Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Autode hooldus- ja remondisüsteem (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest sõltub varuosa valik?
  • Milliseid asju kasutatakse remondi juures?
Autode hooldus- ja remondisüsteem
Tehniline hooldus ehk tehnohoole
Auto on nagu laps, mille eest tuleb hoolitseda
ning mis maksab raha
Kõige suurem ihnus on kokkuhoid õli arvelt
Peeter Pedaja
Tehniline hooldus
Toote (seadme vms.) ekspluateerimise etapp, mis hõlmab
kasutatava või hoitava toote töökindluse ja töövalmiduse
säilitamiseks rakendatavad organisatsioonilised ja
tehnilised abinõud:
Töövõime vahetu tagamine (profülaktika, jooksva remondi,
kontrolli)
Tööks ettevalmistamine (reguleerimine, tankimine,
diagnoosimine, määrimine)
Tööd, millest enamik sooritatakse üksiksõlmi ja ­agregaate
maha võtmata ja demonteerimata.
Tehnilise hoole parameetrid on hooldava personaali
suurus, varuelementide hulk ja ajalised näitajad.
Tõrge
Tõrge on seadme töövõime osaline või
täielik kadu ( ühe või mitme põhiparameetri
väljumine lubatud piiridest. Tõrke võib
põhjustada suur rike
Rike
Rike seadme mittevastavus ühele või
mitmele nõudele, mis kehtivad tema
põhiparameetrite, välisilme
Rike on üldisem mõiste kui tõrge. Mitte kõik
rikked ei põhjusta tõrkeid
Tööiga
Tööiga on ajavahemik toote kasutamise
algusest kuni kehtestatud piirseisundi
saabumiseni e. kasutuskõlbmatuks
muutumiseni. Kui toodet kasutatakse
pidevalt, siis võib ühtida ressursiga
Seda mõjutavad struktuuri iseärasused ja
kasutamistingimused
Töökindlus
Töökindlus on seadme võime täita
ettenähtud ülesandeid säilitades oma
parameetrid nõutava ajavahemiku kestel.
Töökindlus võimaldab seadmel vajalikul ajal
ja vajaliku efektiivsusega rakendada
ettenähtud otstarbeks.
Kehtib reegel, et mida keerulisem on seade, seda ebatöökind-
lam ta on (esineb rohkem rikkeid). Rusikareegliks on ruut-
sõltuvus: 2x keerulisem = 4x halvema töökindlusega.
Tõrgete põhjused
Istude muutumine
Detailide omavahelise asendi muutumine
Ühenduskohtade jäikuse kadumine
Koostöötavate pindade omavahelise
kontakti muutumine
Detailide deformeerumine
Elastsuskadu
Nõetumine ja kattumine katlakiviga
Materjali väsimine
Ist
Istu muutumist iseloomustab liikuvates
ühendustes lõtku suurenemine
Liikumatutes aga pingu vähenemine kuni
lõtku tekkimiseni
Detailide.....
Omavahelise asendi muutmisega kaasneb
samatelgsuse, rööpsuse, ristseisu või
telgede vahekauguse muutumine, mille
tulemusena tekkivad lisajõud ja pinged
põhjustava detailide vigastusi ja purunemisi
Jäikuse...
Kadumist iseloomustab kinnituste
nõrgenemine. Dünaamilised koormused
kutsuvad esile kinnituste katkemise ja
detailide purunemise
Ühenduskoha jäikuse kadumine muudab
koostöökoha mittehermeetiliseks
Koostöötavate ...
Pindade kontakti muutumisel ei liibu pinnad
tihedalt üksteise vastu või liibuvad
ebaõigesti. Sellised koostud ei ole
hermeetilised, detaili pinna üksikutes
osades suurenevad pinged, mille
tulemusena detailid deformeeruvad või
purunevad.
Elastsuskadu ...
Esineb keerd ja lehtvedrud, .... Mis töötavad
dünaamilise koormuse ja
temperatuurimuutuste olukorras
Nõgi ja katlakivi ..
Takistavad detailide jahutamist ja rikuvad nende
soojusolukorda. Katlakivi soojusjuhtivus on
50..1000 korda väiksem kui metallil. Katlakivi
