Andmeturve ja viirusekaitse (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Andmeturbe aluste konspekt

Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmus

Andmeturbe alused

13

docx

Andmeturbe alused

Andmeturbe alused Konspekt Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on fikseeritud? *talitlus

Andmeturbe alused

19

ppt

Andmeturve üldosa

Turvameetmed Volitustõendid Krüptograafia Digitaalallkiri ja selle kasutamine Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 2 Kirjandus V. Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika V. Hanson, A. Buldas, H. Lipmaa Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika V. Praust. Digitaalallkiri -- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 3 Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 4 Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus Turvalisus on süsteemi võime kaitsta oma objektide terviklust ja konfidentsiaalsust

Arvutiõpetus

26

ppt

Andmeturve

Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja selle töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest; Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleeri mise mehhanismid ja krüptosüsteemid. Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 15 Ründetarkvara Legaalsed tüüptooted opsüsteemide faili ja kettafunktsioonid, paljud utiliidid Parasiittarkvara loogikapomm Trooja hobune uss (worm) viirus makroviirus ründeaplett pipett (dropper) Turvamehhanismide ründe programmid Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 16 Nõrkused Infrastruktuuri nõrkused Infotehnilised nõrkused Personali nõrkused Organisatsioonilised nõrkused Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 17 Infrastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Sügis 2006 Tallinna Polütehnikum 18

Arvutiõpetus

17

docx

TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011

1.Informatsioon ehk teave (information) ­ teadmine, mis puudutab objekte, näiteks fakte, sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on teatavas kontekstis eritähendus 1.1.Andmed (data) ­ informatsiooni taastõlgendatav esitus formaliseeritud kujul, mis sobib edastuseks, tõlgenduseks või töötluseks 1.2.Andmed on informatsiooni esitus, st tema kirjapanek mingis eelnevalt kokkulepitud kujul (mis võimaldab andmetele vastavat teavet edasi anda subjektilt subjektile) 2.Infoturve ehk andmeturve tegeleb andmete (informatsiooni) omaduste ja seeläbi ka väärtuste tagamisega 3.Infoturbe (information security) ehk andmeturbe (data security) all mõeldakse sümbioosi järgmisest kolmest omadusest: · käideldavus · terviklus · Konfidentsiaalsus 4.Andmete käideldavus (availability) on teabe õigeaegne ning mugav kättesaadavus ning kasutatavus selleks volitatud isikutele ning subjektidele 5

Arvutiõpetus

15

docx

Andmeturve

· Süstemaatiline paroolide mõistatamine  · Pin-koodi hõive rahaautomaadi klaviatuurile paigutatud kilega · Paroolide vargus-hõive nn troojalasega Ründetarkvara Ründetarkvara jaguneb laias laastus kolmeks: · Legaalsed tüüptooted oma (dokumenteeritud) omadustega · Parasiittarkvara (sh viirused) · Turvamehhanismide ründe programmid Parasiittarkvara · Loogikapomm (locgical bomb) · Trooja hobune( trojan horse) · Uss ( worm) · Viirus (virus) · Makroviirus (macro virus) · Hüpermeediumi aktiivsisu · Pipett (dropper): programm, mis installeerib viirus või trooja hobuse) Levik on plahvatuslikult kasvanud viimase pooleteise aasta jooksul. Põhjus: meielihõlvetarkvara ja opsüsteemi tüüp-puudused Nõrkused e turvaaugud Nõrkused (vulnerabilities) on katstava objekti suvalsed nõrgad kohad, mille kaudu saavad realiseerida objeki ähvardavad küljed. Infrastruktruuri nõrkused 1

Arvutiõpetus

2

docx

Andmeturbe testiks

Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve ­ kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve ­ kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus ­ Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele

Arvutiõpetus

6

docx

Nimetu

Andmeturbe alused Personali väljalangemine, ajutiselt või alaliselt Juhuslikud äpardused seadme või andmete hävitamine kogemata Valed kaabliühendused liinide vigastused Ründed: ründeallikad Infosüsteemide volitatud kasutaad (60 ­ 70 % ründeid toimub süsteemi seest, st. volitatud kasutajate poolt) Majandus- ja sõjalise lure agendid Kräkkerid Muud (krimaalne element) Ründed ründeallikad Vahetu kontakt rünnatava objekti infosüsteemide, infrastruktuuride või personaliga. Arvutite ja südesüteemide kaugvõrgud Ründetarkvara sisaldavad andmekandjad: näiteks viirustega nakatatud mälupulgad, CD Ründeliigid Füüsilised ründed: Infrastruktuuri füüsiline rünne; Vandalism; Volitamatu sisenemine hoonesse; Vargus; Infotehniliste seadmete või tarvikute manipuleerimine või hävitamine. Ressursside väärkasutus; Ressursside blokeerimine; Infopüük; Võltsimine; Süsteemide manipuleerimine Andmete või tarkvara manipuleerimine Süsteemide mani

Andmeturbe alused

Kommentaarid (0)