Risk (0)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Majandusarvestus
RISK
Ainetöö
Juhendaja : Toomas Johanson
Tallinn 2008

SISUKORD

SISUKORD 3
SISSEJUHATUS 4
RISK 5
Risk ja määramatus 6
Puhas ja spekulatiivne risk 6
Riskiallikad ja nende koosmõju 6
RISKIANALÜÜS 8
Riskianalüüs süsteemihalduses 8
Riskide jagunemine 9
Investeeringutega seotud riskid 10
Tegevuse alustamisega seotud riskid 10
Tegevusriskid 11
Investeeringu portfellirisk ja tasuvus 11
KOKKUVÕTE 15
VIIDATUD KIRJANDUS 16

SISSEJUHATUS

Käesolev ainetöö sisaldab ühe mahuka teema, riski, väikest osa. Igasuguste otsute langetamisel tuleb arvestada võimaliku ohuga ehk riskiga , seega riski saab käsitleda kui ebasoodsa võimaluse esinemist . Majanduses mõistetakse riski all kui majandustegurist tingituna võib tekkida kahju. Majandusrisk koosneb mitmetest erinevatest allikatest, mis moodustavad üheskoos kokku kogu riski, näiteks võib välja tuua intressiriski, krediidiriski, hinnarski, tegevusrisk jne. Iga riskiallikat võib analüüsida eraldi ja koguriski käsitleda kui nende koosmõju tulemust
Ptaktilises osas vaatan investeeringu portfelliriski ja tasuvust, kus investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu.

RISK

Sõna „risk“ on laialt kasutatav nii igapäevakeeles kui avastavas erialakirjanduses ja intuitiivselt on kõigil olemas mingi ettekujutus selle sõnaga väljendatavast. Üldiselt seostatakse riski mõistega ohtu, et tulemuse määramatuse tõttu võidakse saada kahju või loodetust halvem tulemus. Kui otsusega seotud tulemus on täpselt teada, siis ei räägita riskist isegi mitte juhul, kui tulemus on väga ebameeldiv.
Riski mõiste peegeldab tegelikult kahte erinevat külge:

• Objektiivselt eksisteerivat tulemuse määramatust,võimaliku tulemuse varieeruvust, tulemuse võimalikku ebasoodsust
  
• Subjektiivset hinnangut tulemuse määramatusest tingitud ebameeldivusele.
  

Riski mõistega seostub ka ettekujutus, et on võimalik rääkida suuremast ja väiksemast riskist, ning et suurem risk on seotud kas halvema reaalselt võimalikusks peetava tulemusega või väiksema täpsusega tulemuse prognoosimisel ( tulmuse suurema määramatusega). Eri valdkondades ja mitmesuguste konkreetsete küsimuste käsitlemisel antakse riski mõistele erinev konkreetne sisu ning riski ühene üldtunnustatud definitsioon puudub. Majanduses mõistetakse riski all tavaliselt ühe või mitme majandusteguri käitumise määramatusest tingitud majanduslikku või ka muud laadi kahju võimalikkust arvestades ka võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suruse määravad kahju võimalikkuse aste , kahju võimalik suurus ja suhtumine sellise kahju võimalikkusse.( Paas Tiiu , lk17-18 )
Kui riske hakata hindama või määratlema, siis peab esmalt teadma püstitatud eesmärke.
6 tegevusetappi, mida on võimalik kasutada riskide hindamiselt:

riski väljatoomine põhiülesande suhtes

riskide hindamine ettenähtud kriteeriumite põhjal

maandamismeetmete väljatoomine

aktsepteeitava riskitaseme määratlemine juhtkonna poolt = riskide hindamise etapp

tegevusviis, maandamistegevuste elluviimine

järelvalve meetmete tulemuslikkuse hindamine = riskide maandamise etapp
(Johanson Toomas)