põhjustab detailide ebaühtlast kuumenemist, mille
tagajärjeks on plokikaane ja muude detailide
kaardumine pragunemine. Detailid kattuvad nõega
kütte- ja määrdeainete mittetäieliku põlemise tõttu
või nende ainete kokkupuutumisel väga kuumade
detailidega
Tõrgete tekkimist kiirendavad
Kasutuseeskirjade mittetäitmine (töötamine
ülekoormusel, õlitus-, toite ja jahutustingimiste
rikkumine), mitteõigeaegne ja lohakas
tehnohooldus või remont, hoolduseeskirjade
rikkumine jne.
Masina konstruktsiooni ja valmistamise
tehnoloogia puudulikkus (tööpindade väike
kulumis- ja korrosioonikindlus, madal
väsimustugevus, mitteküllaldane pindade
töötlemistäpsus), tehnohoolduse ja remondi
keerukus, halvad remonditingimused
Jätkub
Remondi halb kvaliteet (taastatud detailide väike
kulumiskindlus, madal väsimustugevus ja puudulik
täpsus, võllide ja telgede samatelgsuse ja ristseisu
rikkumine). Uue või remonditud masina esimesed
kasutustõrked viitavad konstruktsiooni,
valmistamistehnoloogia või remondi puudustele.
Hilisemad tõrked näitavad üldjuhul puudusi
tehnohoolduse ja remondi läbiviimisel,
kasutuseeskirjade eiramist jne.
Miks remonditud masina töökindlus
on uue omast väiksem
Kasutatakse B varuosasid või kasutatud
detaile....
Töötlemistäpsus ja asenditolerantsid pole
sama head, kui tehases uute koostude
tootmisel
Metallide ,,väsimus"
Remondipersonali madal kvalifikatsioon ja
probleemne töössesuhtumine (ah, käib küll!)
Hõõrdumise liigid
Kuivhõõrdumine - sidur, pidur jne
Piirhõõrdumine - rooliotsad jne ??? (tahke
määre=õli+seep)
Vedelikuline hõõrdumine ­ liugelaagrid
(liikuvate pindade vahele tekitatakse
vedelikukiht, mis kannab koormust, jahutab
ja vähendab oluliselt detailide kulumist)
Kulumine
Kulumine on hõõrdumisega kaasnev
detailide mõõtmete järkjärguline muutumine.
Kulumise põhjuseks on detailide pinnakihi
purunemine.
Kulumise liigid
Hapenduskulumine (oksüdeerumine)
Soojuskulumine (hõõrdepinna
kuumenemine võib kaasa tuua ka
hapenduskulumise suurenemise)
Abrasiivkulumine
Väsimuskulumine
Kulumise vähendamine
Kulumiskindlad materjalid
Detailide termiline töötlemine
Pinnakonaruste vähendamine
töötlemistäpsus
Hõõrdesõlmede tihendamine
vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamine
Hoolduseeskirjade täpne täitmine
Kvaliteetsete määrdeainete kasutamine
Hoolduse põhimõtted
Suhtumiselt oma autosse võiks juhid teatud
tinglikkusega jagada kolme suurde rühma
Kõrgendatu valulävega autoomanik
(,,autopede": Eestis on neid rohkem kui küll)
Kellele on auto kulumatu liikuv tarbeese
Ülejäänud hoolitsevad oma auto eest mingil
määral
Masinate tehnohooldus
Müügieelne hooldus
Kasutamishooldus
Tehnohooldused (nr.1 ja nr.2 jne.)
Hooajaline tehnohooldus
Hooldus erioludes (karjäärid, külmad
piirkonnad jne)
Hoiuhooldus
Millest sõltub tehnilise hoole pikkus
Õli kvaliteedist
Raskendatud käitumistingimused (külmkäivitus,
linnasõit, haagisevedu, sõit halbades teeoludes,
kõrge õhusaastatus- lendliiv või tolmune õhk, sõit
suurtel kõrgustel merepinnast, suured
temperatuurikõikumised)
Peale selle vajab ka täiendavat hooldust
Autodel, millega on sõidetud maades, kus
kasutatakse kütust, mis ei vasta Euroopa nõuetele
(kütuse filtrid vahetada, vesi eemaldada)
Lisatööd
Kui avastatakse plaanilise tehnohoolduse
käigus
Korrosioonitõrje
Teised hoolduse liigid
"inteligentsest" hooldusest (ühes firmas)
Telligent hooldussüsteem (võtab arvesse ka
tööreziimi ja sõidustiili) õli andur mõõdab
vee sisaldust, taset, kulumisproduktide
konsentratsiooni
Hooldusvälpa ja tööiga pikendavad
tegurid
Uued materjalid
Uue tehnoloogia juurutamine
Näit 100000 km, mis sõltub .....
Reaalselt pole eraautole aastaläbisõidust suuremat välpa vaja,
kuna kasutusel oleva õli kvaliteet langeb sel määral, et auto
vajab minimaalselt kord aastas hooldust nagunii. Tööautodel
hoiab samas pikk välp palju raha kokku eeldusel, et kasutatakse
ettenähtud õlisid. MB Actrose karterimaht on näiteks 32 L.
Kas tehniline hooldus mõjutab ka
auto hinda
Kasutatud auto ost on alati riskiga seotud tegevus ning kahe
samaväärse auto müümisel on tõenäosus enne ära müüa
usaldusväärse ning tõestatava hooldusajalooga auto. Hinnalisa selle
eest küsida ilmselt ei õnnestu, kuid tark ostja jätaks teadmata
hooldusajalooga auto ostmata (näiteks Leedus kahest autost kokku keevitatud
auto?)
On loogiline küsida korraliku auto eest kõrgemat hinda, aga hinnavahe
ei saa olla suur, kuna enamus autoostjaid on loomult ,,ihnuskoid" ning
ostaksid sel juhul odavama väliselt samasuguse auto.
Enamus inimesi ostab auto marki, hinda, läbisõitu ja aastaarvu, aga
peaks ostma auto jääkressurssi ahk veatut tehnilist seisukorda ja
laitmatut välimust. (nõukogude ajal oli ütlus, et niikaua kui autos on uue auto lõhn,
saab auto eest hinda küsida)
Kindlasti on nõuetekohaselt hooldatud-remonditud kasutatud auto
töökindlam kui mittehooldatud auto.
Remont
Toote või seadme töövõime taastamine
tõrgete kõrvaldamise ja kulutatud ressursi
taasloomise teel
Eristatakse jooksvat remonti või
kapitaalremonti
Remondi määramine
Määratakse ära kulumisaste, osadel kas
taastamine, kasutatud osa, B- varuosa või
A- varuosa.
Kuidas määratakse kulumine või remondi
vajadus?
Millest sõltub varuosa valik?
Milliseid asju kasutatakse remondi juures?
Garantii
On teenuste osutaja kohustus kauba või teenuse
puudus tasuta kõrvaldada, puudusega kaup
vahetada või hüvitada kauba või teenuse
maksumus. Kaup ja teenus peavad olema
sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele,
elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt
tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega,
kusjuures peavad olema täidetud kõik teised antud
kaubale või teenusele kehtivad kohustuslikud
nõuded.
Olenevalt firmast on garantiiaeg 3 kuust ...
Garantii tingimused
Pretensioon tuleb esitada vahetult peale vea- või
rikke ilmnemist
Garantii kaotab kehtivuse kui on rikutud
ekspluatatsiooni- ja hooldusnõudeid.
Garantiil tehtud lisateenused ei mõjuta garantii
aega
Garantii kaotab kehtivuse kui osutatud teenuse
eest ei ole tähtajaks tasutud.
Garantii kaotab kehtivuse kui on läbi antud aeg või
läbitud läbisõit
Garantii alla ei kuulu
Loomulikust kulumisest tingitud vead
Remondimaterjalide või varuosade kvaliteedist
tulenevad tehnilised vead
Loodusnähtuste või kolmandate isikute poolt
põhjustatud kahjustused
Autoomaniku poolt tahtlikult või tahtmatult
põhjustatud kahjustused
Tehnilised vead või rikked, mille on põhjustanud
ekspluatatsioonieeskirjade nõuete eiramine
Diagnostika
Mootori diagnoosimise all mõistetakse tema
koostude tehnilise seisukorra
kindlaksmääramist ilma mootorit
