Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Andmeturve (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Andmeturve
Detailne riskianalüüs
Detailne riskianalüüs
Tuleb spetsifitseerida kõik turvamudeli
põhikomponendid (varad, ohud, nõrkused,
ohtude toimed, olemasolevad turva
meetmed) vaatlusaluse süsteemi kohta;
lähtuda võib mingist piisava mahuga
süstemaatilisest tüüploetelust (ohtude
tüüpiline loetelu sisaldab tavaliselt 100
kuni 300 levinumat ohtu).
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2
Detailne riskianalüüs
Määratakse:
vara väärtus;
iga ohu materialiseerumise tõenäosus;
iga ohu toime varale, st ohu
materialiseerumisel tekkiva kahju väärtus.
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3
Varade liigitus
Andmevara
Riistvara ja tarvikud
Sidesüsteemide vara
Bürooseadmed ja tarvikud
Tarkvara
Inimvara
Haldusvara
Infrastruktuuri vara
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4
Varade hind
Sisaldab:
soetusmaksumuse
taastemaksumuse
koolituse maksumuse
teenuste katkemise leppetrahvid
konfidentsiaalsuskao leppetrahvid
.....
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 5
Ohud
Ohud
80% 20%
Stiihilised ohud Ründed
Keskkonna Inimohud
ohud Tehnilised
rikked ja
defektid
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 6
Keskkonnaohud
äike
kahjutuli
liigvesi
lubamatu temperatuur ja niiskus
tolm ja saastumine
elektromagnetiline kiirgus
väliste infrastruktuuride rikked või häired
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 7
Tehnilised rikked ja defektid
infotöötluse infrastruktuuri avariid
riistvaratõrked
sideliinide rikked ja häired
mittekvaliteetsed andmekandjad
infokandja defektid
turvavahendite tõrked
jms
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 8
Inimohud
Personali väljalangemine, ajutiselt või
alaliselt
Juhuslikud äpardused
seadme või andmete hävitamine kogemata
valed kaabliühendused
liinide vigastused kaevamisel, puurimisel
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 9
Ründed: ründeallikad
Infosüsteemide volitatud kasutajad (60
70 % ründeid toimub süsteemi seest, st
volitatud kasutajate poolt)
Majandus ja sõjalise luure agendid
Kräkkerid
Muud (kriminaalne element)
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 10
Ründed: ründekanalid
Vahetu kontakt rünnatava objekti
infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga
Arvutite ja sidesüsteemide kaugvõrgud
Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad,
näiteks viirustega nakatatud disketid, CD
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 11
Ründeliigid
Füüsilised ründed;
Ressursside väärkasutus;
Ressursside blokeerimine;
Infopüük;
Võltsimine;
Süsteemide manipuleerimine;
Turvamehhanismide ründed;
Ründetarkvara.
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 12
Füüsilised ründed
Infrastruktuuri füüsiline rünne;
Vandalism;
Volitamatu sisenemine hoonesse;
Vargus;
Infotehniliste seadmete või tarvikute
manipuleerimine või hävitamine.
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 13
Süsteemide manipuleerimine
Andmete või tarkvara manipuleerimine
Liinide manipuleerimine ka siserisk
Andmeedastuse manipuleerimine
protokollide turvaaukude kaudu
Aparatuuri kaughoolde portide rünne. Ka
sisekeskjaama kaughalduspordid on
olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt
Automaatvastaja kaugmanipuleerimine
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 14
Turvamehhanismide ründed
Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist
ning mehhanismi ja selle töökeskkonna
tegelikest või oletatavatest turvaaukudest;
Infotehnilistest mehhanismidest on
põhilised ründeobjektid pääsu reguleeri
mise mehhanismid ja krüptosüsteemid.
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 15
Ründetarkvara
Legaalsed tüüptooted
opsüsteemide faili ja kettafunktsioonid, paljud utiliidid
Parasiittarkvara
loogikapomm
Trooja hobune
uss (worm)
viirus
makroviirus
ründeaplett
pipett (dropper)
Turvamehhanismide ründe programmid
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 16
Nõrkused
Infrastruktuuri nõrkused
Infotehnilised nõrkused
Personali nõrkused
Organisatsioonilised nõrkused
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 17
Infrastruktuuri nõrkused
Kaitstava objekti ebasoodne asukoht
Primitiivne või amortiseerunud
infrastruktuur
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 18
Infotehnilised nõrkused
Piiratud ressursid
Aparatuuri või sideliinide väär paigaldus
Vead, defektid või dokumenteerimata
omadused programmides
Protokollide ja sideprotseduuride
puudused
Andmehalduse puudused
Vahendite ja meetmete tülikus
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 19
Personali nõrkused
Väärad menetlused (teadmatusest või
mugavusest tulenevad süstemaatilised
toimimisvead)
Teadmatus ja motivatsioonitus
Turvanõuete eiramine
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 20
Organisatsioonilised nõrkused
Töökorralduse puudused
Ressursihalduse puudused
Dokumenteerimise puudused
Turvameetmete valimise puudused
Turvasüsteemide halduse puudused
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 21
Kvantitatiivne riskianalüüs
Varade väärtused loomulikes ühikutes (ka
ainetud varad hinnatakse rahaliselt)
Ohtude esinemise tõenäosused esitatakse
vahemikus 0 kuni 1 (statistika alusel)
Rakendamine põhjendatud suurtes
organisatsioonides, kus rahalised väärtused
on suured
Vajalik lokaalse statistika olemasolu
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 22
Kvalitatiivne riskianalüüs
Nii varade väärtuse kui ka ohtude toime
hindamisel kasutatakse väärtuste
astmikke
vara väärtus ("suur", "keskmine", "väike")
vara ahvatlevus
vara hüvituseks muundamise
kergus/raskus
ründaja tehnilised võimalused
nõrkuste ärakasutatavuse määr
ohu tegeliku realiseerumise sagedus
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 23
Kaudne riskianalüüs (etalonturve)
Kui jäme riskianalüüs osutab madalat või
mõõdukat turvatarvet võib uurimist jätkata
tüüpvahenditega
Küsimustikega lokaliseeritakse suuremad
turvaaugud
Valitakse mingi läbiproovitud
tüüplahendus
Iga tüüpmooduli turvaspetsifikatsioon
esitab mooduli ohud ja neid ohte
kõrvaldavad turvameetmed
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 24
Riski vähendamine
Kahandada ohte, kus see on võimalik
Kahandada nõrkusi
Kahandada võimalikke toimeid (vältida
liiga kalleid varasid, diferentseerida turve)
Vähendada riski (loobuda varadest, mille
soetamisväärtus on suur kuid tarbimis
väärtus väike)
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 25
Riski vähendamine
Viia risk mujale (kindlustus)
Teha seiret turvasituatsiooni muutuste
õigeaegseks avastamiseks (uute ohtude
ilmumine)
Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 26
Vasakule Paremale
Andmeturve #1 Andmeturve #2 Andmeturve #3 Andmeturve #4 Andmeturve #5 Andmeturve #6 Andmeturve #7 Andmeturve #8 Andmeturve #9 Andmeturve #10 Andmeturve #11 Andmeturve #12 Andmeturve #13 Andmeturve #14 Andmeturve #15 Andmeturve #16 Andmeturve #17 Andmeturve #18 Andmeturve #19 Andmeturve #20 Andmeturve #21 Andmeturve #22 Andmeturve #23 Andmeturve #24 Andmeturve #25 Andmeturve #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 0Dejavu0 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Andmeturve ja viirusekaitse
9
rtf

