Teadmusjuhtimine ja tema tähtsus (0)

Referaat

Teadmusjuhtimine ja tema tähtsus

Teadmusjuhtimine tuli kõne alla umbes 20 aastat tagasi. Seniajani pole selle juhtimisteooria aktuaalsus ja uuenduslikkkus kadunud. Üldises plaanis on teadmusjuhtimine juhtimisstiil, mida peaks tänapäevases inforikkas maailmas rakendama, et turul edukas olla. Teadmusjuhtimine on abiks kaasaegses kiiresti muutuvas keskkonnas selliste probleemide lahendamisel, nagu organisatsiooniline kohanemine , ellujäämine ja kompetentsus. (Toiger 2006)
Organisatsioonilist edukat kohanemist on vaja, et saada hakkama kiirete muutustega organisatsioonide keskkonnas, mis kipuvad muutuste virrvarris kontrollimatuks muutuma .
Ellujäämise all mõeldakse konkurentsi tajumist, mille tulemusel tõstetakse efektiivsust , et tagada ellujäämine.
Kompetentsuse all peetakse silmas eelkõige seost infoühiskonna tehnoloogiatega ja oskust nendega toime tulla
Mis on teadmus ?
Teadmus on inimese või organisatsiooni teadmised, väärtused , uskumused, mis on omandatud kogemuste abil ja mida kasutatakse edaspidi uute situatsioonide hindamisel.
Avalik teadmus on organisatsioonis kergesti kättesaadav, nagu andmebaasid, juhendid jm avalik info.
Varjatud teadmus on personaalne, paikneb töötajate või klientide sisemuses ja käitumises. Selle kättesaamisega tuleb palju vaeva näha, kuna sellistel teadmistel on hindamatu väärtus. Pole harv probleem see, kui lahkuva töötajaga koos lahkub organisatsioonist ka hulk väärtuslikke teadmisi. Varjatud teadmisi võib tihti nimetada ka pädevuseks.
Organisatsiooniline teadmus ei ole kõigi organisatsioonis töötavate inimeste teadmuste summa, vaid inimeste teadmus saab organisatsiooni teadmuseks siis, kui ta on jäädvustatud ja kinnistatud dokumentides või tegevustes.
Teadmised ei ole väärtus omaette, neil peab olema kasutusväärtus. Teadmiste tööle rakendamine, arendamine ja nende tulemuslik kasutamine toimub teadmusjuhtimise kaudu.
Mike Davidson peab ärifilosoofias olulisteks järgmisi aspekte :
Missioon: Mida me saavutada tahame?, Konkurents: Kuidas saada konkurentsieelis ?
Tootlus: Kuidas saavutada tulemusi?, Muutused: Kuidas saame hakkama muutustega?
Teadmusjuhtimises ja kõiges muus sarnases, on oluline vaid see, mis parandab organisatsiooni võimet ja suutlikkust tegeleda ja arendada neid eelnevalt mainitud nelja mõõdet . (Bellinger 2004)
Teadmusjuhtimine tähendab mitmeid põhjalikke muutusi nii ühiskonnas, organisatsioonis kui ka inimeste jaoks.
Teadmusjuhtimine püüab ühendada sünenergilisi kombinatsioone infotehnoloogia ja loova ning uuendusliku inimressursi vahel. Efektiivne tehnoloogia on teadmusjuhtimise võimaldaja ja inimestel peab olema tagatud juurdepääs tehnoloogiale, et seda kasutada. Teadmusjuhtimist ei teostata tehnoloogiate abil, vaid tehnoloogiad jm protsessid aitavad teadmusjuhtimist efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks muuta. (Liiv ja Kalle 2005)
Asutuses, kus toimib teadmusjuhtimine, jagatakse töötajatele infot firma kohta, võetakse nad osalisteks sihtide seadmisel ja otsuste langetamisel. Selle tulemusena teab töötaja oma kohta ja kohustusi asutuses, tunneb end osalejana firmas, tunneb sisemist motiveeritust. Nii koheldud töötaja pühendub firma eesmärkide saavutamisele , tunnustab muutusi ja arenguid firmas ja on vastutustundlik . Selline väärtustatud töötajaskond on suureks toeks teadmispõhisele organisatsioonile.
Teadmusjuhtimises on oluline koht informeerimisel ja suhtlemisel, selleks võiks välja arendada asutusesisese intraneti. Dokumenteeritud informatsiooni edukaks ja kiireks leidmiseks tuleb luua dokumendihalduse süsteem. Organisatsioon peab panustama oma töötajate koolitusse, et tõsta töötajate teadmisi ja pädevust. Organisatsioonis peaks olema kindlasti teadmusjuht, kelle jaoks teadmusjuhtimine peaks olema lihtsalt üks paljudest koostöö vahenditest eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.
Teadmusjuhtimise eesmärgiks on hallata organisatsiooni olemasolevat kogemust ning luua uut teadmust.
