Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemine jäsemetel, krooniline nimmeristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus;
85 Vibrokiirendus, m/s^2 10 2.92 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 100 82.3 80 69.1 54 60 Vibratsioon sagedus, Hz 40 20 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge ,V 3.Vibratsiooni mõju sõltub töötaja kehaehitusest, vanusest, soost ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitatav vibrat- siooni tingimustes töötada alla 20–aastastel isikutel
ning mugavalt töötada. Soovitav on ökonoomne, küllaldane ja kõrgekvaliteetne valgustus Kohtvalgustid on sobivad täpsust nõudvaks tööks Sobivalt paigutatud kohtvalgustus säästab kulutusi energiale Eemaldada pimestav valgus. Eemaldada läikivad pinnad töötaja nägemisulatusest Valida sobiv nägemistaust ülesannete täitmiseks Regulaarselt puhastada aknaid ja hooldada valgusallikaid Vibratsioon VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) KLASSIFIKATSIOON Sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz Töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz)
1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse.
mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgise koostamist ja väljastamist reguleerib ehitusseadus. Kehtivuse aeg on 10 aastat. 53. Müra kahjulik toime; kaitse müra eest (mis liiki müra eest on kaitse vajalik). Müra ja vibratsioon võivad: _ kahjustada närvisüsteemi; halvendada mälu ja tähelepanuvõimet; tekitada peavalu; kahjustada veresoonkonda, tekitada probleeme vererõhuga; tekitada südame funktsionaalseid häireid; tekitada psühho-emotsionaalset pinget. Vajalik on kaitse: · õhumüra eest, mis pärineb väljastpoolt ehitist voi ehitise teistest (kinnistest) osadest (sh inimtegevusest põhjustatud õhumüra); · löögimüra (sh sammumüra) eest; · tehnoseadmete poolt tekitatud müra eest;
suhtena . · Mõõtemääramatuse B ja A komponendid. o B-tüüpi mõõtemääramatus on instrumendist põhjustatud mõõtemääramatus. See on püsiv, mittestatistilist tüüpi mõõtemääramatus ja seda ei saa vähendada kordusmõõtmistega. o A-tüüpi määramatused on iseloomustatavad statistiliste meetoditega ja standardhälbega (viltused servad, temperatuuri kõikumine, vibratsioon jne). · Mõõtemääramatuse B-komponent instrumendivea kaudu. o Sõltub mõõtevahendi kvaliteedist: mõõdulint; joonlaud; nihkkaliiber; kruvikaliiber. · Normaaljaotus ja Studenti jaotus mõõtemääramatuse hindamisel. o Juhul kui mõõtmiste arv on väiksem kui 50 (eriti juhul kui < 20), siis tuleb normaaljaotuse kasutamiselt üle minna Studenti jaotusele, mis on madalam, aga laiem.
Müra Vibratsioon Valgustus Mikrokliima Ventilatsioon Närvisüsteemi häired peavalud uimasus nägemishäired väsimus tähelepanuvõime langus Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Töökoha ja töö organiseerimine Eraldada mürarikas töö ja vaikne töö Küllaldane kaugus müraallikast Individuaalsed kaitsevahendid Tööaja vähendamine Sageduse järgi - Madalsageduslik kuni 35 Hz - Kesksageduslik 35-125 Hz - Kõrgsageduslik üle 125 Hz Töötajaga kontakti järgi - Kohalik - Üldine Peab olema küllaldane ja vastama töö iseloomule Peab olema ühtlane Valgusallikas ei tohi esile kutsuda objek
Kõik kommentaarid