Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine- Tahtmatu meeldejätmine, kus palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde ja tahtlik meeldejätmine, mis toimub palju süsteemsemalt, mis nõuab pingutust ja tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine.
Seda amneesiavormi ei tingi ajukahjustus, vaid tegu on psüühilise häirega. Vahel on seda nimetatud ka kaitseamneesiaks- s.t. mälust kustub kogu negatiivne ja isikut kahjustada võiv informatsioon [3]. Afektiivne mälulünk- Tugevas afektiseisundi korral aheneb inimese tähelepanuvõime ja muu hulgas tekivad mälulüngad [3]. 8 4. MÄLU PROTSESSID Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid [3]. Toimiv mälu peab oskama mõlemat: säilitada ja seejärel kasutada säilitatud informatsiooni [2]. Meeldejätmine- Mälu töö algab informatsiooni omandamisest ehk meeldejätmisest. See, mis ja kuidas meelde jääb, sõltub mitmest asjaolust [3].
(eeskujuks oleva isiku) asemele, saadakse aru, mis võib sellise käitumisega kaasneda. Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud. · Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel.
Semantiline mälu sisaldab faktiteadmisi, mõitseid, üldprintsiipe ja nende vahelisi seoseid. Episoodilises mälus on isiklikud mälestused- lapsepõlvesündmused,jutuajamised sõpradega, isiklikult oluline info. Protseduuruline mälu : säilitatakse infot sellest,kuidas midagi teha Känkimine (ingl chunking) on informatsiooni kokkupakkimine, mille käigus organiseeritakse materjal ümber lihtsmateks tuttavateks ühikuteks. Mäluvõtted Nimetatakse tahtlikke tegevusi, mille kasutamise tulemusel meeldejätmine paraneb ning meenutamine on edukam. Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel vaimne pilt tegelikkusest. Õpioskused on oskused õpitavat omandada ja mõista, seostada seda eelnevalt õpituga, struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ümber struktureerida. Eristatakse metatasandi oskusi - oskust jälgida ja olla teadlik sellest, mida ja kuidas õpitakse, samuti
...6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...........................................................................................................14 2.2
ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodud näidetes nimutatud teadmised paiknevadki erinevates mälusüsteemides. See, kuidas on mälu organiseeritud, millised on erinevad mälusüsteemid ning nende suhted, võetakse kokku ühte nimetusse mälu struktuur. (Endel Tulving . Mälu . Tartu ülikooli kirjastus. Leh 37) Et mälu toimiks, on vajalikud kolm protsessi meeldejätmine (ehk salvestamine), meelespidamine (info säilitamine) ja meenutamine (info meeldetuletamine). Neid nimetakse mäluprotsessideks. ( Psühholoogia gümnaasiumuile. Tartu Ülikooli Kirjasuts. Leh 110). 1.1 Meeldejätmine Meeldejätmine - võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektvivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine).
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.........................................
........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 3.1. Meeldejätmine visuaalse kujundi kaudu..........................................................5 3.2. Assomeetod...................................................................................................5-6 3.3. Konspekteerimine............................................................................................6 3.4. Kordamine.....................................................................................................6-7 3.5. Keskendumine............
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid
Kognitiivsed protsessid. Areng ja roll õppimisel Nägemine, vaatlemine Tähelepanu Taju Kuulmine, täiskasvanute kõne Meeldejätmine: Mõtlemine: ·töötlemine töömälus mälust ja maailmast ·säilitamine pikaajalises mälus pärit infoga tegutsemine * Tähelepanu, töömälu maht on piiratud * Kognitiivsed protsessid on nii kontrollitud kui automaatsed (nõuavad vähest tähelepanu mahtu, st kulub vähe energiat) ·Tähendust konstrueeritakse ·Tunnetusprotsessid arenevad seda peab õpetamisel arvestama Tähelepanu
tihti ebaolulisel segada, kuid kui asi/õppeaine, mida õpin on minu jaoks huvitav, siis ei suuda mind miski häirida. Sellisel juhul muutub tahtlik tähelepanu tahtmatuks. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Sellele toetuvad inimese kogemused. Kui meil mälu ei oleks, tuleks kõike iga kord otsast alustada. Mälu töö algab info omandamisest ehk meeldejätmisest. Nii nagu on tähelepanul on ka meeldejätmisel tahtlik ja tahtmatu meeldejätmine.Tahtmatu meeldejätmise puhul jääb materjal iseenesest meelde ja tavaliselt väga pikaks ajaks. Võimalik, et isegi pikemaks ajaks kui tahtlik meeldejätmine. Seda selle pärast, et see nõuab pingutust ja tähelepanu. Tahtliku meeldejätmise tingimus on pidev kordamine. Mina kasutan materjalide omandamiseks järjepidevalt kordamist, sest nii on kindlam, et asjadest valesti aru ei saaks ning, et kontrolltöödes rumalaid vigu ei teeks. Tõhus
Mälu Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda, mis on esinenud meie elus ja tegevuses. Mälu omadused: Maht Täpsus Kiirus Püsivus Lühi ja püsimälu Ikoon ja operatiivmälu. Valmisolek e. käepärasus. Mälu on liitprotsess, mis koosneb: - Meeldejätmisest e. omandamisest - Meelespidamisest e. säilitamisest - Meeldetuletamisest e. reprodutseerimisest - Taastundmisest. Meelejätmine: mehaaniline Mõtestatud Meeldejätmine: tahtmatu Tahtlik Mälu liigid: piltlik, sõnalis-loogiline, semantiline, episoodiline, liigutusmälu, emotsionaalne mälu. Mälu tüübid: kuulmistüüp, nägemistüüp, liigutustüüp.
võimalik omandada. Mõjuvad ka kaudsed kinnitajad (mudelit nähtakse käitumas, mille eest too saab hüvitist tahaks ka saada seda või selliseks). Kanada psühholoog A. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist, kusjuures kergemini märgatakse niisuguseid käitumisviise, millest ollakse huvitatud. Meeldejätmine Märkamine on kergem siis, kui see inimest köidab. Mõnda käitumisviisi tuleb teadlikult õppida. Raskemini ülevõetava käitumismudeli korral luuakse sellest algul üldine ettekujutus, jälgitakse, 5 millistest osadest see koosneb, ja seejärel üritatakse need üksikosad meelde jätta. Nt toimitakse matemaatikas mitmeastmeliste tekstülesannete lahendamisel. Reprodutseerimine e taastamine uue käitumisviisi omandamises on
kordumine kedagi pidevalt nähes hakkame talle tähelepanu pöörama; uudsus inimese uus soeng või riietusese 2. Tahtlik tähelepanu nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. 9.Mälu Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 10.Mälu protsessid 1. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. 1) Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde) 2) Tahtlik meeldejätmine toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine. Kordamine e harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine). Omandatav materjal jääb paremini meelde, kui kordamine on ajaliselt hajutatud.
Mälu Britmarii Kroon 10 c Mis on mälu Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid Meeldejätmine Kordamine Materjali korrastatus Meelespidamine Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) Känkimine Känkimine 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 Känkimine 162 536 496 481 Känkimine 16 25 36 49 64 81 Simpansite mälu test http://www.youtube.com/watch? v=zJAH4ZJBiN8&feature=player_embedded Mälu on kolmeastmeline Sensoorne mälu Lühiajaline mälu Pika-ajaline mälu
ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust: harjutamis- ja efektiseaduse. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu on passiivne, kuid operantse tingimise kaudu aktiivne. Sotsiaalne õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise kaudu. Bandura eristab sotsiaalses õppimises 4 etappi: märkamine, meeldejätmine, reprodutseerimine ja motivatsioon. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine).
kõrgkooli eksameid. Samuti puudub varasem kokkupuude spetsiifiliselt ,,ettevõtlusega". Samas leian, et minu eesmärk on üsnagi saavutatav, kuna eksam koosneb loengutes läbitud materjalist, EAS´i dokumentidest ning isiklikest märkmetest. Seega on kogu materjal mulle teada ning ka kättesaadav. Minu eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on: õppejõu poolt koostatud materjali läbitöötamine, enda märkmete üle lugemine, mõistete üle kordamine, loomulikult ka keskendumine, meeldejätmine, ning segavate faktorite blokeerimine. Usun, et minu eesmärk on küllaltki realistlik, sest mul on kasutada kõik õnnestumiseks vajalikud ressursid sh. materjalid, koht õppimiseks ning võimalus blokeerida segavad faktorid. Soovin eesmärki saavutada, sest ma ei ole varasemalt täpset eesmärki oma elus 2
2.3. Mnestilised tunnetusprotsessid: mälupsühholoogia Mälu Mälu kujuneb aistingute ja tajuinformatsiooni vastuvõtmises ja omandamises, õppimises, omandatu ja õpitu viimises sellisesse vormi, mis on psüühikas kasutatav ka esialgse vahetu sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. E...
käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on muidugi vastupidi. Ene Alunurm Sotsiaalne õppimine · Sotsiaalne õppimine e. mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude järele jäljendamise e imiteerimise kaudu. Ene Alunurm Kanada psühholoog Albert Bandura eristas nelja etappi: · Märkamine käitumismudeli omandamine eeldab antud mudeli ja selle oluliste külgede tähelepanemist · Meeldejätmine luuakse algul üldine ettekujutus, jälgitakse, millistest osadest see koosneb ja seejärel üritatakse need üksikud osad meelde jätta. · Taastamine e. reprodutseerimine · Motivatsioon mudelit jäljendatakse tavaliselt siis kui võib eeldada, et sellega kaasneb mingisugune tasu kas teiste või enesepoolne kinnitus. Ene Alunurm Ene Alunurm
kogemuste saamine. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi ning suurendada oma vilumust mingil alal. Kõik juurdeõpitav rikastab ja väärtustab verem õpitut. Õppimine on inimese kõigi psühiliste protsesside koostoime. Oluline on taip, uute teadmiste hankimine ja ühendamine varasemaga, mõistete moodustamine, abstraktne mõtlemine. Õppimine on vaimse tegevuse operatsioonide jada: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt ja mõistmine, meeldejätmine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Õppimise põhimotiiviks on õppija anda sisemine huvi ja sellest tulevnev aktiivsus, mille tulemusena ühendatakse uued ideed meie varasemate teadmistega. Õppimise tulemusena saavutame oma eesmärgid. Tulevikus saavad meist siis väärtuslikud töölised, suuremate teadmistega. Õppimine on tähtis. Keegi ei õpi vanemate jaoks, ei õpi õpetaja jaoks , vaid iseenda jaoks. Õppida on vaja.
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu ilmneb kõigil evolutsiooni etappidel, kuid saavutab suurima keerukuse inimese puhul. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Inimmälu mahuks arvatakse olevat 108432 bitti. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus. Kordamine pidev harjutamine tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine Meelespidamine (e info säilitamine) on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: info muutub lühemaks ja lihtsamaks; kaovad detailid ja meeles püsib vaid "peamine"
S.S 27.02.2010 Psühholoogia töö konspekt 6(mälu)- ja 7. peatükk o Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. o Mälu protsessid : meeldejätmine,meelespidamine ja meeldetuletamine omavahel tihedalt seotud ning ühtse mälutegevuse komponendid. o Meeldejätmine sellega algab mälu töö info omandamiseks. Meeldejäämine sõltub mitmest asjaolust. o Eristatakse tahtlikku ja tahtmatut meeldejätmist. Tahtmatu info jääb meelde isenesest, see pole süsteemne ega täpne, seetõttu on see ka juhuslikku laadi info. Tahtliku info omandamine vajab tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada soovitakse. Selle tingimuseks on kordamine.
tähelepanu pöörama; uudsus inimese uus soeng või riietuses - Tahtlik tähelepanu o nõuab tahtepingutust ning kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus. Eriti oluline on tahtlik tähelepanu millegi uue õppimisel. - Tahtlik tähelepanu võib üle minna tahtmatuks ja vastupidi. MÄLU - võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu protsessid 1. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. a. Tahtmatu meeldejätmine (sageli jääb juhuslikult omandatud info kauaks meelde) b. Tahtlik meeldejätmine toimub süsteemsemalt, nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist. Tahtliku meeldejätmise põhitingimus on kordamine, abiks on materjali korrastamine ja känkimine Kordamine harjutamine tagab oskuse omandamise. Omandatav materjal
Sotsiaalset õppimist iseloomustavad: 1. Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist 2. Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord 3. Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta. 4. Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida). Sõstiaalse õppimise neli etappi: 1. Märkamine 2. Meeldejätmine 3. Reprodutseerimine ehk taastamine 4. Motivatsioon. 4.Mälu protsessid Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine(talletatud materjali uuesti esiletoomist). 5.Unustamine See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu.
vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga · Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Eristatakse veel kahte suuremat meeldejätmise vormi: · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku
Kuid seda ei saa rääkida kõigi kohta, osa inimesi ei näe vajadust teadmiste omandamise järgi, sest ei saa põhikooligi lõpetatud ja just paljud sellised on tulevased kurjategijad. Õppimine teeb inimeseks, sest sellega kaasnevad teadmised ja oskused elus edasi pürgida- kui ei ole teadmisi ei saavutata midagi. Kui vaadata laiemas plaanis, siis tänased õppurid on homsed tööandjad. Öeldakse, et inimene õpib ja teeb vigu. Õppimine pole millegi meeldejätmine, vaid keeruline protsess, mille eesmärk on see, et õppija õpitava omaks võtaks. Koolis, kodus, televiisoris ja mujalgi räägitakse pidevalt, et pimedal ajal tänaval peab helkurit kandma. Muidu autojuhid ei märka Sind ja võib rakse õnnetus juhtuda. Mis kasu on teadmistest, millele vastavalt ei käituta. Enamasti vigade tegemine ja nende parandamisest õpitaksegi. Õppimine toob parema elukvaliteedi, tõstab enesehinnangut, on elustiil. Kes õpib, on parem inimene
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parem...
4. Kompimine Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head.
käitumisvõimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Õppimisest räägitakse nii inimeste, loomade kui tehnika puhul ning seda psühholoogia, filosoofia, kasvatusteaduse, informaatika jms teadusharude võtmes, mistõttu on väga raske anda ühtset õppimise definitsiooni, seal hulgas isegi ühe teadusharu piires. Õppimisest räägitakse väga erinevates kontekstides ning valdkondades, kuid üldjuhul mõistavad kõik inimesed mis on õppimine. Õppimine pole vaid millegi meeldejätmine, vaid õppimine on uute teadmiste, vilumuste ja kogemuste omandamine ning oskus seda vajadusel rakendada. Millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise definatsiooni puhul lähtutakse üldjuhul neljast aspektist, mida peavad kõige olulisemaks selle uurijad. Esiteks, reaktsiooni potentsiaal, eristab õppimist ja käitumist. See tähendab seda, et õppimisprotsessi puhul võib õppimine toimuda ka ilma seda märkamata.
sõjaväelaste täpsust ja kiirust. Relvaõppes on kehtestatud palju reegleid ja seadusi, mida sõjaväelased ei tohi rikkuda. Relvakonflikt ehk relvastatud konflikt on rahuajal kahe riigi või enama vaheline piiratud ulatusega võitlus. See pole mõeldud sõja kuulutamisesks, aga sellest võib see ka tekkida. Lõpetuseks võib öelda, et Kaitsejõud hõlmab endas väga rasket, distsiplineeritud kogumit. Selles on palju rangeid seadusi ja tähtsaid tegelasi, kelle detailne meeldejätmine vajab pingutusrikast õppimist ja suurepäraseid teadmisi. Kasutatud kirjandus: · Riigikaitse õpik (gümnaasiumile) · http://et.wikipedia.org
Millest ilma puhul aru ei saada? Raamatust Fischer, R. (2005) Õpetame lapsi mõtlema. BLOOMI TAKSONOOMIA BLOOMI TAKSONOOMIA TASAND MÄRKSÕNA KÜSIMUSED 1.Teadmised, Vaatleb, kordab, jätab meelde, Kes, millal, kus, kuidas..? meeldejätmine nimetab, kogub, visandab, leiab, Kirjelda...? Nt Varemõpitu pealkirjastab, tsiteerib, loetleb, toob meenutamine välja, tunneb ära, seostab, valib, kirjutab jne 2.Arusaamine, Tunneb ära, kirjeldab, selgitab, teeb Faktide ja mõtete valimine. mõistmine kokkuvõtte, jutustab, annab Jutusta oma sõnadega... .
taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid. MÄLUPROTSESSID: 1. Meeldejätmine e salvestamine, omandamine Faktorid, mis mõjutavad salvestust: · Aeg Kui on liiga vähe aeg ja teda mõttes ei korrata, ta kaob e hääbub või üaigutub ümber uue pealetuleva materjali tõttu. Kui info on STM-is (lühiajaline mälu) küllalt kaua, on tal tõenäosus sattuda LTM-i (pikaajaline mälu). Meltoni efekt kordamise hajutatus tagab parima tulemuse. · Känkimine ja materjali subjektiivne organiseerimine ning kõrvutamine
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
andmete põhjal terviklikpilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest nähtustest või objektidest. Eristatakse kuut taju liiki: · nägemis-, · kuulmis-, · haistmis-, · maitsmis-, · kompimis- ja · liigutustaju. Taju areneb tegutsemise ja oppimise kaudu. Taju on keeleliselt vahendatud. Taju on üldistus, mida enamasti nimetatakse ka sõnaga. Mälu Mäluga seoses räägitakse eraldi mäluliikidest ja mäluprotsessidest. Mälu protsessideks on meeldejätmine (omandamine, kodeerimine), säilitamine ning meenutamine (meeldetuletamine, ammutamine, reprodutseerimine). Töömälu. 1. Töömälu on ruum, kus hoitakse ja töödeldakse nii välismaailmast kui ka pikaajalisest mälust pärit infot, et kasutada seda arutlemisel, probleemide lahendamisel jm 2. Toomälu piirangud avalduvad ka siis, kui laps peab korraga tegelema mitme tegevusega. Verbaalse info töötlemise bloki maht suureneb esimestes klassides alltoodud pohjustel. 1
Lisaks sündis üleminekuperioodil, aastatel 1987-1995, umbes 163 600 last, kelle auras on elemente nii vanast kui ka uue ajastu indigovärvi aurast. Aastal 2004-2007 sündis 59 000 last, kellel oli juba indigo- ja kristallenergia segaaura. Eestis oli 2007.a. alguses 338 300 last kelle aurastruktuur on teistsugune kui nende vanematel, kes ei ole läbinud AuraTransformatsiooniTM. Indigode õppekava seisneb Vaatlus. Grupeerimine, klassifitseerimine. Läbitöötamine, meeldejätmine, kordamine. Võrdlemine, vastandamine. Mõistmine, arusaamine. Arutlemine, hinnangu andmine. Rakendamine. Väljatöötamine. Loomine.
Rütmiline liikumine on otseselt seotud rütmitajuga ning selle arendamisega (Pullerits, 2005). Muusikalis-rütmilise liikumise all vaadeldakse liikumismänge, mis omavad positiivset mõju lapse sotsiaalsele oskusele ja kollektiivsustunde loomisele. Muusikalised mängud aitavad lapsel üle saada hirmust teiste lastega suhtlemisel (Kiilu, 2010). Muusika kuulates kujundatakse erinevaid oskusi: tähelepanu koondamine, et pala lõpuni kuulata; kuulatud pala meeldejätmine ja äratundmine; väljendusvahendite abilpala karakterite määratlemine ning muusika iseloomustamiseks vajaliku sõnavara kujundamine (Muldma, 2008). Last laulu saatel mängitades toetame teda emotsionaalset ja keelelist arengut. Mitmesuguliste pillide mängimine arendab rütmitaju, koordinatsiooni, käteosavust ning mõttetegevust. Nii õpetame last mõisma muusikat ja teda sellest rõõmu tundma.
teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga pikaks ajaks. Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt
Kui õpilane tajub, et õpetaja ei oska võimu eetiliselt rakendada, siis ei teki ka usaldust- ta ei usalda õppimiskonteksti, kaaslasi, juhendajat. Avatus õppimisele väheneb, tekib ebakindlus, venitamine, hirm riski ees, õpilane sulgub endasse. Seega õpetaja peab olema oma ala tõeline asjatundja ning teda tullakse kuulama ja temalt õppima ainet eeskätt tema ekspertteadmiste tõttu. Tõeline õppimine haarab inimese kogu isiksust tervikuna ja see ei ole lihtsalt teadmiste mehaaniline meeldejätmine. Kooliõpingutes peaks vähenema ainekesksus ja suurenema isiksuse arendamise roll ning õpilase enda osatähtsus õppimisel. Õpetaja roll on anda õpilastele hoopis abi, juhendada ja toetada, luua selline atmosfäär, mis tagab vaba emotsionaalse ja intellektuaalse arengu. Kool peaks olema huvitav, pakkuma rõõmu ja rahuldust õpilasele, õpetajale ja lapsevanemale. Aga tegelikkus on sellest ideaalist kahjuks kaugel. Kasutatud kirjandus: S
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas asub teo kujuline osa kus paikneb Corti elund, mis on kuulmisretseptor. * Nahaaisting tekib naha pinnal epiteelkoes, kui seda mehaaniliselt, keemiliselt, elektriliselt või termiliselt ärritada Temperatuuriaisting sõltub naha enda temperatuurist (ntks. Jahedad objektid tunduvad külmana) Puuteaisting tekib enamasti näpuotstes ja huultel * Maitsm...
Korsakovil olevat olnud võime "kuulda värve". 19. Mälu ... on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Kui poleks mälu, tuleks iga kord otsast alustada. Mälu protsessid on: Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine (kordamise hajutatus) ja materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). · Tahtmatu meeldejätmine palju infot jääb iseenesest, ilma sihipärase soovita meelde. Sageli jääb omandatu kauaks meelde. Kuid tahtmatu meeldejätmine pole süsteemne ega täpne, seepärast on meeldejäetud materjal tihti juhuslikku laadi. · Tahtlik meeldejätmine toimub palju süsteemsemalt. See nõuab pingutust, tähelepanu teadlikku suunamist sellele, mida omandada tahetakse. Tahtliku meeldejätmise tingimus on kordamine.
3) välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele. 4) tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu. 5) huvi 6) ootused Tähelepanu omadused: - Tähelepanu püsivus ja kõikuvus - Tähelepanu jaotuvus kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt - Tähelepanu ümberlülituvus - Tähelepanu hajuvus (hajameelsus) MÄLU PROTSESSID Mälu on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu põhiprotsessid : - Omandamine ehk meeldejätmine - Säilitamine - Meenutamine - Unustamine Sensoorne mälu lühiajaline mälu pikaajaline mälu [[Pikaajaline mälu: - Episoodiline mälu on mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab põhilise komponendina isiklikke kogemusi ajas - Semantiline mälu on mälu liik, mis sisaldab intellektuaalselt omandatud
Sissejuhatus Mõte vananemisest tee paljudele inimestele muret, koguni hirmu. Mis on vananemine? Gerontoloogid (vananemist uurivad teadlased) on üritanud seda defineerida. Nad ütlevad, et lühidalt öeldes on vananemine inimese kronoloogiline elutsükkel. Ent vananemine on midagi enamat, kui aastate lisandumine. Vananemine on lõiv, mida läbielatud aastad inimeselt nõuavad. Mõned inimesed paistavad oma kronoloogilise vanuse kohta üsna noored välja. Pikk eluiga on inimese eriline omadus. Suuremad imetajad elavad üldiselt kauem, kuid inimene elab vanemaks isegi kauem kui elevant. Pikkaealisuses on positiivne, kui sellega kaasneb õppimine ja kõnevõime. Pika elu jooksul on vanur kogunud väärtusliku infopagasi, mida oma jutudes edasi anda järeltulevatele sugupõlvedele. (Inimese füsioloogia ja anatoomia. 616). Vananemise põhjused pole teada. Ühe seisukoha järgi on arvestatavaid vananemisteooriaid peaaegu saada; lisaks sellele on suur hulk t...
sisseelamise teel. · Ülekandmine e projitseerimine. Teistele inimestele kantakse üle iseloomujooni või omadusi (meeldivale inimesele häid, ebameeldivale halbu omadusi) Mälu · Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses. · Mälu on informatsiooni säilimine signaali kohta pärast selle toime lakkamist. · Mälu on liitprotsess, mis koosneb : Meeldejätmine (tahtlik, tahtmatu) Meelespidamine Meeldetuletamine Unustamine Kujutlus · Kujutlus on varem tajutud kujundite reprodutseerimine e meelde tuletamine, taas esile toomine teadvuses. · Kujutlus on seotud taju ja mäluga · Kujutlus ei kopeeri taju Fantaasia · Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, aste meelelise tunnetuse ja mõtlemise vahel,
Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu kasutamine, lõplik omandamine. Lühidalt võib öelda, et kognitiivne õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. Kognitiivse õppimise tunnused: *uue käitumise omandamiseks piisab ka selle ühekordsest nägemisest, *nähtu jäljendamine ei pea toimuma kohe, vaid siis kui on sobiv olukord, *uus käitumisviis omandatakse ilma välise tasustamisega, *uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavast tagajärjest- karistust püütakse vältida. Kognitiivne
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
näib kogu protseduur väga keerukas. Kuid natuke hiljem osutub see siiski üheks igapäevategevuseks. On raske ette kujutada olukorda, et lähimas tulevikus ei oleks seda üldse enam vaja teha kuid kunagi ei tea ette. Kui protseduur on lõppenud, tuleb nad jälle erinevatesse gruppidesse paigutada ning seejärel panna sobivatesse kohtadesse. Varsti võetakse nad jälle kasutusse ning kogu protseduur algab otsast peale. See on lihtsalt üks igapäevaelu koostisosa. Meeldejätmine ja kontekst · Proovige meenutada tegevuste järgnevusi eelnevas jutus · Millist igapäevategevust seal kirjeldati? Põhiprotsessid mälus Salvestamine · Mällu salvestamine ehk kodeerimine · Meeldejätmise edukus sõltub sellest, kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud · Joonistage peast, kuidas näeb välja Eesti 10-sendine münt kummaltki poolt Salvestamine · Lühimällu salvestamisel aitab hästi
kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus, konstantsus, vastuvõtlikkus. Mäluprotsessid on meeldejätmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), säilitamine (uue lisamine ja vana taandamine), reprodutseerimine (mälus säilinu taastamine). Tähelepanu liigid: tahtmatu, tahteline, tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne. Omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitatavus. Kõikumine e fluktuatsioon väljendub tähelepanu selguse ja reageerimisvõime perioodilises
KUULAMISOSKUS Kuulamine on midagi enamat kui lihtsalt kuulmine. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste u...
a) mentaalsed testid paljude inimestega b) tulemuseks: mentaalsete protsesside seosed, reeglid jne. 10 testi (algselt 50 ) 1. Dünamomeeter 2. Käe liikumise kiirus. 3. Taktiilne eristuslävi käel. 4. Valulävi (laubal) 5. Raskuste eristuslävi 6. Reaktsiooniaeg helisignaalile 7. Värvi nimetamise kiirus 8. Joone poolitamise täpsus 9. 10 sekundilise intervalli hindamise täpsus 10. Konsonantide hulga meeldejätmine. Galton - kriteeriumi valiidsuse idee (criterion validity) IV Kognitiivne lähenemine vaimsetele võimetele Hermann Ebbinghaus (1850-1909) 1895 a. Breslau koolilapsed - väsimus Kas hommikused või õhtused tunnid? Kas muuta koolitundide sisu või mitte? Über eine neue Methode zur Prüfung geistiger Fähigkeiten und ihre Anwendung bei Schulkindern. Zeitschrift für Psychologie und Physiologie der Sinnesorgane, 1897, 13, S. 401-459. Probleem: kuidas mõõta vaimset pingutust
· Mõned mõisted veel · Eideetiline e pildiline mälu · Välklambimälestus (flashbulb memory) · Praiming Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? Lühimälu ja pikaajaline mälu Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
