ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust:
........................................................................................... 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................. 8 4. MÄLU PROTSESSID........................................................................................................9 4.1 Unustamine.................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13
Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2.Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos, tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov. Pavlov uuris koera, kellel kujunes süljerefleks. Loomal hakkas sülg jooksma vastavalt siis, kui koera toitja ruumi sisenes. Et sellist refleksi koerale selgeks õpetada, alustas ta neutraalse stiimuliga. Nimelt helistati kellukest ning vahetult peale seda toodi koerale toit ette. Koeral tekkis süljeeritus. Sama tegevust korrati ja korrastati ning peagi hakkaski loomal sülg jooksma ainuüksi kellahelina peale. Koer omandas endale uue stiimuli. Seda tähendabki klassikalise tingimise järgi
S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde
info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine" tekivad teatud lüngad (midagi jääb vahele, midagi asendub) ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul loogikavastane info ununeb juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid mõni teema muutub valdavaks Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise,
järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu. 7.Pikaajaline mälu Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul(suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. 8.Protseduuriline mälu Seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega(nt:jalgratta sõit).Sinna alla kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu. 9.Semantiline mälu Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse(nt: rohi on reoheline jne). See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes.Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 10
ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄITUMISVIISE, MILLEST OLLAKSE HUVITATUD; MEELDEJÄTMINE: KERGEM INIMESTELE, KEDA VASTAV KÄITUMISVIIS KÖIDAB; REPRODUTSEERIMINE E
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana)
kestvuse alusel? Mis korrata ja ei talletata pikaajalisse mällu. Nagu näiteks seda tõendab? mingi numbri meelespidamine tööl kui vajad seda ainult hetke siis ei talleta seda pikalt. Millest lähtuvalt mälu 1.Sensoorne mälu säilitab meelte poolt kogutud info ÕO7, L7 liigitatakse (nimeta kolm hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine võimalust)? kohe pärast info saamist. 2-Lühiajaline mälu piiratud aja ja mahuga: kindel ühikute arv (7 2) sõltub tähelepanust, materjali organiseeritusest / känkimine 3.Pikaajaline mälu kestvam ning piiramatu ? mahuga
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma-
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie
ÕPPIMINE JA MÄLU Suhtlemispsühholoogia referaat Kristiina Toomik 10. Sotsiaal Tallinn 2015 Mis on õppimine? Õppimiseks nimetatakse protsessi, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine ja
,,Maagiline number seitse pluss miinus kaks" (,,The Magical Number Seven, Pluss or Minus Two" autor George. A. Miller avastas, et mälu maht on piiratud. Ta tõendis, et lühimälu maht koosneb 7±2 objektist. Psühholoogias haru, mis uurib mälu mängib väga oluline roll. Siiamaani antav valdkond lõppuni ei ole avatatud. Uue tehnoloogia areng annab uued võimalusi uurijale. 3 1 Mälu protsessid Nagu teisi mahukaid psühholoogia mõisted ei saa ka mälu lihtsalt deffineerida. Üsna üldiselt kõneledes viitab mälu elusa organusmi võimele omandada ja säilitada kasulikke oskusi, harjutamisi, informatsiooni ja teadmisi. See võime ilmutab ennast kõigil evolutsiooni astmetel ja võib ilmneda paljudes eri vormides. Mälu ilmutab ennast paljudel viisidel. Kuigi mälu eri avaldustel on teatatud ühisjooni uue teadmise omandamine, säilitamine ja kasutamine-, erinevad nad suuresti selles, millist infot
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia
järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust:
ja kasvatuse käigus. · Tahtmatuks Sünnipärane nähtus Ene Alunurm Õppimine · Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. · Üks levinum õppimisvorm on harjumine Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel · Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks.
............................................................................................5 3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia ............................................................................................ 5 3.3.1 Fiksatsiooni hüpomneesia..........................................................................................5 3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia...................................................................................5 3.4 Mälulünk ehk amneesia ................................................................................................... 6 3.4.1 Progresseeruv amneesia.............................................................................................6 3.4.2 Anterograadne amneesia...........................................................................................6 3.4.3 Retrograadne amneesia.............................................................................................. 7 3
empaatilised, paluvad abi,nõu ja juhtnööre. Poisid: otsivad staatust, suhtlevad kui rivaal rivaaliga, eelistavad sõltumatust, igatsevad ,,ruumi", janunevad austuse järele, kinnised, iseseisvad. Naised võtavad elu rohkem emotsionaalselt, tahavad kõikidest probleemidest aru saada ning avatult rääkida. Mehed aga on ratsionaalsed ja tahavad probleeme lahendada ning anda nõu ning neile meeldib analüüsida. 2.Õpiteooriad: klassikaline tingimine, operantne õppimine sotsiaalne õppimine Klassikaline tingimine: seotud tingitud refleksidega ja kujunevad õppimise teel. Esmalt esitatakse mingi neutraalne stiimul (helistatakse kella) ja kohe seejärel tingimatu refleksi esilekutsuv stiimul (tuuakse süüa, mille peale koeral tekib süljeeritus). Seda tingitud (neutraalse) ja tingimatu stiimuli seostamist korratakse ning varsti põhjustab refleksi juba üksnes tingitud stiimuli esitamine- koeral
• Assotsiatiivne tingimine – Asjade ja ideede meeldetuletamisele aitab kaasa nendega seostuvate esemete, sündmuste või ideede meenutamine (kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, –Operantne tingimine järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud) – Ka seos kahe neutraalse ärritaja vahel • Operantne tingimine – Kui stiimul–reaktsioon (S–R) õppimine – Thorndike’i katsed – Õppimise seadused • Efekti seadus ja Harjutamisseadus – Tasustamine, käitumise kinnitamine ehk sarrustamine. Klassikaline tingimine 1. Katse-eelne käitumine http://www.youtube.com/watch?v=aIOFTF7CBxQ
Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja
Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferentsi tõttu. Püsimälu liigitamine- liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine)
Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne. 2) Püsimälu protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine.
On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda,
(2012). Mälu. https://docs.google.com/presentation/d/11O0K16swh2UWVSpT5c7MHJYG5czOYBytFK ENzmfhE2I/edit?pli=1#slide=id.g24b07250_1_0. 3. Vikipeedia koduleht. Mälu liigid. http://et.wikipedia.org/wiki/. [15.05.2015] 17 4. Sissejuhatus psühholoogiasse. Mälu http://eek-malu.weebly.com/luumlhiajaline-ja- pikaajaline-maumllu.html. [16.05.2015] 5. Eesti Entsüklopeedia köide 6 Tallinn: Valgus, 1992 6. Rumberg, T., Uljas, J. Psühholoogia gümnaasiumiõpik Tallinn: Koolibri, 2002 7. Jõeste, M., Karu, Ü., Masing, V., Oksa, H., Pärk, M., Raudtits, L., Rõigas, E. ENEKE 3. köide Tallinn: Valgus, 1984 18
Mälus hõivatakse see koht, kus midagi tehakse mingi eesmärgi saavutamiseks, puudutades rohkem tegu kui lihtsalt mõtet, nõuab pikaaegset harjutamist ja kordamist. Oluline ei ole tähelepanu keskendada. Seetõttu väärib protseduuriline mälu just kutseõppes palju rohkem tähelepanu. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine, tantsmine, sellised tunnetusvõimed nagu kirjutamine ja lugemine. Lihtne klassikaline ja operantne tingimine on samuti liigitatavad protseduurilise mälu kategooriasse(laiemas mõistes). (Leppik 2006, 47) 2.2 Semantiline mälu Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva keskkonna ja maailma kohta. See puudutab sümbolite abil esitatavaid faktiteadmisi ning semantilist informatsiooni võib omandada väga kiiresti. Teadmised, et päike tõuseb idast ja et poissmehed ei ole abielus on näited semantilise mälu olemasolust. Semantilise mälu olemus avaldub
(Mida sõin täna hommikul?; Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) ·Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda (oskused noa ja kahvliga süüa, jalgrattaga sõita või autot juhtida, oskus lugeda ja kirjutada) ...... Tõendused semantilise, episoodilise ja protseduuurilise mälu erinevustest: a)amneesiahaigete uurimine, mis näidanud, et võib olla kadunud üks mälutüüp, - sagedamini klassikalise amneesia puhul pikaajaline episoodiline mälu perioodist enne mälukaotust (retrograadne amneesia) ja sagedasti häiritud ka uue semantilise informatsiooni õppimise võime, kuid protseduuriline mälu toimib hästi (K.C. näide Tulving,2002, lk 38-39) (oskab väga hästi autokumme vahetada, ning samataolisi oskusi suudab ka pärast raske amneesia ilmnemist omandada, samas ei mäleta ühtki juhtumit, kus ta seda tegi).Enamasti täidavad
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
Laps pöörab rohkem tähelepanu asjade, nähtuste silmapaistvatele, üksikutele osadele. *7-12 a; konkreetsete operatsioonide aste.laps laiendab omakujutlusi, haarates nii tegelikkust kui ka võimalikkust. *12a. kuni ...; formaalsete operatsioonide aste. Arvestatakse eeldustega, neist tuletatakse loogilisi järeldusi, loogiline-teaduslik mõtlemine. 4. Millised tegurid soodustavad, millised pärsivad mälu ja tähelepanuga seotud protsesse? Mälu pärsivad- ajukahjustus(amneesia), interferents e. vastastikune häirumine,valede taastamistunnuste olemasolu, konteksti mõju. Mälu soodustavad- mõtestatud kordamine,jaotatud õppimine, känkimine,materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Tähelepanu pärsivad- stressorid,müra,ärevus,amfetamiin,nikotiin,alkohol,rahustid,magamatus. Tähelepanu soodustavad- kontsentratsioon, esmasuse printsiip, päevane aeg,intensiivsemad signaalid. 5. Milliste psühholoogiaga seotud teemadega tegelevad rahvusvaheliselt
humanistid oma patsiente kui kordumatuid isiksusi. Esindajad-Carl Rogers 3. Biheiviorism Looja- John Watson Idee- Tähtsustab üle kõige käitumist ehk nähtavat. Nende arust saab uurida ainult seda, mida on võimalik vaadelda, ehk käitumist. Selle tõttu on biheivioristide seas ka enim katseid loomadega. Kogu käitumine on vastus stiimulile (väline objekt või sündmus, mis kutsub esile organismi vastuse). Watsoni arvates pidi psühholoogia tulevikus suutma öelda, mismoodi täpselt reageerib inimene ühele või teisele stiimulile Uuritakse- Vaatlemine, katsete tegemine Esindajad- 4. Kirjelda kognitiivset ja psühhobioloogilist paradigmat Looja- Kognitiivsel Jean Pigeat Idee- Kognitiivne (e. tunnetuspsühholoogia) uurib eelkõige vaimse info töötlemist, seda kuidas inimesed loovad pilte oma pea sees. Tähelepanu all on teadmiste omandamine
Salvestamise aluseks on psüühikas tekkivad ajutised närviseosed Sarnasus; Kontrast; Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist Interferents- info läheb segamini Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on sisuliselt ebaõnnestunud meeldetuletamise ebaõnnestumine
varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon. 6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud? 7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb. 8) Võrrelge inimese mälu arvutiga. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Inimest arvutist eristab unustamine. Nii inimene kui ka arvuti salvestab informatsiooni nagu raamatukogu. Info on kataloogidesse jaotatud. Mõlemal operatiiv- ja püsimälu. 9) Millistest protsessidest mälu koosneb? Kuidas nendest oleneb mälu tulemuslikkus? · Meeldejätmine : · Säilitamine : · Reprodutseerimine : Et asjad tuleks meelde on vaja kõiki neid kolme etappi. 10) Kirjeldage mälu uurimise meetodite üldiseid printsiipe ja tooge konkreetseid näiteid. Millise
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
