Tööõnnetus (0)

Õnnetusele eelnenud asjaolude kirjeldus
Tööõnnetuse päeval tööl olnud töötajatest puutusid õnnetuse paigaga (elektripliidi- valamu vaheline osa, kombiahju lähiümbrus) kokku õnnetusse sattunud kokk ning tema kolleeg , samuti kokk. Päeva jooksul kasutati mõlema isiku poolt eelnevalt kombiahju erinevate toitude valmistamiseks. Ahjuukse sisepinnale kondenseerub vesi, mis ukse pideval kinni-lahti tegemisel sealt alla tilkuda võib. See on ka põhjus, miks põrand oli libe.
Kannatanu kokk pidi oma tööülesannetest lähtudes valmistama suure koguse nuudleid, mis eeldab töötempo huvides suuremahulist keetmispotti (12-liitrit). Kui poti sisu oli kurnatud , tuli toimetada keetmispott, kus oli järel u. 6 liitrit kuuma vett, lähima valamu juurde, mis asus u. 3,5 meetri kaugusel. Köök ja seadmed on ruumi kokkuhoiu mõttes paigutatud nii, et vahepeal tuli kokal teha täisnurkne pööre ümber kombiahju. Seega on raskendatud ka juba liikumisteed . Arvestades, et kokk on naisterahvas, kandes ~8 kilogrammist raskust kätel, mis pruugib ka aurata ning segada vaatevälja, vajab see tegevus suuremat füüsilist pingutust ja tähelepanu.
Teised töötajad ei olnud enne õnnetuse toimumist ega õnnetuse toimumise hetkel vahetus läheduses.
Vigastuse tekitanud kriitiline tegu/sündmus
Eelmises lõigus toodud asjaolude kokkulangemisel (põranda libedaks muutev vesi, piisavalt lihtsustamata tee pliidist valamuni, raskuse kandmine käsitsi) oli tulemuseks tööõnnetus, kus kokk libises koos veega täidetud keetmispotiga, kõrvetades ülakeha ja kätt veega ning põrutades oma alaselga kukkumisest.
Õnnetuse juhtumise tõenäosust suurendanud vead

• Suurimaks veaks saab lugeda kondenseerunud vee tilkumist põrandale, muutes selle libedaks ja ohtlikuks. Töö käigus ei ole loomulikult võimalik vältida kombiahju ukse avamist/sulgemist, seega ei ole märg põrand otseselt ahju kasutanud kokkade viga. Tähelepanu saab aga pöörata selle vee eemaldamisele, mida võivad/saavad teha kõik tol päeval tööl olnud töötajatest. Tõenäoliselt märkavad siiski kokad märga põrandat esimestena, kuna nende tööülesanded on enamasti samas piirkonnas. Teenindajad (2) lõuna perioodil üldiselt kööki ei satu . Juhataja oli antud hetkel kontoris ning samuti ei liigu palju köögis. Köögiruumiga puutub kokku tihedamalt veel nõudepesija, kes oleks võinud märgata märga põrandat.
  
• Tööruumi asetus muutis kannatanu teekonna keerukamaks. Kiires tempos töötades on mugav, kui vajaminev on võimalikult lähedal, st ei pea kummardama, venitama, küünitama. Ka on füüsiliselt vähem pingutust nõudvamad võimalikult sirged liikumisteed. Tööruumid on valinud ja sisustanud üldiselt tööandja või asutuse osanik(ud).
  
• ~8 kilogrammist suurt veega keedupotti on üsna tülikas ja raske käes hoida ning samal ajal veel sellega liikuda , eriti naisterahval. Vaatevälja võis piirata ka potist tulev kuuma vee aur.
  
• Tõenäosust suurendavaks faktoriks võis olla ka juba peaaegu 6 h kestnud tööpäev, mis väsitab eelkõige füüsiliselt ning hajutab tähelepanu.
  

Võrkdiagramm
Kannatanu sai raske trauma – II astme põletushaavad ülakehal ja vasakul käel, V nimmeluu põrutus.
Libisemine märjal põrandal.
Kombiahju kasutamine teiste töötajate poolt.
Tähelepanematus
Hooletus
Keedupoti kuumast veest tühjendamine, liikumine valamu poole.
Vee tilkumine põrandale
Kokk pidi valmistama 40-le inimesele rooga, mis põhines nuudlitel. Selleks oli vaja keeta suurem kogus nuudleid.
Nuudlite keetmine elektripliidil, nende kurnamine.
Tehtud vead psühholoogiliste tunnuste järgi

• Tekkimissfäär: keetmispotist tõusev kuuma vee aur võis põhjustada kannatanule raskusi täpsel nägemisel (auru silmasattumise vältimiseks kissitmine) või kauguste hindamisel (aurust tekkiva hägususe tõttu). Sellest tulenevalt võis töötaja oma teekonda pliidist valamuni valesti hinnata.
  
• Töötingimused: köögi kiireloomulise töötempo tõttu tundis ilmselt kannatanu, et ei saa palju aega raisata ning kiirustas vee ära viimisega . Samuti võis töötaja olla juba väsinud ning ükskõikne. Mõlemad faktorid põhjustavad hooletust ning tähelepanematust ümbritseva keskkonna suhtes.
  
• Emotsionaalne seisund: antud hetke tööülesannetest lähtudes, ei saa väita, et töötajal võis olla emotsionaalselt ärev olukord. Ka varasemalt pole täheldatud muutusi kannatanu tujudes/käitumises. Kahjuks ei ole võimalik määratleda töötaja eraelust tulenevaid tööandjale teatmata jäävaid aspekte .
  

Õnnetuse tekitanud teguri iseloomustus
Juhtunud tööõnnetus oli vahetult seotud toidu valmistamisega ehk koka tööülesannete täitmisega. Toitlustusasutustes, eelkõige köögis on põhiliseks ohuks libisemine, kuna tihti valatakse vedelike ühest anumast teise või teisaldatakse vedelikega anumaid, mille kaudu põrand märjaks võib saada. Seega on antud oht antud töökohal olemas tegelikult pidevalt. Riski kõrgendavaks faktoriks antud juhul on ka märja põranda asukoht seadmete asetuse suhtes. Ümber nurga pöördumisel (eriti kiirustades) muutub niigi kehaasend ning selle masskese nihkub. Kui seal nurgal on ka libe põrand ning käes on raskused, on kukkumise tõüenäosus väga suur.
Organisatsioonilised meetmed õnnetuse ärahoidmiseks
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 852 kehtib toitlustusasutustele vastav määrus:
„Põrandapinnad peavad olema heas seisukorras ning kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. Selleks tuleb kasutada veekindlat, mitteimavat, pestavat ja mittetoksilist materjali või muid materjale, mille sobivust toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada. Kui on asjakohane , peavad põrandad võimaldama piisavat pinnalt äravoolu.“
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2004R0852:20081028:ET:PDF
See on antud hetkel ainuke määruslik nõue, mis aitab samalaadseid tööõnnetusi vältida või minimaliseerida. Kinnitatud on, milline peab olema põrandapind, kuid pole kindlaks määratud (tööõnnetuste vältimise mõistes), millised peavad täpselt olema liikumisteed, kasutatavad toidunõud, ahjud jne.
Õnnetuse eest vastutajad
Antud tööõnnetuses ei saa vastutusele võtta tööandjat. Kindlasti on täidetud nõudmised põrandatele ning selle materjalile, kuna vastupidiselt poleks ettevõte saanud toidukäitlemisluba. Võib etteheiteid teha ruumi ja seadmete asetuse kohta, kuid tööandjat otseselt karistadada ei ole võimalik.
Samuti ei saa karistada sel päeval tööl olnud teenindajaid, nõudepesijat ning juhatajat. Õnnetuse hetkel ei viibinud nad ruumis ning täitsid oma tööülesandeid mujal.
Sümboolse vastutuse võiksid võrdselt võtta kokad. Mõlemad kasutasid oma tööülesannete täitmiseks kombiahju ning mõlemad olid hooletud ümbruskonna puhtuse ja turvalisuse suhtes. Mingisugust seaduslikku karistust ( trahvi ) antud juhul määrata ei saa ning vastutus juhtunu eest langetatakse ettevõtte siseselt. Loomulikult saab kannatanu õnnetuse eest hüvitist.
Kasutatud allikad

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 852, 2004,
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2004R0852:20081028:ET:PDF
4