Andmeturve ja viirusekaitse

Andmeturve ja viirusekaitse. Üldosa Millest räägime?? 1. Infoturbe põhimõisted 2. Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid 3. Viirused ja viirusekaitse 4. Turvameetmed 5. Volitustõendid 6. Krüptograafia 7. Digitaalallkiri ja selle kasutamine Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) · andmebaaside ajastu ­ andmetöötlus; Infoturve (information security) · infosüsteemide ajastu ­ infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) · teadmussüsteemide ajastu ­ teadmustöötlus. Mis on infoturve? · Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. · Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. · turvalisus on süsteemi võime kaitsta oma objektide terviklust ja konfidentsiaalsust. T

Arvutiõpetus
Nimetu
6
docx

Nimetu

Etalonturbe rakendamisel valitakse tüüpmoodulite alusel kataloogist; Turvameetmete valimine (järg) Individuaallahenduse korral tuleb lähtuda: Turvameetmete funktsioon; toime turvaaspektidele (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus), meetme suhteline tugevus; läbipaistvus kasutajale; meetme kasutamise hõlpsus. Turvameetmete tugevus ja toime Tugevuse hindamiseks mitmeastmelise turve tüüplahendused Meetme tüüp Tase 0 Tase 1 Tase2 Tase 3 Pääsu Kasutaja ühesed Volitamist ja Iga kasutaja Pidev reguleerimine kasutajanimed pääsu identimine ja individuaalne reguleerivad autentimine pääsu mehhanismid Õiguste reguleerimine

Andmeturbe alused
Andmeturbe aluste konspekt
17
doc

Andmeturbe aluste konspekt

Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse.

Andmeturbe alused
Andmeturbe alused
13
docx

Andmeturbe alused

Andmeturbe alused Konspekt Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on fikseeritud? *talitlus

Andmeturbe alused
Andmeturve
15
docx

Andmeturve

Mis on infovarade turvaohud? Oht(threat) on potentsiaalne (info) tube rikkumine. Oht on seega kas: *potentsiaalne tervikluse rikkumine *potentsiaalne käideldavuse rikkumin *Potentsiaalne konfidentsiaalsuse rikkumine Ohtude liigitamine Ohte on võimalik liigitada: Turvalisuse komponendi järgi (mida ohustab) Allika järgi (mis põhjustab) Kahjustuse olulisuse seisukohalt (kui suure kahju tekitab) Reeglina kasutatakse kahte esimest liigitust. Ohtude jagunemine allika järgi 1. Stiihlised ohud: · Keskkonnaohud · Tehnilised rikked ja defektid · Inimohud 2. Ründed (attack) Stiihilised ohud Stiihiised ohud tulenevad vääramatust looduslikust jõust, mis võib olla loomult juhuslik(äike,ujutus) või regulaarne (kulumine,materjalide väsimine,saastumine) Samas võibad stiihilised tuleneda ka inimvigadest, mida võivad põhjustada ebapiisavad oskused, hooletus, juhtimisvead, keskkonnategurid. Raskete tagajärgedega sti

Arvutiõpetus
TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011
17
docx

TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011

1.Informatsioon ehk teave (information) ­ teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) ­ informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5

Arvutiõpetus
VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs
91
doc

VA dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs

Tallinna Ülikool Infoteaduste Instituut Mari Hõbemäe Valitsusasutuste dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise analüüs Magistritöö Juhendajad: Kädi Riismaa Ingrid Raidme 2 Tallinn 2008 3 SUMMARY The analysis of governmental institutions crisis management methods in handling records and archives management Master's thesis is written in Estonian. The thesis consists of 88 pages including two appendixes in five pages. Thesis contains 25 figures and 12 charts; some of those are from the elaborated literature and some are produced according to the data gathered by the author. Sources used for writing the thesis are mostly those that the author has used during her work concerning crisis regulation, i

Allika?petus




Meedia

Kommentaarid (2)

stenmar profiilipilt
stenmar: abiks ikka
20:32 28-05-2012
estpack profiilipilt
estpack: väga hea
16:38 01-12-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun