õppimine 2021 (0)

ÕPPIMINE ja MÄLU Mis on õppimine?
Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad 
muutused inimese teadvuses. Kogemuse läbi toimuv püsiv muutus käitumises või teadmistes Kogemusi võib omandada välismaailmaga kokkupuutes, aga ka mõtteoperatsioonide  abil. Protsess pole iseenesest jälgitav, teadvuse muutuse üle saame otsustada inimese välise 
käitumise ja tegevusvõime põhjal. Vajalik kohanemiseks muutuvate  keskkonnatingimustega. Õppimise mehhanismid * Harjumine ehk habituatsioon
Ootamatu tugev stiimul kutsub esile orienteerumisreaktsiooni (ärritaja poole vaatamine, 
lihaste pinguldumine, südametegevuse muutumine jms). Orienteerumisrefleks kaob kui ärritajal pole  inimesele tähtsust.  Näiteks igapäevane rongi- või trammimürin akna taga • Sensitiveerumine - füsioloogiliste  reaktsioonide tugevnemine mingi jõulise  või 
kahjustava stiimuli toimel Õppimisteooriad • Klassikaline õppimine • Operantne õppimine • Kognitiivne  ehk sotsiaalne õppimine Klassikaline tingimine Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov
                               Ivan Pavlov  (1849-1936)  Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel


Pavlovi katse Pavlov uuris kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks s.o uue stiimuli omandamine 
Neutraalset stiimulit esitatakse koos reaktsiooni põhjustava stiimuliga/ sündmusega 
niikaua, kuni neutraalne stiimul põhjustab samuti reaktsiooni
Tingitud stiimul – tingimatu stiimul – tingimatu refleks muutub kordamise tulemusel 
järjestuseks tingitud stiimul – tingitud refleks Õppimine = uue stiimuli omandamine Näited on vaadatavad:
Klassikaliselt tingitud refleksid
http://www.youtube.com/watch?v=hhqumfpxuzI&feature=related
https://www.youtube.com/watch?v=asmXyJaXBC8 John B. Watson 
Watson oli kindel, et täiskasvanute emotsionaalsed reaktsioonid kujunevad samal viisil
Katse väikese Albertiga
http://www.youtube.com/watch?v=Xt0ucxOrPQE
https://www.youtube.com/watch?v=9hBfnXACsOI Operantne tingimine Käitumist põhjustab vajadus reageerida  teatud kindlal viisil. Alateadlik soov eelistada 
positiivset ja  vältida negatiivset. Suutlikkus õppida oma tegevuse ja  käitumise tagajärgedest. Tagajärgedeks on kinnitus ehk tasu või  karistus Käitumine on opereerimine soovitud  tagajärgede esilekutsumiseks. Edward L. Thorndike katsed loomadega N kastis olev loom peab õppima vajutama kangile, et väljaspool olevat toitu  kätte saada – see toimus katse ja eksituse teel Edward L. Thorndike (1874-1949) Thorndike õppimisseadused: * Harjutamisseadus Harjutamine ja kordamine teeb õppimise edukamaks *  Efektiseadus Kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus 
edaspidi suurem


Probleemkast http://www.youtube.com/watch?v=BDujDOLre-8&feature=related Õppimine toimub katse ja eksituse  meetodil Koolis õpitakse just operantse tingimise kaudu – hinded, kiitus aitavad kinnitada õpitud  käitumist juhul kui see on õppijale meeldiv Burrhus F.Skinner Skinner uuris õppimise rakendusvõimalusi Õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui tasustamine  toimub juhuslike ajavahemike tagant. B.F. Skinner (1904-1990) Operantse tingimise kaudu õpitakse uusi käitumisviise.
Õppimine on aktiivne
Skinneri ,,musta kasti'' metafoor
Skinneri biheivioristlik õppimisteooria
Me ei saa objektiivselt mõõta, mis juhtub inimese peas e. “mustas kastis”, me saame
vaid teatud reaktsioone esile kutsuda ja jälgida õppija käitumist    Skinneri kast
https://www.youtube.com/watch?v=bDWwXdYWqGk
Skinneri katsed
https://www.youtube.com/watch?v=TtfQlkGwE2U
https://www.youtube.com/watch?v=LSv992Ts6as