Pädevus , teadmispõhisus, loovus ja innovatsioon toovad lahendusi tänapäeva firmade komplitseeritud äritegevusse. Tuleb töötada leidlikumalt kui varem, selgitada välja firma põhisuunad ja analüüsida kõiki aspekte, mis mõjutavad firma jätkusuutlikku ja edukat funktsioneerimist.
Firmade tootlikkus on üha enam sõltuvuses uue teadmuse kasutamisest ja teadmusjuhtimisest. Teadmusjuht oskab allutada teadmisi ja teadmust tootlikule kasule. Teadmus ongi kujunenud firmade peamiseks tootmisvahendiks. (Toiger 2006) Teadmusjuhtimise tähtsusest tootearenduses saab lisaks lugeda siit: leheküljelt 26
Teadmusjuhtimise väärtus on otseselt seotud tulemuslikkusega, kus juhitud teadmised võimaldavad organisatsiooni liikmetel toime tulla tänapäeva olukordadega ja tõhusalt prognoosida ja luua oma tulevikku. (Bellinger 2004)
Teadmusjuhtimisega seotud valdkonnad on organisatsiooni mälu e. säilitatud organisatsioonilised teadmised, organisatsiooniline õppimine ja intellektuaalne kapital .
Kogu ühiskond on suundumas teadmusajastusse, kus väärtustatakse teadmisi. Olulisel kohal on teadmuse omandamine, töötlemine ja jagamine. Teadmised ei ole tarbetu luksus vaid strateegiline arenguressurss. Oluline on teadmine selle kohta, kuidas omandatud teadmisi tulemuslikult rakendada.
Eestis on töötussektori osatähtsus vähenenud ja teenindusvaldkond jõuliselt suurenenud. Selline olukord loob vajaduse teadmusorganisatsioonide järele. Samas mõjub Eestile tema väiksus- pole väga suurt konkurentsi ja see pärsib organisatsioonide pingutustahet. Rohkem on teadmusjuhtimise ilminguid märgata Eesti hariduspoliitikas . Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaadetest 2003. aastal võib lähemalt lugeda siit:
Minule isiklikult tundub selline teadmusjuhtimist viljelev organisatsioon päris utoopilisena, kuna oma suhteliselt pika elu jooksul ei ole ma veel teadmusjuhtimist kohanud üheski oma töökohas . Ka minu praegused tööandjad ei tea paraku midagi teadmusjuhtimisest. Kirjeldus sellest, kuidas töötajaid kaastakse kogu firma tegvustesse ja neid väärtustakse igati, kõlab kui ilus muinasjutt. Võimalik, et selliseid organisatsioone siiski on Eestis, aga ma ei usu et kuigi palju.
Kuna õpin Avatud Ülikoolis, siis olen mingil määral kursis ka Eesti hariduseluga. Minu aastakäigu õppekaval oli õnn õppida esimesel õppeaastal Viljandi Kultuuriakadeemias. Seal tundsingi seda süneneregiat, mis meid kõiki selle kooliga ühendas. Seal oligi see tunne, et olen kooliga ja kõigi tema töötajate ja tudengitega üks organism. Et selliseid koole veel mõned on, seda isegi usun ja tahan uskuda.
Olen kuulnud ka haridusreformist, mis liidab maakonnakeskuste koolid üheks Riigigümnaasiumiks, aga see on vist sootuks kokkuhoiupoliitika.. Olen ju väikses Viljandi kultuuriakadeemias tundnud seda vaimustavat kokkukuuluvustunnet, mida ma kahjuks Tartus ei tunne. Seepärast arvangi, et haridusasutuste liitmine suurteks haridusgigantideks ei tule kindlasti kasuks õppurite vastutustunde ja empaatia arendamisele.
Ärimaailmas aga on lood minu meelest vastupidised – suurtes firmades võib olla hoopis tervem sisekliima kui väikestes. See pole muidugi reegel, aga suuremates firmades on enamasti teadlikum juhtkond , kes väärtustab teadmisi ja on võimeline teadmusjuhtimistki organisatsioonis rakendama. Teadmusjuhtimine aga toob teatavasti kasumliku edu turul ja töötajate heaolu!
Kogu sellest käsitlusest on välja jäetud finantspool , mille sissetoomine muudaks minu kogemuslikud mälestused ja teadmuse hoopis negatiivsemaks, eriti kui silmas pidada Eestis suurenenud teenindusvaldkonda. Aga see on ainult teoreetiline teadmusjuhtimise käsitlus, las ta siis jääda ilusaks õpetlikuks teooriaks, nagu võiks olla.

Kasutatud kirjandus

Bellinger, G. (2004). Knowledge Management- Emerging Perpectives. Kasutatud 28.09.2014 http://www.systems-thinking.org/kmgmt/kmgmt.ht m

Liiv, I. ja Kalle, E. (2005). Teadmusjuhtimine.  Harjumaa : Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus.

Toiger, T. (2006). Teadmusjuhtimine. Õppematerjal. Kasutatud 7. oktoober 2014 
http://www.cs.tlu.ee/instituut/oppe_materjalid/magister/2005/Harri_Roots/SPK7002teadmusjuhtimine1.pdf