ime" 1912 ja komöödia "Pisuhänd" 1913, mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. Kirjutis valmis paguluses. Kõige viimistletum romaan. Tegevuse aeg on ülemöödunud sajandi algus. Selleks ajaks olid mõisnikud kinnitanud oma jõu. Peamine teema on naise roll ühiskonnas. Tegevuse kinnitab tehing Prillupi ja Kremeri vahel. Teatri huvi oli temas pidevalt. Kirjutanud draama "Side" 1917. Eduard Vilde teosed on olustikulised draamad linna keskkonnas. Tegelased on staatilised ja palju laval. Dramaturgia on muutunud psühholoogilisemaks
MUINASJUTT LAPSE ELUS MIS ON MUINASJUTT? Pärismuinasjutt Ime ehk nõidusmuinasjutud, Novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud Legendilaadsed muinasjutud Muinasjutud rumalast kuradist Loomamuinasjutt Kunstmuinasjuttudeks nimetatakse kirjanike loodud muinasjutte. Tuntumad autorid on vennad Grimmid, Andersen, Kipling, Marsak, Hauff. MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust.
Looming N. kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi. Omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. N. annab vaatajatele edasi- et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Valdkonnad Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Visuaalselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja teataval määral kompositsiooni ülesehitus. Valdkonnad Zen-budistlik kunstikäsitlus. (piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab). N. piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks. Valdkonnad N. on koomiksirea lühendanud ühele pildile,
Looming ●N. kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi. ●Omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. ●N. annab vaatajatele edasi- et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Valdkonnad ●Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. ●Visuaalselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. ●Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja teataval määral kompositsiooni ülesehitus. Valdkonnad ●Zen-budistlik kunstikäsitlus. (piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab). ●N. piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada, muutub kõik mõttetuks. Valdkonnad ●N. on koomiksirea lühendanud ühele pildile, samas
Tegutsenud Burgundias maalikunstnikuna õukonnas. "KRISTUSE RISTILT VÕTMINE" dünaamiline ja emotsionaalne Kolgata grupp, jalge ees ema Maarja, Punases rüüs toetab Maarjat Johannes, Kristus on surnud. · HUGO VAN DER GOES "PORTINANI ALTAR" peenmaalitehnikas ja väga detailitäpne. Tekitas Firenzes sensatsiooni. Keskmine tahvel kujutab karjaste kummardamist. · H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. 3-osalised altarimaalid, vasakul pattu langemine ja Paradiisist väljaheitmine, keskel maine elu pattudega, paremal põrgupiinades vaevlemine. "PÜHA ANTONIUSE KIUSAMINE", "LÕBUDE AED", "NARRILAEV", "KADUNUD POEG" · BRÜGGE Madalmaade maalikunsti keskus saatuslikuks sai, et sadam jäi kuivale nüüd väike koht. o seal elas/töötas H. MEMLING - oma aja kuulsaimaid portretiste
erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid, kangaid). Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal. Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal|koloriit, üldkoloriit. Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus. Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. ruumilise eseme kujutamine hrl
..", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval- Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks.
peategelase seadus (keskenddutakse ainult ühele tegelasele); kaksikute seadus (kaks tegelast ühes rollis- n. Hans ja Grete); vastandite seadus (tegelaskujud on kontrastsed- n. hea vaeslaps kuri peretütar); tegude või tegevuse seadus (tgelase oskusi/omapära kinnitavad konkreetsed teod); alguse seadus (algus rahulik, algusvormel); lõpuseadus (konkreetne lõppvormel). · Novellilaadsed e. Olustikulised muinasjutud Muinasjuttude lemmissituatsiooniks on sotsiaalselt seisundilt madalama ja rõhumise alla kannatava tegelase või jõult ja võimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva, ent rumalaga. NB! Muinasjutte peaks lapsele jutustama, mitte lugema! Jutustamine tomib eriti hästi, kui jutustaja ja kuulaja vahel on emotsionaalne side. NB! Muinasjuttu ei tohi kunagi jutustada didaktiliselt (ei tohi hakata muinasjutust otsima kasvatuslikke aspekte). Muinasjutu sisu ei
Inge Org linnadega. Kirurgia vabanes teraapia alluvusest ja põlatud seisundist. 18.saj. teise poole arstid juba opereerisid. Maagia ja ebausuga seotud kloostrimeditsiin oli langenud juba 16.saj. alguseks. Autor toob välja ka Tallinna linnaarstide saavutatud positsioone Moskva suurvürstide ravijatena. Kokkuvõtteks. Teos toob korduvalt välja olustikulised tegurid, mis on sellele uurimuse teemale põhjust andnud: lihtrahva kitsad elamistingimused, halvad ja ebasanitaarsed toitumistingimused, kurnav ja puhkuseta töö, nakkusohtlike inimeste elamine teiste hulgas jne. Kõige olulisemat minu meelest: teadmatust nakkuse mehhanismi suhtes mainib autor samuti korduvalt. Samuti kogemustele ja uskumustele põhinevaid ravimismeetodeid. Millest autor ei kirjuta? Juttu võiks olla pisut ka kalendrikirjandusest. Kalender
Ainet sai ta meresõitjate päevikutest. Oma teostes ei püüdnudki ta väljendada muud kui kodanlikku keskklassi, nö keskmise inimese vaatepunkti. Tegutses nii ärialal kui ajakirjanikuna. Ülikoolis ta ei käinud, haris end omal käel, aga ta tundis ka võõrkeeli. Oma pamfletiga ärritas ta võime niivõrd et ta heideti vangi ja pandi avalikkuse häbiposti. Oma suuremate teosteni jõudis vanemas eas. ,,Kapten Singlton", ,,Moll Flanders" ja ,,Kolonel Jack" kelmiromaanilikud olustikulised seiklusromaanid, kus lahati kuritegevuse ja inimese moraalse allakäigu sotsiaalseid taustu.
saj gregooriuse koraali tekstiga kõikides häältes jälle kirikusse tagasi jõudis. Muusikaga olid keskajal seotud ka kaht liiki lavastused. Liturgiline draama – algselt piiblistseeni etendamine jumalateenistusel. Süžee esitati ladina keeles ühehäälselt lauldes. Põhines gregooriuse koraalidel. Hiljem eraldus draama järjest liturgiast ning muutus iseseisvaks etenduseks. Müsteerium – vaimulik etendus ilmaliku elemendiga, liitusid olustikulised pildid rahva elust, lauldi emakeeles, esitati väljaspool kirikut rahva kogunemiskohtades.
kohanemise võimet. Kusjuures samaaegselt organismis kujunevad välja kaitse- ja kompensatsioonireaktsioonid. Haigust põhjustavad välised tegurid mehaanilised (löögid, põrutused) füüsikalised (kõrge ja madal t) keemilised (mürgid,söövitavad ained) alimentaarsed (nälgus, ületoitumine, hüpovitaminos e mõne aine vähesus toidus) bioloogilised (bakterid,viirused, parasiidid) psühhogeensed (olustikulised konfliktid, kroonilised neg.emotsioonid) Haigust põhjustavad sisemised tegurid on seoses organismi pärilikkuse või reaktiivsuse riketega: allergia, immuunpuudulikkus, pärilikud haigused, konstitutsiooni iseärasused. Haiguste eristamine kestuse järgi 1 ägedad e
o Traditsiooniline eesmärk.
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid
erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen
naljand – pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on "klassikaliste rahvajuttude" põhijaotus? Mille poolest
need
folkloorizanrid erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt muistend- Märchen , Sagen
naljand pajatus- isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma
külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --<
Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja ja härja kujutisega, mis annab pildi skulptuurkompositsioonid, kujutasid tolleaegsest maaelust. Nii et võib öelda, et ennekõike füüsilisi ja hingelisi kannatusi, lisaks kannatustele, võitlusele jms, oli võitlust, võitu ja surma. hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, Usinalt hakati kopeerima vanemaid mida harrastati eriti just õukondades ning skulptuure; tänu nendele koopiatele kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid või alles üles leidmata. altareid ja templeid.
üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes 1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja miks ka mitte teataval määral kompositsiooni ülesehitus. 2. Zen-budistlik kunstikäsitlus. Piltide sü~ee vihjab, et kunstnik on selle mõtteviisil kursis, sest piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab, on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu. Navitrolla piltide pealkirjad on
Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. Copyright Anu-Mai Lillo Kasutatud kirjandus: V. Pokrovski "Vestlusi ooperist" Mis jäi meelde?
seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes. 1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja miks ka mitte teataval määral kompositsiooni ülesehitus. 2. Zen-budistlik kunstikäsitlus. Piltide süzee vihjab, et kunstnik on selle mõtteviisiga kursis, sest piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab, on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu. Navitrolla piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga
Nt kindlad algus- ja lõpud (näiteks "Elas kord...", "Kuskil maal...", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad.
lasevad ta surnuks lohistada, sest Dirke oli piinanud nende ema Antiopet. · "Lakoon" (1. saj eKr, leiti 1506). Dramaatiline, ilmekas, meisterlik kehatöötlus. Avaldas suurt mõju renessanssi kunstile. Praegu loetakse puuduseks ülepakutud reljeefisarnast pinnalist kompositsiooni, liigset kannatuste toonitamist. Terrakota pisiplastika Õrnalt maalitud savikujukesed. 7 Olustikulised. Valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias - tanagra figuurideks. Enamik kujutab naisi, mitte jumalannasid ja nümfe vaid tavalisi kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Sageli iroonilised, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. 8
omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes 1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti. Lihtsad olustikulised motiivid, peenelt väljatöötatud detailid ja miks ka mitte teataval määral kompositsiooni ülesehitus 2. Zen-budistlik kunstikäsitlus. Piltide süzee vihjab, et kunstnik on selle mõtteviisiga kursis, sest piltidel tihti korduvaid stseenid, kus peamine idee, mis pildile mõtte ja ka pealkirja annab, on tavaliselt kusagil nurgas või esmapilgul märkamatu. Navitrolla piltide pealkirjad on orgaaniliselt kujutatuga seotud, et kui üks teisest eraldada,
..", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad.
utopistlik sotsialism. Arreteeriti, elas läbi omaenda hukkamise, saadeti sunnitööle. Varasemad vaated kinnistusid seal veelgi. · Romaan "Kuritöö ja karistus". [tappa vanaeit]. Vaesus, alkoholism, paljude motiivide kokkulangemine, Venemaa tegelikkus. · Romaan "Idioot". Täiuslik inimene, uus inimene. Mõskin oli kaasaja Kristus, Absoluutse Headuse idee kandja. · Romaan "Vennad Karamazovid". Inimese käsitlus, inimhinge keerukus. Sotsiaal-olustikulised romaanid, psühholoogilised romaanid. Dostojevski: * tal endal oli epilepsia; * tal endal oli suhe saatusliku naisega; * ta ise sai surmanuhtluse, aga anti armu. Tsehhov Anton Tsehhov, 1860-1904, Venemaa. ( arenemine) Segaseisuslane erinevalt teistest. Isa oli mitmekülgne (kirjandus, muusika), kuid samas ka range. Pere lapsed pidid aitama isal poodi pidada. Isa pankrotistus ja põgenes Moskvasse. Pere läks sinna järgi. Anton lõpetas
vastavai kohti "Illiases". Tuleb ette Homerosega sarnaseid epiteete, võrdlusi, kordusi, endeid ja isegi jumalaid. Kangelastena tegutsevad siin aga hiired ja konnad mida tühisem on süzee, seda teravamini tuleb kontrast esile. (Kleis 1956:52) 1.4.1 Ilukirjandusliku proosa tekkimine 6. saj. eKr. hakkas arenema ka proosakirjandus. Ka proosat saab jaotada liikideks: teaduslik, filosoofiline, jutustavad reisikirjeldused ja historiograafiad ning folklooril põhinevad olustikulised ja ajaloolised jutustused. Proosakirjandusest on säilinud vaid üksikuid fragmente. Valmizanri loojaks peetakse küürakat früügia orja Aisopost, kelle tegelik olemasolu siiski tõestatud ei ole. Mitmeid valmimotiive ( "Hunt ja lambatall", "Vares ja rebane") võib kohata Euroopa valmimeistrite La Fontaine'i, Lessingu, Krõlovi ja eestlase J. Tamme loomingus. (Kleis 1956: 68). Allikaloend Kleis, R 1956: Vana-Kreeka kirjanduse põhijooni, Tartu
müsteerium on "Aadama mäng."(12.saj.keskpaik).Kujutab Aadama ja Eeva pattulangemist.Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj Prantsusmaal tsüklilised müsteeriumid.Neist varaseim "Vana Testamendi müsteerium." 2. Miraaklid.Teemaks apostlite ja jumalaema imeteod.Neisse põimiti ajaloolisi legende, kasutati rüütliromaanide seiklusi ja fantaasiat.. 3. Moralitee.Õpetlik näidend allegooriliste tegelastega. 4. Farsid.Koomilised olustikulised lühinäidendid.Kindlad tegelastüübid.Näit.patune munk,hooplev palgasõdur,truudusetu abielunaine jt. 5. Sotiid ehk narrimängud. Teemad. 1. piibliteemad 2. ajaloolised legendid 3. rüütliromaanide seiklusmotiivid 4. õpetlikud lood Tähtsus. 1. Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele. 2. Näitlemisest võtsid osa tavalised linnakodanikud. 3. Draama muutus vähehaaval rahvalikuks lõbustuseks. 8. Dante Alighieri Looming 1
ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Kuid sisse tungisid ka niisugused kujud nagu kurnatud näo ja kondise kehaga vana kalur, viltkübar peas, korv ja kepp käes, kelles võib ära tunda inimese rahva hulgast. Samast ajastust pärineb ka reljeef talupoja ja härja kujutisega, mis annab pildi tolleaegsest maaelust. Nii et võib öelda, et lisaks kannatustele, võitlusele jms, oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, mida harrastati eriti just õukondades ning kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Hellenistlikus skulptuuris võib jälgiga mitut erinevat suunda/koolkonda. Ateenas ja Aleksandrias käsitleti teemasid ja kasutati võtteid, mis olid alguse saanud klassikalise
füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Kuid sisse tungisid ka niisugused kujud nagu kurnatud näo ja kondise kehaga vana kalur, viltkübar peas, korv ja kepp käes, kelles võib ära tunda inimese rahva hulgast. Samast ajastust pärineb ka reljeef talupoja ja härja kujutisega, mis annab pildi tolleaegsest maaelust. Nii et võib öelda, et lisaks kannatustele, võitlusele jms, oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. 1.3 MAALIKUNST Hellenismi ajastu maalidest, mis olid tehtud peamiselt vahavärvidega, ega freskodest ei ole tänaseks säilinud peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist avastatud dekoratiivsete seinamaalidelt võib leida peaaegu kõike, mida maalida saab: seal on kenasid
intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. · Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muus
-jutustamine - jätkuvad inimese loomulik tegevus, mida ta vajab e silla loomine enda ja maailma vahel, jutustamise kaudu esitab ta olevikku ja minevikku, end ja teisi Soome: Leea Virtanen -"varastatud vanaema"- linnastatud ühiskondlikke pärimusjutte -ülo tedre retsensioon selle teose kohta. proovib panna folkloristika süsteemi, mis eestis on ja paneb ta pajatuste alla. (migrandid,kes ei oska kasutada wc-d, kass mikrolaineahjus jne) Eesti: Ülo Tedre -tunneb ära neis pajatused -1927 olustikulised ja isikuloolised jutud(o.loorits) -50ndal eduard laugaste - pajatus -1978 mall hiiemäe "kodavere pajatused" Tänapäeva pärimuse uurimine: *tekst- uurimisaladeks on teemad, zanrid, struktuurid, levik *kontekst - muutub väga tähtsaks, sest annab tähenduse. pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames. kui uurime tähenduste maailma, siis tuleb esile kontekst. Kontekst:
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm) 6 Skulptuurid Hellenismi ajal eelistati kas hiigaslikke või siis hoopis väga väikesi kujutisi. Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja skulptuurkompositsioonid kujutasid ennekõike füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Lisaks kannatustele, võitlustele jms oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, mida harrastati eriti just õukondades ning kus skulptorid kujutasid peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Antiikmütoloogias kuulus Türgi ranniku lähedal paiknev Rhodose saar päikesejumalale Heliosele. Pärast Rhodose saare edukat kaitsmist sissetungijate vastu 304. aastal e.Kr
NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda. Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul - Regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne - Regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Uuem rahvalaul - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulu eelsed vormid Loitsud (lausumised, nõisasõnad) - Loodusjõudude, loomade ja lindudega suhtlemiseks (nt vihma Vanem regilaul: regilaulud Lüroeepika - Müütilise sisuga laulud - Kosja- ja abieluteemalised laulud - Laulud igapäevasest tööst ja elust - Legendid
23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? 24. Nimetage Platoni teoseid. 25. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? 26. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? See oli ulatuslik jutustuse zanr, mille põhiliseks temaatikaks oli eraelu ja tundemaailm, olustikulised ja perekondlikud suhted, armastus ja sõprus. Kreeka romaan kajastab oma kaasaja jooni. Ta kangelased tunnevad end saatuse või mõne kõrgema olendi mängukannidena, nad on enamjaolt passiivsed, kannatavad ja peavad kannatust inimelu paratamatuks osaks. Romaani peakangelased on vooruslikud, ustavad armastuses, humaansed oma suhtlemises inimestega. 27. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Aisopos (vanakreeka), Archilochos, Hesiodos, Theognis, Phaedrus (Rooma kirjanduse hõbedasel ajastul) 28
sotsialism. Arreteeriti, elas läbi omaenda hukkamise, saadeti sunnitööle. Varasemad vaated kinnistusid seal veelgi. · Romaan "Kuritöö ja karistus". [tappa vanaeit]. Vaesus, alkoholism, paljude motiivide kokkulangemine, Venemaa tegelikkus. · Romaan "Idioot". Täiuslik inimene, uus inimene. Mõskin oli kaasaja Kristus, Absoluutse Headuse idee kandja. · Romaan "Vennad Karamazovid". Inimese käsitlus, inimhinge keerukus. Sotsiaal-olustikulised romaanid, psühholoogilised romaanid. Dostojevski: * tal endal oli epilepsia; * tal endal oli suhe saatusliku naisega; * ta ise sai surmanuhtluse, aga anti armu. Tsehhov Anton Tsehhov, 1860-1904, Venemaa. ( arenemine) Segaseisuslane erinevalt teistest. Isa oli mitmekülgne (kirjandus, muusika), kuid samas ka range. Pere lapsed pidid aitama isal poodi pidada. Isa pankrotistus ja põgenes Moskvasse. Pere läks sinna järgi. Anton lõpetas gümnaasiumi ja
uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV; Regilaulu-uurijad: Ülo Valk, Tiiu Jaago. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuema rahvalaulu vormitunnused: siirdevormilised laulud (markeerib regilaulutraditsiooni üleminekut vanemalt uuemale laulule. Neis lauludes puudub regilauludele omane kujundiühtsus), lõppriimilised laulud (nt olustikulised laulud, sõjateemalised laulud, sentimentaalsed armastuslaulud, mängu- ja tantsulaulud, vaimulikud rahvalaulud). Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine industrialiseerimine) 30. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? Tüüp on üldistus, abstraktsioon. Tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid ja variandid. Tüübi mõiste vastab arusaamale, et tekst hoiab alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju 31
Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik
jaguneb rahvakalendriks, perekonnatavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks
muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu
allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne.
Rahvajutu liigid:
· muinasjutt muistend Märchen , Sagen
· naljand pajatus isikuloolised ja olustikulised jutud inimesed räägivad oma külaelanikest,
esivanematest, naabritest jne. <
Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5 Muinasjuttude funktsioon on pakkuda kaasaelamisrõõmu, see koosneb kuulaja ja
rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud. Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal hakkasid etendusi andma itaalia ooperitrupid. 18. sajandisse läks ooper aga enne kõike Itaalia rahvusliku loominguna. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Nende põhiidee oli panna muus.line
- Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel
- Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. 49.1. Tüüp ja variant: - Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste, mis on kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel
midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Liigitus. Euroopa muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval-Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu tavaline põhisüžee hõlmab nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis (kavala) tegelase võitu tugeva või rikka, aga halva (rumala) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend,
Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul o Regialulu eelsed vormid (algriim, parallelism, vormelikeel): hüüded, loodushäälendid, loitsud, itkud, lastelaulud jne o Regilaul (algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Lüroeepilised laulud Lüürilised laulud Uuem rahvalaul o Siirdevormilsed laulud o Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud; Sõjateemalised laulud; Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud; Vaimulikur rahavalaulud (rahvakoraalid). 8. loeng Vanem rahvalaul: regilaulu eelsed vormid Hüüded o Komminkatiise/signaalse (nt kajaste hüüded, loomade kutsungid, helletused), o Rütmi koordineeriva (nt hüüded laeva vettelaskmisel), või
arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? • Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) • Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) • Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud. olustikulised laulud. sõjateemalised laulud . sentimentaalsed armastuslaulud . mängu- ja tantsulaulud . vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Eesti regilaulud liigendused: Hüüded (karjaste hüüded, loomade kutsungid, rütmi koordineerivad). Loodushäälendid (loodushäälte imiteeringud). Loitsud (lausumised, nõiasõnad). Lastelaulud (hällilaulud, mängituslaulud). Itkud (surnuitkud, mõrsjaitkud) 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Lõuna-Eesti (Kihnu, Viljandi) 47
Ta püsis sageli jonnakalt vanade õpetamismeetodite juures ja pigem taunis õpilaste originaalsuspüüdeid. Meelelahutuskõne ehk deklamatsioon: esineti publiku ees vaimukate kõnedega, sageli võisteldi omavahel kõneosavuses, aga kõik see oli etendus, reaalselt kedagi ei kaitstud ega süüdistatud, mingeid otsuseid ei langetatud. 93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? Teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Kitsamas mõttes nimetatakse kreeka romaaniks aga lembe- või olustikuromaani. Kreeka romaan on tugevalt mõjutanud hilisemat euroopa kirjanduse traditsiooni (ennekõike armastusromaane, aga ka Cervantest). 94. Millised sotsiaalsed, kirjanduslikud ja kirjanduspoliitilised jooned on ühised kreeka ja rooma kirjandusele (nimeta 5) ning mis neid kaht antiikkirjanduse poolt eristab (23 joont)? 95
NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda Vanem rahvalaul – regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) – