hoidmisele on omavahel tasakaalus · liikmetel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi saavutamiseks · professionaalsete oskuste pidev arendamine teiste liikmete toetusel · avatud kommunikatsioon, konstruktiivne tagasiside liikmete vahel · kõrge loovus · oskus ja tahe konfliktidega toime tulla · ilmneb sünergia - koostegevuse tulemus on suurem kui individuaalsete tulemuste summa Õppiv organisatsioon Tolerants, avatud diskussioon, terviklik ja süsteemne mõtlemine Õppimist soodustav keskkond (Psühholoogiline turvalisus, erisuste aktsepteerimine, aeg reflekteerimiseks) Selged õpiprotsessid ja praktikad (Eksperimenteerimine uute teenuste, toodete ja töötamise viisidega, teadmiste kogumine uute trendide kohta, analüüs probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks, töötajate arendamine, informatsiooni jagamine) Õppimist soodustav juhtimisstiil
eale ja võimetele sobivaid rühmapõhiseid ning individuaalseid · Õppimise juhendamine õppemeetodeid ja vorme. toetab õppija · Suunab õppijaid oma õppimist õpioskuste, juhtima, julgustab õppijaid isiklikke eneserefleksiooni ja eesmärke seadma. kriitilise · Arendab õpilaste sotsiaalseid ja mõtlemisvõime, õpioskusi. teadmiste ning · Suunab õppijaid ennast analüüsima, et tahteliste omaduste neil kujuneks positiivne enesehinnang arengut, loovat ja adekvaatne minapilt. eneseväljendust. · Teeb koostööd õppeasutuse siseste
1. TÄISKASVANUHARIDUSE EESMÄRGID JA PÕHIPRINTSIIBID Täiskasvanuhariduse põhieesmärgid on anda võimalust täiskasvanuõppijale õppida, aidata ning suunata teda õppimisprotsessis. Lisaks sellele täiskasvanuhariduse eesmärk on teha õppimist mitte pealetükkivaks, ärata huvi edasiarenemiseks. Täiskasvanuhariduse puhul arvestatakse õppijate kogemusega, arvamusega ning antakse võimalust juhtida ennast õppimisprotsessis ise. Õpetaja ainult aitab ja suunab õppijat. 2. ANDRAGOOGIKA KUJUNEMINE ISESEISVAKS TEADUSHARUKS. KNOWLESI JA LINDEMANI PANUS ANDRAGOOGIKA ARENGULE Juba Aristotelese, Platoni ja Sokratese töödes leidub mõtteid selle kohta, et inimene peab õppima kogu elu ning erinevates elu faasides erinevates faasides omandatakse teadmisi erinevalt. See tõi 19. sajandi väljapaistvad mõtlejad andragoogika kui iseseisva teadusharu juurde. Tegelikult mõistis vajadust sellise distsipliini järele, mis eristaks laste ja täiskasvanute
Õpimotivatsiooni loomine õnnestub heal õpetajal ka siis klassis luua, kui see alguses puudub; Avastusliku õppe eeldusteks on õpilaste motiveeritus, õpioskuste ja põhiteadmiste olemasolu; Harilikult võtab avastuslikul teel õppimine palju enam aega, kui näiteks õpetaja poolt klassi ees õpetamine või meeldejätmine lugemise põhjal. (Krull, 2000) Avastuslikud ja uurimuslikud õppemeetodid on väga head meetodid õppimiseks, kuid paraku peab silmas pidama seda, et nende meetodite kasutamisega pole võimalik läbida sama ainealast mahtu, mida õpetajakeskse õpetamisega on võimalik ning seega pole vanade ainekavade alusel väga palju võimalik kasutada avastuslikku või uurimuslikku meetodit õpetamiseks. Kui väheneb õpitava aine maht, siis saab ka kasutada enam avastuslikke ja uurimuslikke õppemeetodeid. (Krull, 2000)
kulutustega. Selline õppija tahab täpselt teada, mida eksamil küsitakse ja õpib ära vaid konkreetselt selle materjali. Tema jaoks on oluline materjali reprodutseerimine, mitte seoste loomine õpitu erinevate ühikute vahel või õpitule tähenduse andmine. Enamasti on pinnapealselt õppijate õpiedukus madal ning nad kardavad eksameid. Enamasti nad ei huvitu kursusest, neile ei meeldi õpetamismeetodid. Pinnapealsed õppijad ei mõista õppejõu kavatsusi ja ei hinda neid. Milleks meile rühmatöö? Õppejõud tunneb sellise õppija ära selle järgi, et õppija muretseb juba kursuse alguses, kas on võimalik teha ka järeleksameid, ta ei saa aru õpitava teoreetilistest alustest ja põhimõtetest, ei suuda tuua näiteid ega loogiliselt argumenteerida ning unustab kiiresti kõik õpitu. Sügava (deep) õppija motivatsiooniallikas on sisemine või ka uudishimu. Ta õpib enda jaoks, mitte tulemuste pärast, püüdes seostada kõike õpitavat omavahel ja ka