Risk ja määramatus

Otsusega kaasnev risk tuleneb selle otsuse tagajärgede määramatusest. Sõltuvalt otsusega kaasneva määratlemise võimalusest ja täpsusest võib välja tuua määramatuse eri tasemeid. Nende tasemega kaasneb olukorda erinev lähenemine otsuse langetamisele. Eristatakse olukordi , kus kas määramatus on kas puudu , on tegemist objektiivse või subjektiivse märamatusega, või täpselt identifitseerimata väljundite võimalusega. .(Paas Tiiu, lk19 )

Puhas ja spekulatiivne risk

Tulemuse määramatust ja seda põhjustavaid tegureid on mõnikord otstarbekas eristada vastavalt sellele, kas nende tõttu:

• Tulemus võib ainult osutuda halvemaks sellest , mida normaal -tingimustes oodatakse või millega otsuse tegemisel arvestatakse;
  
• Tulemus võib osutuda ka paremaks sellest, millega otsuse tegemisel arvestatakse.
  

Esimsel juhul on tegemist puhta riskiga. Selline olukord on seotud võimalike õnnetustega, nagu näiteks tulekahju, veeuputus . Puhta riski näiteks on ka maksetelaekumisrisk.
Teisel juhul on tegemist spekulatiivse riskiga. Selline olikord on tüüpiline näiteks võimalikest hinnamuutustest tingitud määramatuse korral. Spekulatiivse riski puhul ei pea mitte igaüks ja mitte alati olema huvitatud selle vältimisest. Otsustaja võib teadlikult olla huvitatid speulatiivse riski olemasolust, lootes võimalike kahju aselme hoopis kasu saada. .
(Paas Tiiu, lk 23)

Riskiallikad ja nende koosmõju

Majandusotsuste korral on tulemuse määramatus ja risk alati tingitud mitmetest eri teguritest, mida võib nimetada tulemuse kogu riski (koguriski) allikateks. Ning ka konkreetse majandusteguri osas on sageli võimalk ja kasulik eristada täpsemalt selle teguri määramatuse ja seega selle tegur poolt tingitud riski allikad. Näiteks finantsriski allikatena võib käsitleda intressiriski, krediidiriski, hinnarski, tegevusrisk jne. Iga riskiallika poolt tingitud osa riskis võib nimetada osariskiks,kuna see osaleb tulemuse koguriski moodustamises. Seejuures võib iga riskiallikat analüüsida eraldi ja koguriski käsitleda kui nende koosmõju tulemust. See võimaldab täpsemalt välja tuua kahju põhjused ja ka tingimused, mis teevad kahju võimalikuks või suurendavad kahju võimalikkust. Selline analüüs võib olla kasulik nii koguriski olemuse paremaks mõistmiseks ja tema suuruse hindamiseks kui ka riskiallikate suhtes mitmesuguste meetmete rakendamiseks. (Paas Tiiu, lk 25)

RISKIANALÜÜS

Riskianalüüs on riskihalduse osa – see on protsess, kus hinnatakse ja kirjeldatakse süsteemi(s)
varitsevaid ohte , süsteemi nõrkusi, varasid , millest süsteem koosneb, mida süsteem töötleb ja
millele süsteem ligipääsu võimaldab, süsteemis rakendatud turvameetmeid, ning kõige selle läbituuakse (arvutatakse) välja süsteemiga seotud olulisemad riskid. Riskianalüüsi väljundit kasutatakse selleks, et neid (olulisemaid) riske sobivaid turvameetmeid rakendades vähendada nii, et nad jääksid meile sobivatesse(lubatud, etteantud) piiridesse. Tihti seatakse tehtavate kulutuste piir nii, et see oleks enam-vähem võrdne võimaliku maksimaalse kahjuga pärast nende turbekulutuste tegemist. Riskide vähendamine võib tähendada süsteemi muutmist , kasutajate teavitamist, teatud varadeeraldamist süsteemist jne. Riskianalüüsi hinnangud peavad olema võimalikult täpsed jasoovitatavalt rahasummades väljendatud, vastasel juhul ei ole sellele järgnevad samud kuig iefektiivsed.Riskihaldusega seotud terminid– ohud, nõrkused, varad , turvameetmed.
( http://math.ut.ee )

