10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-03-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
146 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
theuser
Õppematerjali autor
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmus
Andmeturbe alused Konspekt Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on fikseeritud? *talitlus
Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus Turvalisus on süsteemi võime kaitsta oma objektide terviklust ja konfidentsiaalsust
Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest; Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleeri mise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 15 Ründetarkvara Legaalsed tüüptooted opsüsteemide faili ja kettafunktsioonid, paljud utiliidid Parasiittarkvara loogikapomm Trooja hobune uss (worm) viirus makroviirus ründeaplett pipett (dropper) Turvamehhanismide ründe programmid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 16 Nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Infotehnilised nõrkused Personali nõrkused Organisatsioonilised nõrkused Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 17 Infrastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 18
1.Informatsioon ehk teave (information) teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5
· Süstemaatiline paroolide mõistatamine · Pin-koodi hõive rahaautomaadi klaviatuurile paigutatud kilega · Paroolide vargus-hõive nn troojalasega Ründetarkvara Ründetarkvara jaguneb laias laastus kolmeks: · Legaalsed tüüptooted oma (dokumenteeritud) omadustega · Parasiittarkvara (sh viirused) · Turvamehhanismide ründe programmid Parasiittarkvara · Loogikapomm (locgical bomb) · Trooja hobune( trojan horse) · Uss ( worm) · Viirus (virus) · Makroviirus (macro virus) · Hüpermeediumi aktiivsisu · Pipett (dropper): programm, mis installeerib viirus või trooja hobuse) Levik on plahvatuslikult kasvanud viimase pooleteise aasta jooksul. Põhjus: meielihõlvetarkvara ja opsüsteemi tüüp-puudused Nõrkused e turvaaugud Nõrkused (vulnerabilities) on katstava objekti suvalsed nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objeki ähvardavad küljed. Infrastruktruuri nõrkused 1
Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele
Andmeturbe alused Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata Valed kaabliühendused liinide vigastused Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutaad (60 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st. volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise lure agendid Kräkkerid Muud (krimaalne element) Ründed ründeallikad Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja südesüteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Süsteemide mani
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid