kaupade veol on kaks finantsilist mõjurit: 1) toorme, materjali, valmistoodangu veokulud on valdavalt logistiliste kulutuste struktuuris; 2) transport mõjutab arvestatavalt tellija põhitegevuse kulusid. Omanduse alusael jaotuvad transpordivahendid: 1) üldkasutatav transport (transporti osutatakse ärilistel alustel), 2)transpordivahendid kuuluvad kauba omanikule, kes kindlustab vajalikud veosed kauba saajale. Logistika põhilised organisatsioonilised ülesanded transpordiga kindlustamisel on: 1) kohaleveo transporditehnoloogia valik, 2) vedaja valik, transpordi liigi valik, transpordi vahendi tüübi valik., 3) veo kooskõlastamine töö tingimustega, 4) veose paigutamine transpordivahenditele, 5)veomarsruutide määratlemina, 6)veose säilivuse kindlustamine, 7) erinevate transpordivahendite kooskõlastamine eri veoste korral. Veose omanik/hankija kasutab kahte põhilist vedamise viisi:
1956. aastal alustati võimsa Balti Elektrijaam ja 1964. aastal lisaks Eesti Elektrijaama rajamist. Et kindlustada jõujaamu kütusega, tuli kiiresti ja oluliselt laiendada põlevkivi kaevandamist. Esitati idee, et lääneossa jääks tegutsev Viivikonna karjäär, keskossa karjääriväli nr 1 (Sirgala) ja idaossa tuleks karjäär nr 2 (Narva). See ettepanek võeti ka vastu. 1958. aasta alguses loodi Eesti Rahvamajanduse Nõukogus vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970. Kaevanduste keskkonnamõju Vee väljapumpamine kaevandustest on varem ulatuslikult liigniisket ala Kohtla, Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevanduse kohal ja naabruses tublisti kuivendanud. Seetõttu on mitmel pool loodud ligikaudu normaalsed niiskusolud põllundusele ja metsandusele. Näiteks varem liigniiske turvastunud ja turvasmullaga ala Rausvere
,,Üks ühiskonnakiht ei saa ja teine ei taha vanaviisi jätkata". Erimeelsusi inimeste vahel on alati olnud ja ka tulevikus ei kao sellised asjad kuhugi. Konfliktile ei tohi omistada ainult negatiivset vääringut. Seisukohavõttude väljaütlemisega on võimalik parandada nii üldist kollektiivset õhkonda, kui ka oma rahulolu ja tervist. Konflikti tegureid võib jagada kahte kategooriasse : · Organisatsioonilised · Isiklikud Organisatsiooniliste tegurite all vaadeldakse tegureid, mis on mõjutatud otseselt organisatsioonist ja inimestest selles ühenduses: alluvusvahekorrad, organisatsiooni struktuur, vastutus, võimuerinevused, palgad ja lisahüved. Isiklike tegurite all vaadeldakse teise inimese käitumise valet tõlgendamist, kommunikatsiooni probleeme ja isiku omadusi, ehk siis omadusi, mis ärritavad meid teise isiku juures. 1
See viitab ideele, milles indiviid peab saavutama harmoonia loodusega ja arendama oma võimeid, mis aitavad luua keskkonnaga täiusliku koosluse. Eraldatuse, meditatsiooni ja kontrollitavate asjade (nt tunded ja kehafunktsioonid) kaudu saab saavutada täieliku enesearenduse ja eneseteostuse. Põhirõhk on sellel, kes inimene ON, mitte sellel, mida inimene võib SAAVUTADA. Tähtis on areng, mitte vaid tegutsemine ja saavutamine. Selle arusaama olulisust näitavad kõige selgemini organisatsioonilised hoiakud ja emotsioonide väljendamise normid. Näiteks ühes ettevõttes (Exxon) peetakse prantsuse ja itaalia rahvusest juhte „liiga emotsionaalseteks“ ja see asjaolu takistab enamasti nende liikumist kõrgematele ametikohtadele. Arvatavasti kehtib selles ettevõttes arusaam, et hea juhtimine on pigem tasakaalukas ehk „mitteemotsionaalne“. Selline arusaam on USA ettevõtetes üsna domineeriv, kuid sellised hoiakud piiravad inimese „kasvu“ ja arengut.
varandust, vältida nende kaotamist, või kindlustada ametialast või äriedu. Organisatsiooniline kuritegevus tähendab seaduslike ettevõtete ja nende ametnike seadusevastaseid tegusid, altkäemaksude andmist, valesid väärtuse määramisi ja maksude vältimist. Kuriteod sooritatakse pigem ettevõtte kui isikliku kasu eesmärgil. Organisatsiooniline kuritegevus. Nagu oleme juba märkinud, erinevad organisatsioonilised kuriteod valgekraelistest kahes tähtsas küsimuses. Esiteks ei soorita neid isikliku kasu saamise eesmärgil, vaid ametniku või korporatiivse otsuse tegija rollis. Teiseks saab organisatsiooniliste kuritegude eest karistada nii avaliku kui ka eraõiguse raames, sellega väljuvad nad avaliku õiguse raamidest, mis muidu on ainus legaalne sanktsioon tavaliste kurjategijate vastu (Schwartz ja Ellison, 1982). Kohut, tingimisi 6
annaabi.ee 