osandamata rikke või tõrke põhjuste
väljaselgitamise, hoolduse või remondi
vajaduse kindlaksmääramise või mootori ja
tema sõlmede jääkressursi prognoosimise
eesmärgil
Töökohad
Kanalid
Kanalid
Nõuded kanalitele
Plussid miinused
Tungrauad
Teisaldatavad tõstukid
Garaazitõstukid
Kirjeldus3,1T; asümmeetriline, alt
vaba, elektriline
lukustussüsteem, manuaalne
käpalukustus, sünkroniseerimine
sünkroniseerimiskaablite abil,
automaatne turvapeatuslüliti,
juhtimiskilbid mõlemal sambal,
el.- ja suruõhuühendus, tõstmine
ja langetamine \\\"ühe käe\\\"
operatsioonina, kõrgus 3770 /
3455mmMärkusedVõimalik tellida
ka pikemate sammastega. Vaata
lisavarustust.AlamkategooriaKahe
sambalised hüdraulilised
tõstukid
Garaazitõstukid
Kirjeldus3,0T põrand
vaba, lai
versioonAlamkategoo
riaKahesambalised
tõstukid
Käärtõstukid
Käärtõtukid
Neljasamba tõstuk
Üheposti tõstuk
Tõstukite paigutus
Telfrid
Talid
Montaazipingid
Robot
Balanseerimine
KirjeldusTFT monitor, eestikeelne
menüü, kiirkinnitus, VPM, 3D
SAPE, KPS, HSP, PAX, ASS,
GEODATAMärkusedVPM -
virtuaalne toesüsteem
3D SAPE - velje kauguse,
läbimõõdu ja laiuse automaatne
sisestamine
KPS - kleepvihtide paigalduskäpp
HSP- kodarataguse
kaalupaigalduse funktsioon
PAX - eritehnoloogia
(kuulikindlate) rehvide
tasakaalustusprogramm
GEODATA- kaalupaigaldus
koordinaatsüsteemis
ASS - automaatne paigalduskäpa
lukustus
Balanseerimine
Kirjeldus14'' värvimonitor,
eestikeelne menüü, VPM, 3D
SAPE, KPS, HSP, PAX, VPM -
virtuaalne toesüsteem
3D SAPE - velje kauguse,
läbimõõdu ja laiuse
automaatne sisestamine
KPS - kleepvihtide
paigalduskäpp
HSP- kodarataguse
kaalupaigalduse funktsioon
PAX - eritehnoloogia rehvide
tasakaalustusprogramm
Sõiduauto pidurite ja lõtkude
kontrollstend
Veoautode pidurite kontrollstend
Veoautode lõtku stend
Sõiduautode sildade kaldenurkade
kontrollstend
Gaasianalüsaator
Lambda, O2 jäägi, CO, HC,
CO2, NOx osakaalu mõõtmine
tühikäigul ja keskmistel
pööretel (ca 2500 p/min)
Mootor peab olema
mõõtmiseks töösoe
Heitgaaasinormid hargsisse-
pritse bensiinimootorile:
Lambda: 1,00 +-3%; CO: 0,5%
ja 0,3% pööretel; HC: alla 100
ppm
Näiteks on välja mõõdetud, et
USA California emissiooni-
standardiga autode heitgaas on
puhtam kui Los Angelese õhk
(esineb sudu)
Heitgaasi äratõmbeseadmed
Kompressorid
Tulede kontrollstend
Õli ja määrdeseadmed
Määrdepritsid
Jääkõliimuur
Muud õli seadmed
Kerevenituspingid
Diagnostikaseadmed
Texa
KTS
ADAC
DRB3 ja StarScan (Chrysler), MUT (Mitsubishi), StarDiagnosis
(Mercedes-Benz)
Jne.
(PCI BUS vs. CAN BUS) rikete iseloom
Antud seadmete kasutamise eesmärgiks on saada auto
elektroonilistest moodulitest kätte aktiivsed OBD veakoodid ning
nende alusel diagnoosida vead vastavalt diagnostikajuhendile
Vasakule Paremale
Autode hooldus- ja remondisüsteem #1 Autode hooldus- ja remondisüsteem #2 Autode hooldus- ja remondisüsteem #3 Autode hooldus- ja remondisüsteem #4 Autode hooldus- ja remondisüsteem #5 Autode hooldus- ja remondisüsteem #6 Autode hooldus- ja remondisüsteem #7 Autode hooldus- ja remondisüsteem #8 Autode hooldus- ja remondisüsteem #9 Autode hooldus- ja remondisüsteem #10 Autode hooldus- ja remondisüsteem #11 Autode hooldus- ja remondisüsteem #12 Autode hooldus- ja remondisüsteem #13 Autode hooldus- ja remondisüsteem #14 Autode hooldus- ja remondisüsteem #15 Autode hooldus- ja remondisüsteem #16 Autode hooldus- ja remondisüsteem #17 Autode hooldus- ja remondisüsteem #18 Autode hooldus- ja remondisüsteem #19 Autode hooldus- ja remondisüsteem #20 Autode hooldus- ja remondisüsteem #21 Autode hooldus- ja remondisüsteem #22 Autode hooldus- ja remondisüsteem #23 Autode hooldus- ja remondisüsteem #24 Autode hooldus- ja remondisüsteem #25 Autode hooldus- ja remondisüsteem #26 Autode hooldus- ja remondisüsteem #27 Autode hooldus- ja remondisüsteem #28 Autode hooldus- ja remondisüsteem #29 Autode hooldus- ja remondisüsteem #30 Autode hooldus- ja remondisüsteem #31 Autode hooldus- ja remondisüsteem #32 Autode hooldus- ja remondisüsteem #33 Autode hooldus- ja remondisüsteem #34 Autode hooldus- ja remondisüsteem #35 Autode hooldus- ja remondisüsteem #36 Autode hooldus- ja remondisüsteem #37 Autode hooldus- ja remondisüsteem #38 Autode hooldus- ja remondisüsteem #39 Autode hooldus- ja remondisüsteem #40 Autode hooldus- ja remondisüsteem #41 Autode hooldus- ja remondisüsteem #42 Autode hooldus- ja remondisüsteem #43 Autode hooldus- ja remondisüsteem #44 Autode hooldus- ja remondisüsteem #45 Autode hooldus- ja remondisüsteem #46 Autode hooldus- ja remondisüsteem #47 Autode hooldus- ja remondisüsteem #48 Autode hooldus- ja remondisüsteem #49 Autode hooldus- ja remondisüsteem #50 Autode hooldus- ja remondisüsteem #51 Autode hooldus- ja remondisüsteem #52 Autode hooldus- ja remondisüsteem #53 Autode hooldus- ja remondisüsteem #54 Autode hooldus- ja remondisüsteem #55 Autode hooldus- ja remondisüsteem #56 Autode hooldus- ja remondisüsteem #57 Autode hooldus- ja remondisüsteem #58 Autode hooldus- ja remondisüsteem #59 Autode hooldus- ja remondisüsteem #60 Autode hooldus- ja remondisüsteem #61 Autode hooldus- ja remondisüsteem #62 Autode hooldus- ja remondisüsteem #63 Autode hooldus- ja remondisüsteem #64 Autode hooldus- ja remondisüsteem #65 Autode hooldus- ja remondisüsteem #66 Autode hooldus- ja remondisüsteem #67 Autode hooldus- ja remondisüsteem #68 Autode hooldus- ja remondisüsteem #69 Autode hooldus- ja remondisüsteem #70 Autode hooldus- ja remondisüsteem #71 Autode hooldus- ja remondisüsteem #72 Autode hooldus- ja remondisüsteem #73 Autode hooldus- ja remondisüsteem #74 Autode hooldus- ja remondisüsteem #75 Autode hooldus- ja remondisüsteem #76 Autode hooldus- ja remondisüsteem #77 Autode hooldus- ja remondisüsteem #78 Autode hooldus- ja remondisüsteem #79 Autode hooldus- ja remondisüsteem #80 Autode hooldus- ja remondisüsteem #81 Autode hooldus- ja remondisüsteem #82 Autode hooldus- ja remondisüsteem #83 Autode hooldus- ja remondisüsteem #84 Autode hooldus- ja remondisüsteem #85 Autode hooldus- ja remondisüsteem #86 Autode hooldus- ja remondisüsteem #87 Autode hooldus- ja remondisüsteem #88 Autode hooldus- ja remondisüsteem #89 Autode hooldus- ja remondisüsteem #90 Autode hooldus- ja remondisüsteem #91 Autode hooldus- ja remondisüsteem #92 Autode hooldus- ja remondisüsteem #93 Autode hooldus- ja remondisüsteem #94
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 94 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 210 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaano90 Õppematerjali autor
Tehnohoolde jaoks vajalikud seadmed, terminid, teadmised