Riskianalüüs süsteemihalduses

Oht on süsteemi kahjustada võiva soovimatu sündmuse (turvaintsidendi)potentsiaalne põhjus.
Ohtusid võib jaotada erinevate kriteeriumite alusel. Tahtluse järgi jaotuvad ohud juhuslikeks jatahtlikeks. Aktiivsuse järgi saab ohud jagada passiivseteks ja aktiivseteks . Passiivse ohu põhjustatud juhtum ei muuda süsteemi ja temas paiknevaid varasid, küll aga võib mingil moel nende varade väärtust kahandada, tekitada uusi ohtusid või tuua organisatsioonile muul moel kahjusid. Aktiivse ohu põhjustatud juhtum muudab süsteemi ja/või temas paiknevaid varasid. Ohu lähtumise alusel saab ohud jagada välisteks ja sisemisteks ohtudeks. Väline oht lähtub
väljastpoolt süsteemi ja sisemine oht süsteemi seest. Nõrkusteks nimetatakse süsteemi ja süsteemi ümbritsevate objektide omadusi, mille kaudu saab võimalikuks ohtude realiseerumine. On oluline mõista, et nõrkused üksi ei põhjusta veel kahjusid. On kahte sorti nõrkuseid: tehnoloogilised ja organisatsioonilised. Tehnoloogilised nõrkused on näiteks puudused süsteemi struktuuris või komponentides (riistvaravead, tarkvaravead), puudused süsteemi füüsilises asukohas . Organisatsioonilised nõrkused on näiteks töötajate-kasutajatega seotud nõrkused ja ettevõtte korralduslikud nõrkused.
Vara on kõik see, mis omab ettevõtte ja tema klientide jaoks mingit väärtust. Süsteemihalduse jaoks on olulised varad süsteem ise ( riistvara +tarkvara) ja süsteemis salvestatud ning süsteemi poolt käideldavad andmed, süsteemiväline (kuid süsteemiga seotud) andmesideressurss, süsteemi töövõime. Süsteemihalduse varadeks võib vahel lugeda ka süsteemiadministraatoreid.
Turvameetmed on teguviisid, protseduurid või mehhanismid , mis võivad kaitsta ohu eest,
kahandada mingit nõrkust, vähendada turvaintsidendi tekitatud kahjusid, avastada turvaintsidente jasoodustada intsidendijärgset taastamist.Turvameetmete levinudjaotus on meetmete rakendamisvaldkonna alusel: organisatsiooniline,tehnoloogiline, füüsiline. Organisatsioonilised meetmed kehtestab ettevõttejuhtkond.
( http://math.ut.ee )

Riskide jagunemine

Riskide hindamisel võib lähtuda SWOT analüüsist, mis on sisuliselt ettevõtte või ettevõtjate senise tegevuse ning ärikeskkonna muutuste analüüs. Vastavalt sellele võivad ettevõtte nõrkused olla ettevõtte siseriskideks ja väliskeskkonna ohud välisriskideks. Lisaks riskide rühmitamisele sise-ja välisriskideks, võib riske rühmitada ka nende tekkimise aja alusel.

• Investeeringutega seotud riskid
  
• Tegevuse alustamisega seotud riskid
  
• Laienemisega seotud riskid
  
• Tegevusriskid
  

( Pihlak , Ülle)

Investeeringutega seotud riskid

• Risk, et äri ei saa prognoositud ajal käivitada (projekt seiskub ettevõtjast mitteolenevatel põhjustel - nõutakse lisauuringuid, allahanketööde hilinemine, ametnike suvepuhkus .
  
• Investeeringute juhtimise riskd
  
• Risk, et pakkumise saamise ja ostulepingu sõlmimise vahele jääval ajavahemikul seadmete hind tõuseb või tarnetega seotud kulud osutuvad planeeritust kõrgemaks
  

• Risk, et tehnoloogia vananeb enne, kui investeering on end ära tasunud; või tehnoloogia ei sobi kokku olemasoleva infrastruktuuriga
  
• Õnnetusjuhtumi risk
  

Tegevuse alustamisega seotud riskid

Tegevuse alustamise perioodiks loetakse perioodi nn. "uste avamisest" positiivsee rahavoo tekkimisega.

• Personaliga seotud riskid
  
• Turuga seotud riskid (sh konkurentsiga, jaotuskanalitega, kauba transpordiga, prognoosimatute turumuutustega jms seotud riskid)
  
• Riskid, mis on seotud tooraine hinna, kvaliteedi, tarnetäpsuse, tehnoloogiaga sobivuse vms-ga seotud
  
• Tehenikaga seotud risk
  

Tegevusriskid

Tegevusriskideks nimetatakse neid riske, mis mõjutavad ettevõtte tegevust peale seda, kui stardiperiood on üle elatud. Riskianalüüsil on mõtet siis, kui äriplaanis on planeeritud nende riskide maandamine või vähemalt hinnatud nende riskide maandamise võimalusi. Kuna riskide maandamine võib olla üsna kulukas , hinnatakse esmalt, kui suuri kahjusid mingi riski realiseerumine kaasa toob. Alternatiivsed strateegiad eistatakse äriplaanis nende riskide realiseerumise korral, mida ei õnnestu maandada. Kui mõne maandamata riski tõenäosus on suur ja mõju firmale samuti suur, tasub kaaluda äri liiga riskantseks tunnistamist. Alternatiivstrateegia tähendab, et seda strateegiat ei rakendata, kui vaadeldav risk ei realiseeru, kuid selle realiseerumise korral ettevõtja teab, mida teha. Alternatiivne strateegia on reeglina vähem tõhus ja väiksema kasumiga kui äriplaanis kirjeldatud strateegia, kuid võimaldab suuri kahjusid vältida. Alternatiivstrateegiad on kaudseks tagatiseks investoritele ja laenuandjatele ning nende läbimõtlemine vähendab riski.(Pihlak, Ülle)

Investeeringu portfellirisk ja tasuvus

Tavaliselt püütakse riski hajutada ehk diversifitseerida. See tähendab, et investeeringud jaotatakse mitme objekti vahel ehk siis moodustatakse kogum mida nimetatakse investeeringu portfelliks. Hajutatud riskiga portfell sisaldab erinevaid väärtpabereid ( aktsiad , võlakirjad, pangahoiused jne). Selline portfell on riski eest hästi kaitstud sest nii majandus kui poliitiline olukord ei muutu kunagi korraga. Investeeringu portfelli moodustamisel tuleb jälgida eesmärki ,et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu.
Näiteks tuleb leida väärtpaberi portfelli prognoositav keskmine tulu teades, et portfellis on väärtpaber A osakaaluga 80% ja väärtpaber B osakaaluga 20% . A- prognoositav keskmine tulu on 10% ja B prognoositav keskmine tulu on 20%.Tuleb leida portfelli keskmine tulu.
Investeeringu portfelli riski suurust mõõdetakse portfelli standard hälbega. Portfelli risk väheneb siis kui kombineeritakse portfell mille koosseisus on väärtpaberid erineva riski ja keskmise tuluga. Kõigi investeeringute koosmõju nimetatakse portfelli efektiks seda kui palju portfellis õnnestub riski vähendada see sõltub üksikute väärtpaberite omavahelisest seosest. Ja üks neist seostest on korrelatsioon ja selleks peab välja tooma korrelatsiooni kordaja. See kordaja peab olema +1 ja -1 vahel.
Kui korrelatsioon on +1 siis on väärtpaberitel portfellis omavahel tugev seos ja selle portfelli risk on suur.
Kui korrelatsioon on -1 siis on väärtpaberitel portfellis omavahel nõrk seos ja selle portfelli risk on viidud miinimumini st risk on hajutatud. Koovariatsioon on positiivne siis tähendab see seda, et kui üks aktsia annab keskmisest rohkem tulu portfellis siis teeb seda ka teine aktsia.
Corr kordaja=
Corr – korrelatsioon COV – koovariatsioon
COV = koovariatsiooni arvutamiseks korrutame portfellis olevate väärtpaberite hälbed keskmisest tulust omavahel ja leiame korrutiste keskmise.
Näteks, olgu meil portfellis 2 aktsiat ja üks võlakiri, osakaal aktsia A 25%, B 25% ja võlakiri 50%. Teada on järgmised andmed:
majandusolek
TN
Tulu (prog) %
A(25%)
B(25%)
C(50%)
1. alla keskmise
0,20
-10%
20%
12%
2. keskmine
0,40
15%
10%
12%
3. üle keskmise
0,40
25%
-10%
12%
Keskmine tulu: aktsia A Keskmine tulu:aktsia B
-10 * 0,2 = -2 20 * 0,2 = 4
15 * 0,4 = 6 10 * 0,4 = 4
25 * 0,4 = 10 -10 * 0,4 = -4
A
= 14% B
= 4%
Võlakiri => = 12-12=0 ( koguaeg keskmine sama)
A B Võlakiri
Hälve keskmisest tulust: A x-
1. – 10 – 14 = - 24
2. 15 – 14 = 1
3. 25 – 14 = 11
Hälve keskmisest tulust:B x-
1. 20 – 4 = 16
2. 10 – 4 = 6
3. -10 – 4 = -14
A (x-) ;
1. - 24* 0,2 = 115,2
2. 1 * 0,4 = 0,4
3. 11 * 0,4 = 48,4
B (x-) ;
1. 16 * 0,2 = 51,2
2. 6* 0,4 = 14,4
3. -14 * 0,4 = 78,4
C on ilma riskita.
Hälve: x-
1. -0,24 * 0,16 * 0,20 = 0,00768
2. 0,01 * 0,06 * 0,40 = 0,00024
3. 0,11 * (-0,14) * 0,40 = -0,00616
COV = -0,0136
Corr =
Standardhälve:
Valem sobib ainult siis, kui on kaks omavahel seotud väärtpaberit
W1 = portfellis oleva esimese väärtpaberi osakaal
P = korrelatsiooni kordaja; 1 ja 2 väärtpaberi vaheline korrelatsioon
= väärtpaberi kordaja
(Sillamaa, Aino, lk 44-47)

KOKKUVÕTE

Ainetöös käsitlesin riski, töö käigus selgus, et majandusriski koguriski moodustavad väiksemead allikad, mis iseseisvalt on väga olulised osad majandusele kui tervikule. Sõna „risk“ täpset ja ühtivad definitsiooni oli raske leida, seda mõistet kasutataks erinevalt, lähtudes olukorrast. Enamasti tõlgendati seda kui ohtu, mis tekitab kahju. Kahju omakorda sõltubjuhtumist puudutatud varade väärtusest.
Praktilises osas tõin välja ettevõtte rahanduses läbi võetud osa portfelliriski näite, kus ühes näites jälgisin , et väikese riski juures saavutataks maksimaalne tulu.

VIIDATUD KIRJANDUS

Johanson Toomas, „Juhtimsikontrolli konspekt“ 2008

Paas, Tiiu „Riskid Eesti majanduses“ Tartu Ülikool, 2000

Pihlak Ülle, http://www.aktiva.ee „Riskianalüüs“ 20.05.2008

Sillamaa, Aino „Ettevõtte rahanduse konspekt“ 2008

math .ut.ee/~taremaa/haldus/pdf/loeng_riskianalyys.pdf, 20.05.2008
16