Sotsiaalne õppimine Albert Bandura sotsiaalse õppimise teooria ehk mudelõpe Lapsed õpivad täiskasvanuid jäljendades, õppimine läbi  teiste kogemuse.      Albert Bandura (1925- ) Sotsiaalse õppimise tunnused Uue käitumise omandamiseks piisab ka  selle ühekordsest nägemisest. Nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe,  vaid siis kui on sobiv olukord. Uus käitumisviis omandatakse ilma välise  tasustamisega. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub  oodatavast tagajärjest - karistust püütakse  vältida Sotsiaalse õppimise neli etappi Mudeldamise etapid:
1.Märkamine - käitumisviis, millest ise on huvitatud, olulised küljed
2.Meeldejätmine - kergem kui käitumisviis endale meeldib. Ka teadlik õppimine vajalik
3.Taastamine - käitumisviisi praktika, oluline tagasiside.
4.Motivatsioon - mudelit rakendatakse enamasti siis kui sellega kaasneb TASU
Kas teiste või enesepoolne positiivne kinnitus.  Enesekinnitus- positiivsete ja negatiivsete tagajärgede kaalumine. Kas olla ise rahul või mitte. Tulemuslikkus - kas tagajärjed vastavad  enda nõudmistele, ootustele.
N eelistatakse valida amet, kus saavutatakse edu Albert Bandura eksperimendid
Vägivaldse käitumise õppimine Bobo Doll eksperiment, agressiivsuse õppimine  https://www.youtube.com/watch?v=dmBqwWlJg8U https://www.youtube.com/watch?v=S4N5J9jFW5U
Lapsed näevad ja lapsed teevad.


MÄLU
Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni.
Mälule toetuvad inimeste kogemused, ilma mäluta poleks võimalik korrata oma saavutusi.
Mäluga on seotud teatavad ajukoorealad (nt otsmikusagar) ja limbiline süsteem. Suuraju 
poolkeradel on erinevad mälufunktsioonid. Mälu protsessid
1. Omandamine ehk meeldejätmine (salvestamine, kodeerimine) * tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine
* kordamine – materjal jääb paremini meelde kui on ajaliselt hajutatud
* materjali korrastatus Objektiivne  – materjal esitatakse korrastatud kujul
subjektiivne – ise luuakse oma korrastatus, ümbersõnastamine, känkimine  (chunk) – nr-d, lühendid, sõnad   - vahetu mälu maht 7+/- 2 
  - individuaalsed erinevused, vanus  2. Säilitamine – taastamistunnused, unustamine 3. Meelde tuletamine: äratundmine, meenumine, meenutamine http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=grZuwo_YlY04 4. Unustamine Unustamine  on kõige suurem vahetult peale meeldejätmist, kiiremini unustatakse 
mõtestamata info
Interferents – kahe või enama psüühilise protsessi vastastikune mõju, kahjustub 
üks neist Mälu liigid
Materjali mälus säilimise järgi eristame: sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu


Sensoorne mälu - aju tajub meelte abil uut infot vaid hetkeks, seda ei saa inimene juhtida.  Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab tähelepanu või unustatakse kohe Lühiajaline (primaarne) mälu – info säilib lühiajaliselt vaid mõni sekund Pikaajaline (sekundarne) – info säilib kaua, mälu maht suur Endel Tulving – eesti päritolu Kanada psühholoog, mälu-uurija, kes põhjustas 1972. a 
teadusmaailmas revolutsiooni  teooriaga vajadusest eristada vähemalt kahte 
mälusüsteemi: episoodilist ja semantilist mälu  Mälu liigitus:  töömälu,  1.episoodiline mälu - mälestuste mälu 2.semantiline mälu – üldised faktid maailma kohta 3.protseduuriline mälu – oskused ja harjumused, mille kasutamiseks pole vaja 
nende peale mõelda (noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine). Materjal on 
salvestatud harjutamise käigus. ja perspektiivne mälu.  E. Tulving on episoodilise mälu avastaja, talle anti Pasteuri-Weizmanni / Servier’ auhind  
2009 Mäluhäired Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada, kõikehõlmava unustamise korral on tegemist  amneesiaga (edasihaarav ja tagasiulatuv). Liigmälu ja vaegmälu. Mälu liik Info liik  Mälu kestus ja info 
hulk Lisainfo endale  
    SENSOORNE    sensoorne, analoogiline, 
visuaalne , auditiivne, 
mittesõnaline  < sek, piiramatu 
maht    
    LÜHIAJALINE  
   sõnaline, akustiline, 
visuaalne, semantiline   mitu sekundit, 4- 12 sek, kordamisel 
kestab tunde, 5-9 
ühikut    
 
  PROTSEDUURILINE  
    tegevused, oskused  (jalgrattasõit...  palju aastaid       EPISOODILINE  
    isikliku eluga seotud  sündmused      
 
SEMANTILINE    ideed, faktid,  teadmised, 
kontseptsioonid     p
i
k
a
a
a
j
a
l
i
n
e