Sarnased õppematerjalid

Auto hooldamine iseseisevtöö
28
docx

Auto hooldamine iseseisevtöö

 PRAKTILISI VÕIMALUSI HOOLDUSVÄLBA SUURENDAMISEKS  Inteligentsed hooldussüsteemid TELLIGENT ja ASSYST annavad autojuhile võimaluse mõjutada järgmise hoolduse tähtaja saabumist. Õlitasemete normis hoidmine, mootori soojendamine, rahulikud juhtimisvõtted, sõiduki optimaalne koormamine jne mõjutavad otseselt järgmise hoolduse saabumist. Seda aitab näitlikult tajuda, süsteemide kontseptsioonist tulenevalt teave, mis viivitamatult autojuhile edastatakse kui hooldus lükkub edasi preemiakilomeetrite võrra. Sealjuures ei teavitata miinuskilomeetritest nii operatiivselt. Ilmselt võtab jõulisemat sõidustiili analüüsiv süsteem seda kui võimalikku veateadet ning testitakse eelkõige enda komponendid läbi ja nende korrasoleku garanteerimisel alustatakse autojuhi trahvimist hoolduse tähtaja varasemaks nihutamisega. Et mitte reageerida kallakutest tulenevale väärinfole mootori õli tasemest, on õlitaseme

Autode hooldus
Automaaler
60
doc

Automaaler

11. Materjaliõpetus 2 2 0 0 12. Pneumaatika ja hüdraulika alused 1 1 0 0 13. Sissejuhatus erialasse 2 2 0 0 14. Tehniline joonestamine 2 0 2 0 15. Tehniline mõõtmine 1 0 1 0 16. Tehnohoolduse- ja remondisüsteem 2 1,5 0,5 0 17. Turvaseadised 1 0,5 0,5 0 18. Tööseadusandlus 1 1 0 0 Põhiõpingud 36 6 17 13 19. Ettevalmistustööd värvimiseks 3 1 1 1 20. Klaasitööd 1 1 0 0 21

Auto õpetus
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS
58
doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

alust arvata, et see isik ei ole võimeline nõuetekohaselt täitma oma vahikohustusi. Sellest tuleb viivitamatult teatada vanemmehaanikule. Vahti asuv mehaanik peavad veenduma, et nende vahipersonal on võimeline täitma täies mahus oma vahikohustusi. (2) Enne seisuvahi üleandmist on vahimehaanik kohustatud informeerima vahti asuvat mehaanikut järgmistest asjaoludest: 2.1) vahipäevaks antud korraldustest ja erijuhistest laeva ekspluateerimise, seadmete tehnilise hoolduse ning remondi kohta; 2.2) laeva mehhanismide ja süsteemide hooldustöödest ja selleks eraldatud personalist; 2.3) vee tasemest pilssides ja veetankides ning vee kasutamise kohta ja ballastimisoperatsioonide kohta antud korraldustest; 2.4) erinõuetest seoses sanitaar- ja fekaalsüsteemide heitmetega; 2.5) teisaldatava tuletõrjevarustuse, statsionaarsete tulekustutusseadmete ja kahjutule avastamise süsteemide seisukorrast ning valmisolekust; 2

Laevandus
Masina osadest ja kontroll
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Mootori summutust väljuva suitsu värvi järgi saab määrata rikke iseloomu. Korras mootori summutist väljuv on vaevu märgatav kuuma gaasi värelus. Hall suits viitab mootori kulumisele, hallikasmust suits viitab silindris surve vähenemisele, sinakas suits viitab õli silindrisse sattumisele, valge suits viitab küttesegu mittesüttimisele, ebaühtlane suits viitab pihustite nõelte kinnijäämisele. Mootori õige kasutamine ja õigeaegne perioodiline hooldus tagavad traktori tõrgeteta töötamise. Mootorit ei tohi üle ega alakoormata, kõige sobivam on 85...95 % koormusreziim. Mootori koormuse järgi antakse mootori silindrisse kütust. Koormuse jälgimiseks on toitesüsteemi kõrgrõhupumbaga kokku ehitatud kõigireziimne tsentrifugaalpööreteregulaator. Traktori juht ise mootori silindrisse antavat kütuse kogust reguleerida ei saa, seda teeb tema eest regulaator

Masinamehaanika
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

Füüsika
Mõõtmestamine ja tolereerimine
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

Nurgad jne Asetsemise Viskumise Tab 1 GPS üldkontseptsioon GPS tagatakse: - toimimisvõime. Masin töötab korralikult kui on tagatud näiteks tööpinna sirgjoonelisus. - ohutus. Nõutud pinnasiledus väldib väntvõlli väsimuspraod. - koostöövõime. Sobivad tolerantsid tagavad kolb-silinderpaari pikajalise töö. - vahtatavus. Võimaldab osade asendamise remondi käigus. - majandusliku kasu. GPS kohta kehtivad rahvusvahelised ISO standardid. Sellega tegeleb ISO/TC 213 Dimensional and Geometrical Product Specifications and Verifications. Vajalik insenerile, et luua uut. Põhimõisted: Mõõtmestamine: toote ja selle osade suuruse ja kuju määramine. Objekt esitatakse tehnilisel joonisel koos mõõtmete, asendi ja kuju nõuetega. Tolerants (tolerance) on võtmeküsimuseks projekteerimisel, tootmisel ja kasutamisel. Ist (fit). ISO süsteem istudele.

Mõõtmestamineja tolereerimine
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
Materjaliõpetus
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (1)

rain.truu profiilipilt
rain.truu: s6ida vittu oma lehega
18:27 27-11-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun