"andragoogika" - 32 õppematerjali

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute

„Hope I Die Before I Get Old: Mispredicting Happiness Across the Adult Lifespan“

Kairi Laur IK12 AÜ ,,Hope I Die Before I Get Old: Mispredicting Happiness Across the Adult Lifespan" Heather P. Lacey, Dylan M. Smith ja Peter A. Ubel. 2006. ,,Journal of Happiness Studies" Käesolev artikkel käsitleb teemat, kuidas inimestel on kalduvus ülehinnata asjaolude mõju enda heaolule, mida tõestavad laialdaselt erinevad elusündmused, kuid tajutav vananemise mõju heaolule on suuresti jäänud tähelepanuta. Inimesed näivad kartvat vananeda, hoolimata tõenditest, et heaolu paraneb vanusega. Autorid võrdlesid, kuidas mõistavad õnne nooremad täiskasvanud (keskmine vanus = 31) ja vanemad täiskasvanud (keskmine vanus = 68) koos. Uuringud kinnitasid õnne suurenemist koos vanusega, kuid nii nooremate kui ka vanemate arvates õnn vananedes väheneb. Mõlemad rühmad eeldasid õnne vä...

Andragoogika, V osa

Täiskasvanud õppija ja õppimine täiskasvanueas

ANDRAGOOGIKA I KODUTÖÖ

kasvatusteadus,  Demagoogia - rahva, inimeste (antud juhul täiskasvanute) poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD:  Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks,  Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis,  1970. aastal ilmus Malcolm s.Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks maailma juhtivamaid teoreetikuid täiskasvanuhariduse valdkonnas,  Alexander Kapp – võttis Saksamaal 19.sajandi esimesel poolel kasutusele mõiste andragoogika. 2 KÜSIMUST, MILLE ÜLE SOOVIKSIN ARUTLEDA: 1

Andragoogika- õppimine täiskasvanueas

Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii

Täiskasvanute õpetamine ja täiskasvanute õpetaja

Mina täiskasvanud õppija - andragoogika

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht MINA TÄISKASVANUD ÕPPIJANA Essee Juhendaja: Kadri Koha Rakvere 2010 Öeldakse, et inimene õpib terve elu, mina usun, et täpselt nii see on. Kuigi õppimisviise on erinevaid, usun, et iga inimene valib õppimisviisi vastavalt oma vajadusele. Mina olen oma lühikese elu jooksul suhteliselt palju erinevate erialadega kokku puutunud. Noorena teadsin, et tahan saada kunstnikuks, sellest lähtuvalt läksin õppima Tartu Kunstigümnaasiumisse, olles kindel, et edasi viib tee Tartu Kõrgemasse Kunstikooli. Läks aga hoopis teisti, asusin õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli medõe erialale, mis oli mulle ja ka teistele minu tuttavatele suureks üllatuseks. Olles aasta seal õppinud, tundisn, et see ei ole päris see, mida ma teha tahan ning jätsin selle kooliga hüvasti. Peale Tervishoiu Kõrgkooli võ...

Andragoogika raamat õppimiseks ja õpetamiseks

Andragoogika sõnaraamat - "Täiskasvanu kujunemine enesearengu subjektiks"

A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...

E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid

Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid Aine maht 3 EAP Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 1  Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 JUHI ROLLID David & Frank Johnsons jagavad rollid: Informatsiooni ja arvamuse andja ­ pakub fakte, arvamust, soovitusi ja asjakohast informatsiooni et kergendada grupi tööd. Informatsiooni ja arvamuse otsija ­ küsib teiste grupiliikmete faktide, info, arvamuse, ideede ja tunnete järele et kergendada grupi tööd. Algataja ­ eesmärkide ja ülesannete ettepanekute tegija, et algatada tegevus grupis Suuna andja ­ arendab plaani kuidas jätkata ning ülesandeid täita. Kokkuvõtja ­ teeb kokkuvõtteid. Koordinaator ­ toob välja seoseid erinevate ideede vahel, harmoniseerib erinevate alagruppide ühistegevust. ...

Teemaprojekt aktiivõppemeetodile

Struktuur ja vormistus aktiivõppemeetodi läbiviimiseks: Meetod: Ajurünnak Läbiviijad: Katri Männisalu, Liis Peet Aeg: 25.02.2009 Koht: Mainori Kõrgkool Vahendid: suured paberilehed, markerid (2 värvi), (herne)kommid, dataprojektor PowerPoint slaidide kuvamiseks seinale Eesmärgid: Õppija õpib läbi aktiivõppe meetodi oma aju hoidma ,,vabalt hingavana" ehk teisisõnu- loovalt mõtlema. Õpetaja eesmärk on tõsta töörühma loomingulist initsiatiivi ning aktiivset osavõttu. Aeg Meetodid Tegevus Läbiviija 2 min- Enesetutvustus Suuline esitlemine Tutvustame ennast Liis ja Katri grupile nimepidi ja Ehk saab ka 1 minutiga räägime, mis kursusel õpime. 10 min- Grupiga ,,Jää sulatamine". 1. Moodustame 5 Liis j...

Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 27.9.2007 KOM(2007) 558 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Täiskasvanuhariduse alane tegevuskava Õppida võib alati 1. SISSEJUHATUS Riikide ja valitsuste juhid kinnitasid 1997. aastal Amsterdami lepingu preambulis oma otsust ,,hariduse laia kättesaadavuse ja pideva kaasajastamise abil edendada oma rahvaste teadmiste arendamist võimalikult kõrgele tasemele."1 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul seati Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks. Lissaboni tegevusk...

Ajurünnak, kui aktiivõppemeetod

AJURÜNNAK kui aktiivõppemeetod Saame tuttavaks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Sissejuhatus 1930 ­ Alex P. Osborne Ideeloomemeetod. EESMÄRK. Lühikese aja jooksul genereerida võimalikult palju ideid probleemi lahendamiseks üksteise mõtteid edasi arendades ja kriitikat maha surudes  Milleks on vaja ajurünnakut? Esimene tasand - igapäevane mõttelaad Teine tasand - uued ideed kombineerimise abil Kolmas tasand - innovatsioon  Põhireeglid Kriitika on keelatud Kõik osalejad ja ideed on võrdsed Oodatud on pöörased ideed Vajalik on ideede rohkus ja teiste ideede edasiarendamine Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet!  Kokkuvõtvalt ajurünnakust Küsi julgesti, kas said ajurünnaku teemast ja ülesande...

Lifelong learning and the low-skilled -artikli kokkuvõte

Milvi Erm Koolikorraldus I TÜ mag Lifelong learning and the low-skilled Knud Illeris (2006) Kokkuvõte Artikkel räägib madala kvalifikatsiooniga töötajatest tööturul ja sellest, kuidas seda probleemi lahendada. Madala kvalifikatsiooniga töötajad jagunevad Illerise järgi: 1. Täiskasvanud, kellel on kool pooleli jäänud, neil pole ametlikult ühtki olulist haridust tõendavat dokumenti. Enamusel neist on siiski töökoht, kuid aeg-ajalt on nad ka töötud. Mõned on saanud töökohal mingil määral ümberõpet, kuid kehv kirja- ja arvutusoskus piirab nende võimalusi tööturul. 2. Täiskavanud, kelle on küll kutsehariduses omandatud oskused oma ametiks, kuid tööturu majanduslik olukord on su...

Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes.

enesehinnangule. Kasvava või suure kogemusega õpetajad panustavad mitte ainult oma õpilastele vaid ka kolleegidele ja iseendile, kuna nad pidevalt täiendavad end. Paljude koolide kogukonnad on tugevnenud tänu koolijuhtide märkamisele koolitöötajate erinevatest rollidest. Kuna nad jagavad ja peegeldavad oma kogemusi, siis kõikidel on alati midagi uut õppida. Täiskasvanute valmisolek. Valmisolek õppimiseks on teine aspekt andragoogika, mis eristab täiskasvanud õppijaid lastest. Ingalls on täiskasvanute puhul teatavaks teinud, et on selge, et kergem on õppida läbi tegevuste, et õppijal oleks erinevaid õppimisvõimalusi, kuidas õppida teatuid teemasid ja kuidas neid endasse sisendada. Tuginedes andragoogika mudelitele, arusaamine laste ja täiskasvanute vahel on nende valmisolek õppida, sest täiskasvanu otsus edasi õppida on nende enda teha. Täiskasvanute orientatsioon.

Kasvatusfilosoofia mõisted

ja kasvatamisega    Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi    Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt    Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme    Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu    Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist    Andragoogika – uurib täiskasvanuid õppijatena ja arndab välja toimivaid täiskavanute õpetamisviise  Paradigma - algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide.  Väärtused- Väärtused on sinu sisemised tõekspidamised, mis näitavad, mida sa hindad ja tähtsaks pead.    Normid – üldkehtivad reeglid, mille alusel praktilises elus toimitakse    Moraal – väärtuste ja normide kogum, mis võetakse omaks mingi kultuuriga seoses

Mõistekaart (VUE)- õpikute järgi koostatud

käitumise eesmärgid, õpetajakeskne koolitus, ANDRAGOOGIKA kindlakstegemine

Praktikaaruanne - Eneseanalüüs

Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Andragoogika osakond Terje Üürike PRAKTIKA ARUANNE Eneseanalüüs Praktika koordinaator: lektor Marin Gross  Tallinn 2009 Oma seitse nädalat praktikat läbisin ma AS Eesti Post koolitusosakonnas. Kuna Eesti Postis töötab kokku 3800 inimest, siis võin julgelt öelda, et organisatsiooni suuruse tõttu oli tegevust rohkelt ja sisseelamine ja asjadest arusaamine võtsid omajagu aega. Kindlasti ei saa ma öelda, et minu tegevuses midagi totaalselt ebaõnnestus. Seega püüan käesolevas aruandes anda analüüsiva ülevaate oma positiivsematest ja negatiivsematest kogemustest praktikaajal. Alustaksingi siis positiivsetest kogemustest, mida tuli ette üsna palju. Kõige meeldejäävamaks kogemuseks oli kindlasti Teenindusseminari organiseerimise abistamine. Kuna ma ei ole oma elus veel nii suurt üritust korraldanud ega aidanud korral...

Pedagoogika mõisted

Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...

Sotsiaaltöö eksami küsimuse vastused

1 1. Sotsiaaltöö tegevusalad ­ jagunevad kolmeks grupiks: ennetav (päevahoid, kooli sotsiaaltöö, noorsootöö, andragoogika, töö eakatega), integreeriv (puuetega inimesed, migrandid, kasvatusmajad, pagulased, töötud), rehabiliteeriv (kohanemisraskustega inimesed, vangid kriminaalhooldusalused, vaimse tervise häiretega inimesed, pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi

Eelkoolipedagoogika mõisted

EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogikateadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Kasvatus- tingimuste teadlik muutmine, et toimuks kasvamine paremini. Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine, selle suunamine. Kasvatus lähtub sellest, et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada. Kasvatus on lapse kasvamise toetamine Haridus- kui protsess-on teadmiste, oskuste, vilumuste, praktiliste, töökogemuste, väärtus orientatsiooni ja suhtumistesüsteemi omandamine koolieelsetes, üld-,kutse- ja täiendõppeasutustes, samuti ka eneseharimise teel. Kui tulemus-teadmiste, oskuste, vilumuste, tegevuskogemuste ja suhete omandatud tase. Kui süsteem-õppekavade ja riiklike haridusstandardite tervik ja neid realiseerivate haridusasutuste ja hariduse juhtimise organite võrk Õpet...

Elukestva õppe võimalikkus

isikuomadustest tulenevate annete realiseerimist. Õppimine on aga enamat kui isiksuse areng. Elukestev õpe aitab arendada isiklikke andeid ja püsida kauem konkurentsis. Asutuse juhi tugi täiskasvanu õppimise toetamisel on äärmiselt oluline, seda enam, et töö kõrvalt hariduse omandamine ei ole lihtne. Kokkuvõttes, peaks eesmärk olema ühine,- kasu saavad mõlemad pooled. Kasutatud kirjandus 1. Jõgi, L; Lõhmus, M; Märja, T (2003). Andragoogika. Kirjastus Ilo 2. Riigiteataja (2013) Külastatud aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/754276 3. Eesti tööjõu uuring (2013) Külastatud aadressil: http://www.stat.ee/publication- download-pdf?publication_id=18436 4. Töökoolitus ja sellega seonduvad hoiakud (2013) Külastatud aadressil: www.stat.ee/dokumendid/31991 5. Täiskasvanud õppija koolipingis (2013) Külastatud aadressil:

Nimetu

Peamiselt kasutatud kirjandus Beljajev, R., Vanari, K. 2005. Õppimine ja õppimisoskuste arendamine täiskasvanuna. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. https://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16254/Oppimine_oppimisoskuste_arendami ne.pdf?sequence=1 Karm, M. 2013. Õppemeetodid kõrgkoolis. Tartu: SA Archimedes. http://primus.archimedes.ee/sites/default/files/Oppemeetodid.pdf 3 Märja, T., Lõhmus, M., Jõgi, L. 2003. Andragoogika. Raamat õppimiseks ja õpetamiseks. Tallinn: Kirjastus Ilo. Rakenduspedagoogika õpik. 2002. Tartu: Kaitsejõudude peastaap. http://rapla.kaitseliit.ee/files/rapla/img/files/Rakenduspedagoogika.pdf 4

Pedagoogika küsimused vastused

et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise keskkona iseloomulikuks jooneks on, et sealsed osalejad erinevad üksteisest väga oluliselt

ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS

teadvustamine, enda tunnetamine aktiivse subjektina.  Välimine motivaator/stiimul/kompensatsioon – palk, preemia, edutamine, kvalifikatsioonijärgu tõstmine kursuse edukal läbimisel, oma kabinet jt ihaldusväärsed hüved  Motivatsioon  Et muuta motivatsiooni, tuleb muuta arusaamu, uskumusi ja eesmärke. Kõik inimesed on motiveeritud, kuid osad uskumused ja arusaamad vähendavad õpiedu.  Ennastjuhtiv õppija – andragoogika põhimõiste  Miks ei ole täiskasvanu piisavalt ennastjuhtiv? Sest enesejuhitud õppimine eeldab motivatsiooni olemasolu  Ennastjuhtiv õppija Enesejuhitud õppimine  Enesejuhitud õppimine on protsess, kus õppija iseseisvalt või teiste abiga selgitab välja oma õpivajadused, seab õpieesmärgid, leiab õppimiseks vajaminevad materiaalsed – ja inimressursid, valib vajalikud õpistrateegiad ja hindab oma õpitulemust (Knowles 1975)

Kasvatusteadustete loengud ja grupitööd

· Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega · Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi · Kasvatussotsioloogia - Uurib kasvatustegelikkuse sotsiaalset poolt · Võrdlev kasvatusteadus - uurib ja võrdleb eri kultuuride kasvatussüsteeme · Kasvatuse ajalugu - uurib eri ajastute ning nende esindajate kasvatusalast mõttelugu · Eripedagoogika - uurib erivajadustega indiviidide õpetamist · Andragoogika - uurib täiskasvanuid õppijatena ja arendab välja toimivaid täiskasvanute õpetamisviise Grupitöö Mõõta või mõista Püüa leida ja kirjeldada võimalikult palju neid asjaolusid, tõsiasju ning näitajaid koolis, mida oleks tingimata vaja mõõta? Nüüd kirjeldage neid tõsiasju ja asjaolusid, mida mõõta pole võimalik, ent mida oleks vaja mõista. · Kuidas hindate praegust olukorda mõõtmise ja mõistmise vahekorra osas? · Millal on õigustatud üks ja millal teine?

Asjaajamine eesti keeles. Terminid

Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste are...

ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE.

Meetodite rakendamiseks tuleb enne ette valmistada soodus pind. Meetodi kasutuselevõtul oleks tarvis õpetajal endale selge pilt luau nii sellega taotletavatest sihtidest, järgitavaist didaktilistest põhimõtetest kui ka toiminguist, mida õpetamisviisi kasutamine eeldab. Kasutatud kirjandus Jarvis, P. 1998. Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS Kidron, A. 1999. 122 õpetamistarkust. Tallinn: Mondo Märja, T. , Lõhmus, M. , Jõgi, L. 2003. Andragoogika. Tallinn: Ilo http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/16614/Peerna.pdf?sequence=1 http://oppe.lvrkk.ee/kristiina/Heve_Kirikal/koolitus_arendamine/koolitusmeetodid.html http://www.mitteformaalne.ee/oppemeetodid.html http://sklaos.weebly.com/otildepimeetodid.html http://cmsimple.e-ope.ee/turism/?4._Efektiivne_%F5ppimine:%D5ppemeetodid

Tööde vormistamise juhend

pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense, Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused, milleks on erinevad pedagoogikad, andragoogika ja eripedagoogika. Nendes teadustes otsitakse vastust küsimustele, nagu: "Mida teha?; Kuidas teha? või Milleks teha?". Vastused sellistele küsimustele on mõeldud rakendamiseks kasvatuspraktikas. 6 Teisena tõuseb üles küsimus sellest, kas valitud lähenemisviis on kasvatusteaduslik. Kuigi allpool on esitatud teaduslikkuse kriteeriumid, siis tuleb arvestada, et arusaam sellest, mis on kasvatusteadustes teaduslik, ei olegi nii üheselt mõistetav

Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele

137. ·Informatiivne ja õppimisele suunatud tagasiside, mis on suunatud soorituse parandamisele ja tööl õppimisele. Lubada vigade tegemist, kuid nõuda ka nendest õppimist. 138. ·Info kättesaadavus­indiviidi lugemus ja lai silmaring. Ligipääs ettevõttes loodud teadmusele. 139. ·Mitmekesised meeskonnad­iga meeskonnaliige rikastab meeskonda oma teadmiste ja kogemustega. 140. ·Täiendkoolitused­koolitaja puhul nt. andragoogika, esinemisoskused, õppematerjalide kirjutamine. 141. Loovmõtlemisoskus 142. ·Loovuskoolitused,mis sisaldavad probleemi leidmise, ideede genereerimise ja lahenduste rakendamise treenimist. Täiendab teadmisi ja muudab hoiakuid. 143. ·Rolli-eeskujud­loominguliste inimeste modelleerimine. 144. ·Ideepaikade loomine­koht (sh virtuaalne) või sündmus, mis stimuleerib loomingulist mõtlemist ja koostööd. Siia kuulub ka keskkonnamuutus ja teistelt õppimine. 145

Arengupsühholoogia

leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: diferentseerumine ­ eristumine; leiab aset arengus, rakutüübid või koed muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul ­ arenemine ja küpsemine morfogenees ­ arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi muutuse kasvamine.