1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti.
Riigi jaotamine haldusüksusteks ongi haldusjaotus.Kõige tavalisem on 2-astmeline haldusjaotus, kus riik jagatakse suuremateks ja need omakorda väiksemateks haldusüksusteks. Selline haldusjaotus kehtib praegu ka Eestis. Eesti jaguneb 15 maakonnaks, mis on riiklikeks haldusüksusteks. Maakonnas koordineerib kohapealsete riigivõimuasutuste tööd maavalitsus. Maavalitsuse tööd juhib maavanem, kelle nimetab ametisse vabariigi valitsus Vallad ja linnad on omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused. Omavalitsusüksusi on kokku 247: 205 valda ja 42 linna. Linnasid on küll kokku 47, nendest viis on aga vallasisesed linnad, mitte omavalitsusüksused (näiteks Otepää, Karksi-Nuia). Kohalikel valimistel valitakse valla ja linna volikogud ning need kinnitavad ametisse valla- või linnavalitsuse. Eesti praegune haldusjaotus ei rahulda ühiskonna tegelikke vajadusi ja sageli räägitakse uuest haldusreformist. On
Eesti suurimat saart, Saaremaad teatakse hea puhkekohana, kus on omapärane loodus ning palju vaatamisväärsusi. Ainulaadsuse on Saaremaa säilitanud paljuski just oma asukoha ja eraldatuse tõttu. Põlistes külades leidub veel roogkatusega hooneid ja kiviaedu, säilinud on kaunid rahvariided ning omapärane keelepruuk. 01/11/2017 2 Linn ja kohalikud omavalitsusüksused Saare maakonnas on 14 omavalitsusüksust, sh 1 linn ja 13 valda. Saaremaa omavalitsused: Linn - Kuressaare Vallad - Kihelkonna, Laimjala, Leisi, Lääne- Saare, Muhu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme, Torgu, Valjala 01/11/2017 3 Saare maakonna rahvaarv Saare maakonna rahvaarv, 1. jaanuar 2007–2017
Portfellita minister määratakse ajutiselt, et korraldada mingit valdkonda, mis on eriti tähtis. Kantsleri ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagata sujuv töö ka ministrite vaheldumise perioodil. Asjaajamiste korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Maakonnad ja omavalitsused- praegu on Eestis 15 maakonda. Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja linnal on omavolikogu ja eelarve. Maavalitsuse ülesanded: korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus. Kohtunik- erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. Advokaat- jurist, kelle
13. Vabade valimiste tunnused on võistevate kandidaatide olemasolu, iga valimisõigusliku inimese vabadus propageerida oma vaateid ja valimistel osaleda, valimiste korraldamine vastavate seaduste alusel. 14. Riigikogu valivad Eesti Vabariigi kodanikud iga 4 aasta järel otsestel valimistel; valitsuse moodustavad valimistel edukamalt esinenud parteid omavaheliste läbirääkimiste põhjal. 15. Eesti Vabariik jaguneb 15 maakonnaks ja 247 omavalitsuseks. Omavalitsusüksused on vallad ja linnad (Tallinnas ka linnaosad). 16. Kohalikul omavalitsusel on oma esindusorgan linna/valla volikogu ning täitevorgan linna/valla valitsus. Volikogu valivad iga 3 aasta järel omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea/vallavanem, kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded
5. Mis on kassatsioonkaebus? Kui pole teise astme kohtuotsusega rahul, saab esitada kassatsioonkaebus ringkonnakohtule. Makstakse kassatsioonikautsjonit riigiohtule (tagastatakse kui rahuldatakse osaliselt või täielikult... ei tagastata kui ei rahuldata või ei võta üldse menetlusse) 6. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) Tsiviilkollegium, kriminaalkollegium, halduskolleegium, põhiseadusejärelevalvekolleegium 7. Millised on kohaliku omavalitsusüksused? Vallad ja linnad 8. Mis on alalik haldus? Avalike asjade korradamine. Avalik haldus on kõik see, mis jääb üle seadustest ja kroraldustest. (ülesanded: avaliku korra ja jugleoleku kaitse, üksikisiku toetamine, avalikele võimule aineliste vahendiste kindlustamine, haldusvõime korralduslik tagamine: töövahendid, töötajaskond jne). 9. Kes on avaliku halduse kandja? AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK! Õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt antud
Ühistegevuse vormideks võib olla mõne teenuse pakkumine, mitmesuguste omavalitsusüksuste liitude 3 moodustamine, aga ka teistelt kohalikelt omavalitsustelt teenuste ostmine ja teistele teenuste müümine. Kohalike omavalitsuste koostöö on laialt levinud mitmete avalike teenuste osutamisel nagu kommunaalteenused, teenused haridus-, sotsiaalhoolekande- ning tervishoiusfääris. Nimetatud valdkondades ostavad need omavalitsusüksused, kellel puuduvad vastavad institutsioonid (gümnaasium, haigla, hoolekodu vm), tavaliselt lepingu alusel teenust teistelt omavalitsusüksustelt. Lisaks teevad kohalikud omavalitsused koostööd planeeringute koostamisel, õpilastranspordi rahastamisel ja ühisürituste korraldamisel. Koostöövormideks on ühiste äriühingute ja sihtasutuste asutamine või ühiste spetsialistide värbamine. Üks olulisemaid kohalike omavalitsuste ühistöö vorme on omavalitsusliidud.
HALDUSJAOTUS: Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad. OMAVALITSUSSÜSTEEM: 1-tasandiline omavalitsussüsteem. (linnad, vallad)omavalitsusüksused. KOHTUSÜSTEEM: Eestis 3- astmeline. 1.Maakohus(Tartu, Jõhvi, Tallinn) tegeleb kodanike ja riigiametnike vaheliste probl. nende juures 2. ringkonnakohus(Tallinn, Tartu) - vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. 3. riigikohus(Tartus, Toomemäel) kaevata saab kassatsiooni korras. Esimees: Märt Rask. ANGLO-AMEERIKA JA MANDRI-EUROOPA KOHTUSÜTEEMI ERINEVUS: Anglo-Ameerika kohtunik oma pol
Käsutab riigivara Korraldab piirkonnas ühistransporti, tervishoidu kultuuri ja haridust Planeerib regiooni arengut Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid Korraldab ealmu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidmaist Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valib rahvas iga nelja aasta järel. Üks volikogu üesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu – linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. Selleks et oma valitsemiskohustusi täita, vajab omavalitsus taha. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Eelarve koostamise lähtekohaks on aga linna/valla arengukava –
Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusüksused (kohalik tasand, nt Soome) Linnalised vs maalised (+ vahepealsed) regioonid (regionaalne tasand, nt. EL) PROBLEEMID MAALISUSE MÄÄRAMISEL 1) Tegelikkuses vähemalt 3 vööndit senise kahe (linn/maa) asemel a. Linnad ja linnastunud alad; b. Vahepealsed alad (osaliselt linnastunud alad, siirdealad); c. Maakohad; 2) Territoriaalne dünaamika – kiired maakohti iseloomustavate näitajate muutused 3) Riikide vahelised erinevad metoodikad
2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida
Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused Tänapäeval püütakse võim tuua rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Et neid täita, vajab omavalitsus rahhi. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Omavalitsuste valimine
vahetumise perioodil Riigikantselei hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär (nimetab ja vabastab peaminister, pole seotud ei Riigikogu ega presidendiga nagu ministrid). MAAKOND on oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus. Maavalitsus riigi täitevvõimu asutus, finantseeritakse riigieelarvest VALD JA LINN iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valla ja linna valitud esindusorgan oma eelarvega. Rahvas valib iga 3 a. tagant. Üheks volikogu ülesandeks on linnapea/ vallavanema valimine Linnapea/ vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu linna/ valla valitsuse tööd Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi Omavalitsuse ülesanded: · Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid
President ei saa olla üle 10 aasta. VABARIIGI VALITSUS uus valitsus moodustatakse nii peale riigikogu valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis moodustatakse enamasti mitmeparteiline e koalitsioonivalitsus. Hetkel portfellita rahvastikuminister. ?? MAAKONNAD JA OMAVALITSUSED eestis on 15 maakonda jaguneb 277 omavalitsusüksuseks 194 vallaks ja 33 linnaks . Maakond on oma regioonis riikliku halduse üksus. Linn ja vald on kohaliku halduse üksused. , omavalitsusüksused. Lk 70 74 EESTI KOHTUSÜSTEEM. Kolmeastmeline. I kõige madalam maakohtud ja halduskohtud . II keskmine ringkonnakohtud . III kõige kõrgem riigikohus , asub Tartus . ERAKONNAD JA AMETIÜHINGUD. Erakond pääseb võimule tänu valimistel rahva poolt antud häältele. Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Vasakpoolsed parteid suurim väärtus sots.õiglus ja võrdsus
kuna vaid vähesed vastava liigi toitlustustest toimuvad välioludes. (4;4-6) Toitlustusettevõtte omanikeks võivad olla: 2005 Maire Merits 3 • riik • omavalitsusüksused • eraettevõtjad • firmad. Omavalitsuse poolt hallatavad suurköögid asuvad näiteks õppeasutustes, muuhulgas põhikoolides, gümnaasiumides ja kutsekoolides, tervisekeskustes ja haiglates, hooldusteenust pakkuvates ettevõtetes, nagu näiteks lastepäevakodudes, vanadekodudes jm Riiklikult ülalpeetavad suurköögid on muude hulgas kaitsejõududes ja piirivalveüksustes ja riigi hallatavates õppeasutustes. Eraettevõtjad ja firmad haldavad üldjuhul:
Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine- linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi; Väikseim vald: Piirissaare. Asulate hulk Eestis. 4628/4642 asulat (3 alevit- endist alevikku, 188 alevikku, 4437 küla, 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)). Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid. 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine), 7000-st maa-asulast 3300. Teiseks, 1990-ndate algus (külade ennistamine). Kandid (paikkonnad). Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, aelvikud,
• jõukamate/uusasunike huvide eelistamine • Hinnatõus • Harjumuspärase miljöö, elukeskkonna kadumine Taandlinnastumine Põhjused: 1. väikeettevõtlus 2. Siselinnade kriis tõukejõuna 3. Maalise elulaadi eelistamine tõmbejõuna. Taaslinnastumine Põhjused: 1. Re-industrialiseerumine 2. Majanduse re-kontsentratsioon 3. Siselinnade, sh veepiirkondade taaselustamine. 4. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused - 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald: Piirissaare. 5. Asulate hulk Eestis - 4628 / 4642 asulat (2013), arv mõnevõrra muutub. - 3 alevit – endised alevikud - 188 alevikku - 4437 küla - 14 vallasisest linna 6. Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid - Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). 7000-st maa-asulast 3300. Ja 1990ndate algus (külade ennistamine). 7
loomine laulva revolutsiooni ajal. Näited tänapäeval: allkirjade kogumised, piketid, seltside ja ühingute loomised jne. Maakond Maakond ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, vaid haldusüksus. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus (vabariigi valitsuse käepikendus maakondades). Maakonna tasandil ei ole rahva poolt valitud esinduskogu. Maakonda juhib 5 aastaks vabariigi valitsuse poolt nimetatud maavanem. Vald ja linn Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Vallal/linnal on rahva poolt valitud esinduskogu volikogu. Volikogu teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab kohaliku eelarve. Valla/linna volikogu on sama mis parlament üleriigilisel tasandil. Erinevus kui Riigikogus olemine on liikmele põhitöö, siis kohaliku volikogus töötatakse põhitöö kõrvalt, palka selle eest ei saa (võib saada hüvitist). Kohalikud omavalitsused korraldavad: 55 sotsiaalabi 56 elamumajandust 57 heakorda
piirkonnas on linn ja vald. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus ja seda finantseeritakse riigieelarvest. Maakonda juhib maavanem, kelle nimetab ametisse valitsus viieks aastaks. Vajalik on maakonna omavalitsuse esindajate koosoleku toetus. Maavalitsuse peamised ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust; Käsutada riigivara; Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, Planeerida regiooni arengut. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused, kellel on oma eelarve. Volikogu (esindusorgan) valitakse iga kolme aasta järel linna või valla registrisse kantud Eesti kodanike ja välismaalaste poolt, kes on vähemalt 18-aastased.. kandideerida võib ainult Eesti kodakondsusega vähemalt 18-aastane inimene. Volikogu valib linnapea/vallavanema, kes juhib linna/valla valitsuse (kohaliku täitevvõimu) tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust;
VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu- piirkondadesse o VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) o TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused o 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis o 4669 asulat (2016) 12 alevit 188 alevikku 4452 küla 17 vallasisest linna Kandid o Esmane asustussüsteem sidemed asulate vahel tugevamad
Milles seisneb Eesti kahetasandiline haldussüsteem? Milles seisneb kolmetasandiline? Kahetasandiline kohalik omavalitsus vastutab kultuuri valdkonna ja kohaliku majanduse eest. Tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused kuuluvad ka omavalitsuse pädevusse, aga raha selleks tuleb keskvalitsuselt. Kolmetasandiline keskvõimul, regionaalvõimul ja kohalikul võimul on oma selge pädevus ja ülesanded poliitika teostamiseks. Millised on omavalitsusüksused Eestis? Vallad ja linnad. Millised on omavalitsuse tunnused? Kohaliku esinduskogu olemasolu, iseseisev eelarve ja maksustamise õigus Kellel on omavalitsuse volikogude valimistel hääleõigus, kellel kandideerimisõigus? o Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. Millised on õiguskantsleri ülesanded? [NB
1. EESLINNASTUMINE linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 1a. VALGLINNASTUMINE linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit) 3. TAASLINNASTUMINE elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. 01.01.2017) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. 01.01.2017) Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis. 4669 asulat (2016), sh.4643 maa-asulat. Sh: 12 alevit sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla. 17 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel) Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine). Ca 7000-st maa-asulast ca 3300.
Läänemere lõhes on mõõdetud EE2 sisalduseks 0.90 µg/kg ww (Andersson et al. 2006). Rootsi rannikuvees esines antibiootikumi ciprofloxacin kolmes kalaproovis viiest üle 6 µg/kg ww (Sternbeck and Österås 2009). Lisaks nimetatule tuvastati kalaproovides veel 17 antibiootikumi kontsentratsioonis 2-41 µg/kg ww. 20.02.2017, K. Künnis-Beres 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ravimite sattumine keskkonda • paljud Rootsi omavalitsusüksused on raporteerinud, et puhastatud reoveega looduslikku vette sattunud östrogeeni sünteetiline derivaat etinüülöstradiool on põhjustanud reoveesuubla piirkonnas isaste kalade feminiseerumise; • tõestatud on põletikuvastase ravimi diclofenac tekitatud loodusekahjud. 20.02.2017, K. Künnis-Beres 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohtlikud segud Teadlased on kindlaks teinud, et kui üksikult
mida meil on 14). Maakonnavõimude kompetentsi kuulub võrdlemisi väike ring küsimusi, neid otsustab keskvalitsuse määratud maavanem, kes võib palgata endale abilisi - maavalitsuse. Suur enamik kohaliku tähtsusega küsimusi tuleb põhiseaduse järgi lahendada valdades, milleks vallarahvas valib volikogu, see aga omakorda vallavanema (linnvaldades linnapea) ja vallavalitsuse (linnvaldades linnavalitsuse). Vallad on seepärast omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused. Eesti haldusjaotuse kujunemine Eesti haldusjaotus on küll vana, kuid mitte kuigi püsiv, seda on palju ja tihti muudetud. Maakonnad hakkasid meil kujunema juba muistsel iseseisvusajal, siis jagunesid nad kihelkondadeks ja keskvalitsust tollal veel ei olnudki. Kui võõrad meile oma riigi ja keskvalitsuse peale surusid, kujunesid võrdlemisi ruttu välja Põhja-Eesti maakonnad Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa, samuti Saaremaa
õiguse. Föderaalsed riigid on tekkinud liidumaade ühinemisel, on delegeerinud oma võimu ülespoole (USA, Saksamaa, Belgia, Sveits). 2) Regionaalvalitsused piirkondades, kus erilised tingimused, luuakse erilised regionaalvalitsus- süsteemid. (Hispaania, Prantsusmaa). Eestis ei ole regionaalüksusi, kuigi peaksid olema, kuna siin on suured regionaalsed probleemid. Reegel on, et omavalitsusüksused oleksid võimalikult loomulikud, mitte kunstlikult loodud. 3) Kohaliku valitsuse II (second) tasand maavalitsused tavaliselt administratiivjaotus (ka provints). Seal teostatakse kõige tugevamalt kohalikku juhtimist, võimsad valitsusüksused, et vältida tsentraliseerimistendentsi (keskvalitsuse bürokraatia püüab endale haarata võimalikult palju funktsioone). Tihti linnad viidud II kohaliku valitsuse staatusesse.
milliste kaartide tootmise eest vastutab? Reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.04.1994. määrusega nr. 138- ,,Geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord". Maamet-korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart) kaartide tootmist. Vastav riigiasutus-korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 84. Mis on Eesti põhikaart? Eesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Põhikaart valmib digiversioonis Ms 1:10 000 ning paberkaardina Ms 1:20 000. Kaart on Lamberti konformse koonilise projektsiooni Eesti jaoks kohandatud versioonis LAMBERT-EST. Ristkoordinaatsüsteemiks on L-EST. Eesti põhikaardi näol on
2.8 Maakond oma regioonis riikliku, vald ja linn aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus, kuid tema ametisseastumiseks on siiski vaja, et teda toetaks selle maakonna omavalitsuste esindajate koosolek. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimuorganit maakonnatasandil pole. Et maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis finantseeritakse seda riigieelarvest. Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Volikogu valimisel saavad hääletada kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Teiste riikide kodanikel hääleõigust pole. Kandideerida volikogu liikme kohale võib ainult Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane inimene
Eesti haldusjaotus ja haldusreformid Eesti haldusjaotus on Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. See on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg-ajalt kohandatud aja nõuetega. Eesti Vabariik jaguneb halduslikult maakonda-deks, mis on 1. järgu haldusüksused. 2. järgu haldusüksusteks ehk omavalitsusüksusteks on vallad (sealhulgas 5 alevvalda) ja linnad (vallasisesed linnad ei ole omavalitsusüksused). Eesti maakondi on 15. Eesti omavalitsusüksuste seas on 183 valda ja 30 linna (17 linna on vallasisesed linnad ja kuuluvad valdade koosseisu). Avaliku halduse reformide eesmärk on administratiivsete protsesside lihtsustamine ja ratsionaliseerimine ning kodanikule avaliku teenuse kättesaadavamaks tegemine. Haldusreformi puhul tuleb eristada eristada avaliku halduse reformi, mis seotud paremate ja efektiivsemate avalike teenustega ning haldusterritoriaalset reformi, mis tähendab
Mõlemad põhinevad PS regulatsioonidel. Nemad sarnanevad teineteisega reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik status. Kattuvus eksisteerib ka selles, et KOV korralduse alust reguleeritakse PS s ja konstitusioonilistes seadustes. Riigiõigus mõjutab omavalitsuskorraldusõigust. Omavalitsuskorraldusõigus on konkretiseeritud riigiõigus. Kui riigiõigus põhineb suveräänsel (riigi) võimul, siis kohalikud omavalitsusüksused rajanevad õigusel omavalitsusele. Nende õiguslik status on reguleeeritud PS s ja sedustes. 3.2. kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus Kohaliku omavalitsuse õigus ja haldusõigus kuulub sisu poolest haldusõiguse eriossa, sest ta normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda - kohaliku omavalitsuse üksuste haldust. Samal ajal on tal tihe seos teiste haldusõiguse eriosa valdkondadega, näiteks,
· Anhui () · Guangxi Tsuangi autonoomne piirkond () · Fujian () · Sise-Mongoolia autonoomne piirkond () · Gansu () · Ningxia Huei autonoomne piirkond () · Guangdong () · Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond () · Guizhou () · Tiibeti autonoomne piirkond () · Hainan () · Hebei () · Heilongjiang () Omavalitsusüksused · Henan () · Hubei () · Peking () · Hunan () · Shanghai () · Jiangsu () · Tianjin () · Jiangxi () · Chongqing () · Jilin () · Liaoning () · Qinghai () Erihalduspiirkonnad · Shaanxi () · Shandong () · Aomen () · Shanxi () · Sichuan () · Hongkong () · Taiwan ()
36. Õigussuhte subjektideks on füüsilised ja juriidilised isikud. Füüsilised isikud: kodanikud, kodakondsuseta isikud, välismaalased. nad võivad olla teovõimelised või teovõimetud: osaliselt või täielikult. Juriidilised isikud võivad olla eraõiguslikud ja avalikõiguslikud. Eraõiguslikud: äriühingud, eraorganisatsioonid, nii kodanike kui elanike mittepoliitilised ja mittetulundusorganisatsioonid, sihtasutused. Avalikõiguslikud: territoriaalsed ühikud, omavalitsusüksused tsiviilõigussuhte subjektina, poliitilised organisatsioonid või liikumised, avalikõigusllikud asutused, organisatsioonid, ühendused. Õigussuhte subjekte iseloomustab õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime on subjekti võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Võime olla õiguse subjektiks peab olema garanteerinud riik, tema põhiseadus ja seadused. Üksikisiku puhul tekib ta sünniga ja lõpeb surmaga. Juriidilisel isikul tekib moodustamisega: haldusaktiga või haldustoiminguga. Ja lõpeb
aprilli 1994. a. määrusega nr. 138 ,,Geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord". b. Maaamet korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart) kaartide tootmist. c. Vastav riigiasutus - korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. d. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 126. Nimetage Maaameti tooteid. a. Eesti põhikaart b. Eesti baaskaart c. Eesti mullakaart d. Ortofotod e. Arhiivis olevad kaardid (Mustamäe tee 51) f. Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b
· Avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid Need algavad seaduses kehtestatud ajal ning lõppevad seaduses kehtival ajal. Avalik-õigusliku juriidilise isiku asukoht pannakse paika selle järgi, kus asub juhatus. Avalik-õiguslik korporatsioon on liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik- õiguslik ühendus, kes on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelevalve all riigi haldusülesandeid. Eelkõige kohalikud omavalitsusüksused - vallad ja linnad. Nad vastavad kõigile korporatsiooni tunnustele. On õigusvõimelised. Neil on oma liikmeskond - valla- ja linnaelanikud, samuti on neil kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõpliku otsustamise ja korraldamise õigus. Täidavad haldusülesandeid - korraldavad ja juhivad iseseisvalt kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi.
· Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium Maakonnad ja omavalitsused Maakondregionaalne haldusüksus eestis Maavanem maakonda juhtiv ametnik, maavanema nimetab ametisse valitsus Maavalitsus regionaalne ametkond, teostab täitevvõimu maakonnas Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani ( volikogu) ja täitev võimuga ( valitsus), kes korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi Maavalitsuse peamised ülesanded: · käsutada riigivara · Planeerida regiooni arengut · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu linna/vallavalitsuse tööd.
omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt (PS §154) · Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse valla või linna demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi (KOKS §2 lg 1) · Omavalitsusüksused on vallad ja linnad ( PS §155 lg 2) · Kohaliku omavalitsuse üksuste piire ei tohi muuta vastavate omavalitsuste arvamust ära kuulamata (PS §158) Kohaliku omavalitsuse autonoomia · Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt ( PS § 154 lg 1) · Kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule
03.2011), mis sätestab tingimused ja nõuded ruumiandmete hõivele, haldamisele, juurdepääsule ja kasutusse andmisele ning ruumiandmete infrastruktuuri toimimiseks. Käsitleb: EGAK Aadressiandmete süsteem ETAK o Maa-amet korraldab riiklike topograafiliste (põhi-, baas- ) kaartide tootmist. o Vastav riigiasutus korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid baseeruvad riiklikel topograafilistel kaartidel. o Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistams (linnaplaanid). Eraalgatuslik kaarditootmine. Maa-ameti tooted: Eesti põhikaart, Eesti baaskaart, Eesti mullakaart, Ortofotod, ETAK, X-GIS, Arhiivis olevad kaardid 83. Mis on Eesti põhikaart? Digi 1:10 000, L-Est projektsioonis, Ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-Est- is, on vektorkujul, rasterkujul ja varsti ka geoandmebaasina. Põhikaardi eesmärgiks on olla ALUSEKS
Seepärast tuleb era- ja avaliku õiguse piiritlemise aspekte uurida lähemalt. a) Institutsionaalne aspekt. Avaliku võimu kandjad ehk halduse kandjad, kelle tegevust saab halduskohtus vaidlustada, on esmajoones riik ja kohaliku omavalitsuse üksused, samuti muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (Kaitseliit, avalik-õiguslikud ülikoolid, Rahvusringhääling, Eesti Advokatuur, Haigekassa, Kultuurkapital jt). Haldusprotsessis osalevad riik ja omavalitsusüksused oma asutuste ja organite kaudu.4 Samuti võib halduse kandjaks olla eraisik, kellele on antud üle avalikud ülesandeid. Nendeks on: 1 RKHK 3-3-1-6-01 (Kõpu Vallavalitsus); 3-3-1-55-04, p 14 (Gogin); vt ka M. Ernits, Organitüli halduskohtus, Juridica 1999, lk 320. 2 RKHK 3-3-1-38-04, p 12. 3 RKHK 3-3-1-25-03. 4 VVS § 442, HKMS § 15 lg 2. Vastustajaks on riigi puhul reeglina konkreetne haldusorgan, omavalitsusüksuse puhul aga linn või vald tervikuna, vt HKMS § 17 ja RKHKo 3318312 p 11
Kliimanni järgi enesekorraldamise õiguse alusel tegutsev organisatsioon. Neile on obligatoorseks tunnuseks liikmeskonna olemasolu ning nad täidavad haldusülesandeid. Kokkuvõtlikult öeldes on avalik-õiguslik korporatsioon liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, kes on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelevalve all riigi haldusülesandeid. Kehtiva õiguse järgi on avalik-õiguslikeks korporatsioonideks eelkõige kohalikud omavalitsusüksused - vallad ja linnad. Nad vastavad kõigile korporatsiooni tunnustele. Nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (§ 10) kohaselt on nad avalik-õiguslikud isikud, seega õigusvõimelised. Neil on oma liikmeskond - valla- ja linnaelanikud, samuti on neil kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõpliku otsustamise ja korraldamise õigus (KOKS § 3 p. 1). Kohalikud omavalitsusüksused täidavad
Kliimanni järgi enesekorraldamise õiguse alusel tegutsev organisatsioon. Neile on obligatoorseks tunnuseks liikmeskonna olemasolu ning nad täidavad haldusülesandeid. Kokkuvõtlikult öeldes on avalik-õiguslik korporatsioon liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, kes on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelevalve all riigi haldusülesandeid. Kehtiva õiguse järgi on avalik-õiguslikeks korporatsioonideks eelkõige kohalikud omavalitsusüksused - vallad ja linnad. Nad vastavad kõigile korporatsiooni tunnustele. Nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse kui ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (§ 10) kohaselt on nad avalik-õiguslikud isikud, seega õigusvõimelised. Neil on oma liikmeskond - valla- ja linnaelanikud, samuti on neil kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõpliku otsustamise ja korraldamise õigus (KOKS § 3 p. 1). Kohalikud omavalitsusüksused täidavad
universaalsed. 2. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon on liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik- õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. (Oluliseimaks erinevuseks teistest ongi liikmeskond!) Näiteks: Notarite koda, Advokatuur. Liigid: a. territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel (nt kohalikud omavalitsusüksused) b. personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel (nt. advokatuur) c. reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi. (Eestist näited puuduvad.) d. liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. (Eestist näited puuduvad.) 3. Avalik-õiguslik asutus Tunnused: kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade (hooned, sisseseade, tehnilised vahendid jne
22 valitakse enamasti esinduskogu poolt. Tavaliselt on nad ametis üks või kaks ametiaega, Prantsusmaal kauem. Kohaliku täitevvõimu ametnikke võetakse enamasti tööle konkursi korras. Kohalike omavalitsuste maksustamisõigus on enamasti piira- tud, tavaliselt on maksustatud kinnisvara, sest seda ei saa kõrge maksu eest põgenedes teise omavalitsusüksusse viia. Enamasti saavad omavalitsusüksused oma ülesannete täitmiseks riigilt raha juurde. Peamiselt täidavad kohalikud omavalitsused järgmisi ülesandeid: hoolitsevad heakorra eest; juhivad veevarustust ja kanalisatsiooni; hoiavad korras tänavavalgustust, surnuaedu, turge; majandavad kohalikke haiglaid ja esmast sotsiaalhoolekannet; korraldavad ühiskondlike hoonete haldamist ja ehitamist ning elamuehitust; tegelevad hoolekandega. Enamasti alluvad neile põhikoolid, sageli ka keskkoolid. Jõukamad võivad üleval
transiitkaubandus, hoidsid sidemeid lääne-euroopaga, skandinaaviamaadega , kasutasid Väinajõge kui olulist veeteed Venemaaga. Kohalik kaubandus etendas oma rolli, veeti välja laevaehitus materjali, puitu , puutõrva, lina ja kanepit, samuti veeti ka välja teravilja, loomanahku, mett ja vaha, ennekõike ikka looduslike saadusid. Sisse tooodi metallitooteid, relvi, luksuskaupu ja maitseaineid, ja toidukaupu nt heeringat. Linnade sotsiaalne struktuur oli sarnane eesti omadele, omavalitsusüksused , linnade juhtimine oli linnakodanike hulgast valitud rae käes. Linnakodanikud oli käsitöölised ja kaupmehed., suur gildi ja väike gildi (tsunfidesse). Riia eripära Must peade vennaskond. Põhiosa linnade kaupmeestest ja käsitöölisest värbati põhja-saksamaalt, ja need hakkasid suhtuma kohalikesse ametivendadesse tõrjuvalt. Neid ei võetud enam Gildide liikmetesse vastu. Õige pea hiljemalt 14 saj hakati suhtuma mitte sakslastesse kui alamatesse, kelle hooleks jäid
Füüsilise isiku teovõime: isiku võime teha iseseisvalt tehinguid. 92. Kes on avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse? Eraõiguslik on juriidiline isik,mis on loodud erahuvides. Avalik-õiguslik on juriidiline isik,mis on loodud avalikes huvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing,usaldusühing,osaühing,aksjaselts,ühistu,sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud on riik,kohalikud omavalitsusüksused ja juriidiline isik,mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 93. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja- kohustused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest,tehingutest ja muudest toimingutest,millega seadus seob tsiviilõiguste ja-kohustuste tekkimise,samuti õigusvastastest tegudest. 94. Mis on tehing ja millised tehingud on tühised?
järgmisi: 1.üle terve riigi ühtne konstitutsioon, kusjuures riigi koostisosadel enda konstitutsiooni pole. 2.üle terve riigi ühtne kodakondsus, riigi koostisosadel kodakondsust pole. 3.riigi kõrgemate organite ühtne süst, kusjuures terve riik kõigis küsimustes allub nende pädevusele. 4.ühtne seadusandluse süsteem ja kohtusüsteem. 5.riik jaguneb administratiiv-territoriaalseteks koostisosadeks, kellel ei ole mingit poliitilist iseseisvust. Kohalikud omavalitsusüksused teevad otsustusi puhtkohalike küsimuste lahendamisel. Tänapäeval on seoses riikliku autonoomia ja rahvuslik-riikliku autonoomia levikuga unitaarriigi need tunnused hakanud hägustuma ja lähenema föderaalriigi tunnustele sel teel, et unitaarriigi koostisosadel on õigus vastu võtta seadusi, mis kehtivad vastaval territooriumil. Neid seadusi antakse keskvõimude poolt kehtestatud autonoomia statuutide alusel keskvõimu poolt autonoomsele piirkonnale delegeeritud pädevuse raames
Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused
kausaalne seos nende vahel ning vastutus. Finantsõiguse normidel on samad tunnused, mis haldusõiguse normidel (sh: needki on valdavalt H - D tüüpi regulatiivsed normid). Erinevus haldusõigusest seisneb selles, et finantsõigus käsitleb riigi sissetulekuid ja väljaminekuid, riigi- ning kohalikke makse ja - eelarvet. Need küsimused haldusõigusesse ei kuulu. Finantsõiguse hulka ei kuulu aga riigiorganite majanduslik tegevus, mis toimub kokkuleppe teel õigussubjektide vahel (riik ja omavalitsusüksused avalik-õiguslike juriidiliste isikutena - vt TsÜS § 6 lg 2 - 4). Finantsõiguslik õigussuhe, maksukohustus tekib riigiorgani ühepoolse tahteavaldusega, aga mitte kokkuleppe teel maksukohuslasega (residendiga). Samuti määrab finantsorgan reeglina ühepoolselt ilma lepinguteta nt omavalitsusüksuste, aga ka riigiettevõtete või valitsusasutuste finantseerimise (viimastel aastatel on Eestis kujunenud demokraatlikuks 72
Ühinemislepingule lisatakse: 1) seletuskiri, milles peab olema märgitud haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjendus, territooriumi suurus (pindala) ja alaliste elanike arv; 2) haldusterritoriaalse korralduse muutmise otsustanud valdade või linnade majandusaasta auditeeritud aruanded; 3) ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1:50 000, kuhu on märgitud ühinemist taotlevate omavalitsusüksuste senised piirid ja uue ühinenud omavalitsusüksuse piir. Kui omavalitsusüksused ei ühine tervikuna või kaasneb ühinemisega mõne omavalitsusüksuse territooriumiosa ühinemine, siis lisatakse kaardile piirikirjeldus koos piirikoordinaatide äratoomisega selle piirilõigu kohta, mis ei kattu omavalitsusüksuse seniste piiridega. Kui omavalitsusüksus kavatseb kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud ühinemistoetust kasutada investeeringute
annaabi.ee 