.............................14 2 Sissejuhatus 3 1. Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi Enamasti räägitakse lugemisoskusest, oletades, et see sisaldab ka kirjutamisoskuse elemente. Kui soovitakse rõhutada nimetatud oskuste ja protsesside seost või erinevust, räägitakse lugemis- ja kirjutamisoskusest. Lugemisoskust võib vaadelda elementaarse lugemisoskuse, funktsionaalse ja kriitilise lugemise seisukohalt. Elementaarne lugemisoskus koosneb kognitiivsetest oskustest, mis arvatakse olevat püsivad ja universaalsed. Elementaarne lugemisoskus on oluline vahend õppimiseks. Lugeja aktiivsusest lähtuv funktsionaalne lugemisoskus rõhutab lugemisoskuse praktilisust ja väärtust – näiteks igapäevaelus hakkama saamist, seega ühiskonna nõudmistega vastavuses olemist. Lugemisoskuse käsitlused on
Tallinna Tehnikaülikool Aleksandr Mäeots ÕPILASTE ÕPPIMIST TOETAVAD ÕPISTIILID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. ÕPISTIILID................................................................................................... 4 1.1 Õpistiilide olemus ja klassifikatsioon.....................................................4 1.2 Õpiedukus............................................................................................. 5 1.3 Õpiprotsess........................................................................................... 5 1.4 Õpistrateegiad....................................................................................... 6 2. ÕPISTIILIDE MÕJU ÕPIEDUKUSELE..............................................................8 2.1 Tehnoloogiad ja lähituleviku
Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates rakendada vastavalt lapse eale ja ealistele iseärasustele. Selleks soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, mis tähendab õpitava teema järkjärgulist laiendamist ja süvendamist vastavalt õpilaste arengule. Bruner leiab ka, et eksimine on õppimise loomulik koostisosa. 7. Põhilised õpetajakesksed õppemeetodid Õpetajakesksed õppemeetodid (nimetada põhilised ja kirjeldada lühidalt olemust) Enamlevinud õpetajakeskse õppemeetodi tõhusust mõjutavad tegurid (nimetada need ja selgitada, mida saab õpetaja teha edu kindlustamiseks) Loeng (õppematerjali süstemaatiline ja range esitus), jutustus (vabam ja paindlikum vorm, esitarav materjal seostatakse õpilastele juba teada olevate sündmuste arenguskeemide ja tegevusmallidega)
õppimine ei tähenda muutumatu tõe omandamist; õppimine ei toimu enam ainult klassiruumis; õppejõud ei ole alati kõige targem; õppimisel ei ole esmane teooriate omandamine (Beljajev & Vanari, 2005, 10). Viimastel aastakümnetel on oluliselt muutunud ka õpetaja ja õppija rollide käsitlus õppimisejuures. Kui varem oli õpetaja kui autoriteet, teadmiste ja oskuste vahendaja ning edasiandja, siis tänapäeval on tema peamine ülesanne suunata õppijat efektiivsele õppetegevusele ja seda otstarbekalt organiseerida. Õppija ülesandeks on olla aktiivne enesearengu subjekt, kes näitab oma õppetegevuses üles initsiatiivi ja võtab vastutuse selle tulemuslikkuse eest. (Beljajev & Vanari, 2005, 11.) Õppeprotsessi juures on oluline peale õpitava materjali ka keskkond, milles õpitakse. Inimese õppimise eesmärgid ja ulatus sõltuvad sotsiaalsest keskkonnast, kus ta viibib, tema
käitumine treeneri omast. 2) Õpilaste käitumine - keh. kasv. meeldivuse aspekt ja keh. kasv. antud väärtushinnangud, õpilaste erinevad tegevused tunnis ja osavate ja vähem osavate hõivatus ja võimalus harjutada tunnis. Lisaks uuritakse õpilaste käitumisprobleeme noortespordis. 3) Õpetamise efektiivsus mille poolest erinevad efektiivsed õpetajad/treenerid vähem efektiivsetest ja kogenumad vähem kogenutest, millised õppemeetodid on efektiivsed, esimesel tööaastal ette tulevate probleemide lahendamine, millised on eduka treeneri tunnused? Uuritakse ka õpetajate ettevalmistusprogramme ning pedagoogilise praktika programme. 4) Õpetaja/treeneri rollid uuritakse nende erinevusi ja sarnasusi, erinevustest tulenevaid konflikte, õpetaja/treeneri ootusi ja lootusi õpilastele. 5) Õppekava plaan uurimused ideaalsest õppekavast, õpetaja väärtushinnangute
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni : Androgoogika täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuste arengu sihipärase suunamise sead
ÕPITEOORIATE VÕRDLUS ja LÜHIKOKKUVÕTE BIHEIVIORISTLIK SUUND Plussid Probleemid tegevus on kontrollitav ja juhitav valmisteadmised objektiivne hindamine pinnapealsus (õpetamises, hindamises) kiire faktiomandamine autoritaarsus, ühesuunalisus mõõdetavus faktid ei seostu kogemusega käsitleb mehhaanilist õppimist ei hinnata protsessi õpetajal lihtne õpeprotsessi juhtida õppija passiivsus, õppija vastutus madal süsteemsus isiksust ei arvestata teaduslik teadmine ei nõuta õpetajalt innovaatilisust väline motivatsioon õppija ei loo seoseid mälu treenimine KOGNITIIVNE SUUND Plussid Probleemid teadlikkus tõlgendamine valmismudeleid ei ole loovus hinnangu subjektiivsus individuaalsuse arvestamine ei sobi
Tegemist on üliselt kattuvate strateegilise juhtimise instrumentidega hõlmates plaani koostamist, plaani täitmist ja selle kontrolli ning kõige selle hindamise ja analüüsimise järel taaskord uue plaani koostamist. Vaatamata selle, et tulemusjuhtimist on mõnda aega praktiseeritud esineb selle kasutamises takistusi ning tuleb ette ka möödalaskmisi, kuid need on hea tahtmise korral ületatavad. Lõpetuseks on iga grupitöös osaleja lisanud oma arvamuse referaadi koostamise kohta. x: Rühmatöö referaadi koostamine oli väga huvitav ja ainulaadne kogemus, eriti kuna elame kõik nii eri linnades/asulates. Koostöö interneti teel ja harvad kohutumised näost näkku referaadi koostamisel on väljakutse nii mõnelegi meist, kuid siiski hakkama me saime. Selle referaadi koostamine oli minu jaoks väga hariv kogemus, mõistan nüüd kindlasti tulemusjuhtimist paremini. xx: Seoses väga tiheda töögraafikuga, oli panus referaati väiksem, kui teistel. Samas oli ka rühma suurus liiga suur
,,Psühholoogia klassiruumis" Kaaslaste mõju ja koostöö klassis Viis staatusrühma 1. Populaarne kaaslane suur positiivne eelistatus ja tugev mõju. Klassi liidrid, eeskujulikud õpilased, õpetajatele harilikult meeldivad. 2. Keskmine/armastusväärne keskmine positiivne eelistatus, keskmine mõju. Väga head klassikaaslased, koostööaltid, õpetajate jaoks meeldivad. 3. Hüljatud vähene eelistatus ja väike mõju. Vähe sõpru, ei pöörata tähelepanu, keskmised õppijad, õpetajad võivad neist mööda vaadata. 4. Tõrjutud suur negatiivne eelistatud ja suur mõju. Teiste vastu agressiivne, läviv omasugustega, väldib kaasõpilasi. 5. Vastuoluline suur positiivne ja negatiivne eelistus ning tugev mõju; tõrjutud ja populaarne. Paljud teavad neid, ajuti agressiivsed, ettearvamatu käitumine, õpetajale aeg-ajalt meelehärmiks. Vastuolulistel noorukitel on sotsiaalsed oskused, nad meeldivad teistele, seega
.................................................................................... 11 Õpetaja töövõtteid õpilaste ettevalmistamisel kakskeelseks õppetööks............................. 11 Meetodid kaht keelt kasutatavas õppetöös........................................................................ 11 Individuaalne töö............................................................................................................ 11 Paaris- ja rühmatöö........................................................................................................ 12 Vestlus õpetaja ja õpilaste vahel.................................................................................... 12 Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis.................................................................... 12 Kommunikatiivne keeleõpe............................................................................................ 12
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ11 Mai Kuum TAGASISIDE ANDMINE Iseseisev töö õppimine kõrgkoolis Tallinn 201 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................................3 1.MIS ON TAGASISIDE?................................................................................................................4 1.1 Õpetamise ja õppeainete tagasiside.............................................................................................4 2.Millal ja kus toimub tagasiside andmine?.......................................................................................5 2.1mis juhtub kui õppeained jätta hindamata?...................................................................................6 2.2ÕISi ankeedi täitmine..............................................................................................
põhiküsimus on : Kuidas kindlustada õpilaste õppimine? Õpetamise ajal küsimuste esitamine Suunamine õppijate iseseisva töö ajal (vaikselt või pigem mitte?) Õpitu kontrollimine ja tagasiside kindlustamine õpitust Pärast materjali õpetamist on vaja jõuda selgusele selle omadustes, langemaks otsusueid edasise tegevuse kohta Kontrollida tuleks kohe pärast uue osa läbivõtmist Nt tk, harjutused ülesande rakendamiseks Ära taha õppijat ootamatult tabada TK ei ole vaid hinde panemise (ja disiplineerimise) eesmärgil tehtav töö (või siiski on?) Õpilastel on vaja teada saada, kui edukad nad õppimises on Tagasiside juures on tulemuse (hinde) kõrval oluline ka tagasiside sisuline külg Õpetaja roll on järjekindlalt teavitada ka tagasiside eesmärgist Ülddidaktika ja kasvatustöö alused Õpitu kinnistamine
Õpetamise esmaseks eesmärgiks on informatsiooni edastamine, informatsioon raskeski kättesaadav, tuleb korrastada uudsel viisil, vaja tekitada huvi aine vastu, informatsioon on vaja kokku võtta ja sünteesida. Mida ette heidetakse? Pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks, lähtub vildakast kujutlusest, nagu soviks kõigile üht ja sama materjali, ei arvesta tähelepanu kestvusega, ei paku oskuste ja võimete arendamist. 11. Kooperatiivsed õppemeetodid Kooperativsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Võtted klassidisskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel. Õpetaja ja õpilase koostööd eeldavad õpilaste küsitlemine ning vestlus. Õpilaste omavahelise koostöö valmidust kajastavad ajurünnak, klassidiskussioon ja mitmesugused
informatsiooni ning oskustega, uurimistegevust tuleb suunata osutuste ja küsimustega ning õppetegevus lõpetada ülevaatega, et veenduda õpitu terviklikkuses ja korrektsuses. Õpetaja esitus on enamasti tõhusam, eriti kui materjal on hästi struktureeritud ja kohandatud õpilaste arengutasemele. Hea õpetaja suudab klassis luua õpimotivatsiooni ka siis, kui see algul puudub. Avastuslikud õppemeetodid eeldavad õpilaste motiveeritust, häid baasteadmisi ja õpioskusi. Avastuslikul teel õppematerjali omandamine võtab alati rohkem aega kui õpetaja esituse või raamatust loetu põhjal meeldejätmine. Positiivne see, et äratab tõelist huvi ja pühendumis õpitavatele probleemidele ja suureneb probleemide sügavuti käsitlemine. VI Põhilised õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise
1. Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka motivatsioon saada midagi uut teada
Tahtmatu tähelepanu tahtlik tähelepanu 1. Aidake õpilasel arendada ja interioriseerida tahtelist tähelepanu. 2. Juhtige õpilaste tähelepanu koolis olulistele stiimulitele. 3. Juhtige uue õppimise alguses õpilaste tähelepanu olulistele seostele, seaduspärasustele, detailidele, tunnustele õpilastel on alguses rohkem tähelepanu 4. Õppige tundma laste teadmisi ja hoiakuid. 5. Harjutage tegevusi, et kujuneksid automatismid. 6. Abistage lapsi rühmatööde läbiviimisel ning jälgige rühmatöö käiku. 7. Tehke ise vahet olulistel ja mitteolulistel stiimulitel. 8. Teadvustage ja õpetage otseselt tähelepanu seaduspärasid. Tajumine on tegelikkuse tunnetamise 1. aste, vahetu tunnetamine. kogu psüühilise tegevuse alus ning algus. koosneb aistingutest ja tajudest. Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundeile.
sh elektrooniliselt tööturu, järgnev arutelu rühmas eelarvamused. erialade ja õppimisvõimaluste kohta Juhendiga tutvumine Positiivne mõtlemine ja leiab iseseisvalt informatsiooni, Rühmatöö suhtlemisoskuste sh elektrooniliselt praktika- ja arendamine. töökohtade kohta koostab juhendi alusel Tööalane karjäär ja selle
Konstruktivism · Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. · Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija konstrueerib teadmised, tuginedes oma varasematele kogemustele ja teadmistele. · Konstruktivistid näevad õppimist individuaalse protsessina, mille käik ja tulemused on alati erinevad, lähtudes õppija maailmapildist. Teadmised omandatakse kõige efektiivsemalt, kui nad on hõivatud nende teadmiste loomisega ning õpilased on pigem õppeprotsessi aktiivne oas, mitte tühi anum, mida teadmistega täidetakse. Õppimine on õppija enda tegevuse tulemu
KUJUNDAV HINDAMINE Tallinn 2015 SISUKORD KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE...................................3 Kujundava hindamise määratlus riiklikus õppekavas.............................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................5 https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020...........................................................................5 KUJUNDAV HINDAMINE EHK ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Kujundav hindamine ehk õppimist toetav hindamine tähendab nii õpilase kui ka õpetaja jaoks mitte ainult numbrilist tagasisidet oma tehtud töö kohta, vaid oluline samm sealt edasi on lapse puhul, kuidas ta selle tulemuseni jõudis, millised eesmärgid said saavutatud, mis tuli hästi välja, mida annab järgmine kord natukene ümber kohandada. Küsimusi tekib mitmeid, mida nii õpetaja k
Sisekaitseakadeemia VAIMSETE VÕIMETE SEOS KESKMISE ÕPIVÕIMEKUSEGA Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕPPIMINE...............................................................................................................................4 2.VAIMSED VÕIMED...............................................................................................................6 3.INIMENE ÕPIB KOGU ELU.................................................................................................8 3.1 Otsesed õpistrateegiad ....................................................................................................9 3.2 Kaudsed õpistrateegiad......................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................
programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui
faasid tuleb edukaks õppimiseks korduvalt läbida: *tähelepanu haaramine, *informeerimine eesmärgist ja motiveerimine õppima, *eelnevalt õpitu kordamine ja aktualiseerimine, *uue materjali edastamine (ka iseõppimise tähenduses), *õppimise suunamine, *õpitu omandamist kinnitava soorituse esilekutsumine, *tagasiside andmine, *soorituse hindamine, *õpitu kinnistamine ja üldistamine (1992). f) Õppetund, õppemeetodid ja nende rakendamine 1. Õppemeetodi, metoodilise võtte, õppetöö organisatsioonilise vormi, metoodilise süsteemi ja õppestrateegia mõisted. Õppemeetod selle all mõistetakse üldjuhul tegevusviisi õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õpetajakeskne, kooperatiivne, iseseisva töö meetod. Metoodiline võte selle all mõistetakse tavaliselt ühe või teise õppemeetodi raames kasutatavaid üksiktoiminguid, mis omavahel moodustavad terviku
Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]. Pseudoteadused võivad vabalt esitada väiteid, mida saab falsifitseerida. Näiteks astroloogiat ja psühhoanalüüsi on falsifitseeritud. Popperi kaitsjad osutavad sellele, et Popperi jaoks ei olnud falsifitseeritavus teaduslikkuse piisav kriteerium[4]: ta nõ
teadmisteta. See on see, kus vajaduste hindamisega tuleb olla loov , sest programm ja õppimine on tuletatud sellest päevast, kui sa fokuseerisid oma tegevuse sellele tegevusele. Enne vajaduste tõlkimist objektiks tuleb luua selge pilt mõtetest, organiseerida eesmärk ja missioon, potentsiaalne fakt ja huvitundvad osalejad. Rakendamine. Andragoogika perspektiivist, koolijuhi roll koolipõhise arengu läbiviimiseks on üks võtmeisik. Juhi roll on kriitilise rakendamise faas, sest keegi sätestab programmi, arendab entusiasmi ja toetab vabadust teha otsuseid ja väljendada ennast. Andragoogika rakendamine eeldab, et kõik võtavad osa programmist ja astuvad suhtesse omavahel, mis neid lähendaks, eeldades, et see grupp on küps ja vastutustundlikud. Knowles pani tähele, et õppimise-õpetamise meetod on saanud vastutus neile, kes õpetavad ja neile, keda õpetatakse. Programmi koostamine.
Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................2 Sisseastumine kutsekooli...................................................................3 Kutseõppurile.....................................................................................4 Sõidukulude hüvitamine.....................................................................5 Koolilõuna...........................................................................................6 Õppelaen............................................................................................7 Ühiselamu..........................................................................................8 Kutseõppeasutuse lõpetamine...........................................................9 Õpingute jätkamine..........................................................................10 Kutsesüsteem Eestis.......................................
kirjutab töö teostamisega paralleelselt ka kirjalikku osa; vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest; vormistab töö nõuetekohaselt; kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees. 6 1.5.2. Juhendaja ülesanded Töö juhendaja aitab vajadusel õppijal sõnastada töö teema ja eesmärgid; aitab koostada töö kava ja kalenderplaani; nõustab õppijat töö käigus; kontrollib töö valmimist ja nõuetekohasust osade kaupa; jälgib, et töö kirjaliku osa ning suulise kaitsekõne põhjal saab kaitsmiskomisjon ülevaate nii töö protsessist kui ka lõpptulemusest; otsib tööle retsensendi. 1.6. Lõputöö eesmärk Lõputöö ettevalmistamisel, koostamisel ja hindamisel on eesmärgiks arendada õppija loovat eneseväljendust, koostöö ja iseseisvalt töötamise oskust ning see, et õppija omandaks
loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhimõttes on kaasajallasteasutustes rakendatavad. Põhiprintsiipidena võib nimetada ühtlustuse põhimõte, näitlikustamine(lapse kõik meeled), isetegevuse põhimõte, kodukoha ehk kodumaa põhimõte, vaheldus töövõtetes, üldõpetusliku töökäigu kasutamine ja kodulooline vaateõpetus. Olulisel kohal individuaalne iseseisev töö, mida toetasid rühmatöö ja arutelud. Oluline lapsepärasus ja elulähedus. 1.1. Lasteasutuse õppekava on lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Lasteasutus koostab oma õppekava riikliku õppekava alusel. Lasteasutuse õppekava koostamisest ja arendamisest võtavad osa lasteasutuse pedagoogid, kaasates lapsevanemaid. Lasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu arvamuse.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eripedagoogika õppekava Sally Lepik KOGNITIIVSETE ÕPPIMISTEOORIATE KUJUNEMINE JA OLEMUS. KOGNITIIV-INFORMATSIOONILISTE ÕPPIMISTEOORIATE ÜLDISELOOMUSTUS referaat Juhendaja: Liina Lepp Läbiv pealkiri: Kognitiivsed õppimisteooriad Tartu 2011 Kognitiivsed õppimisteooriad 2 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
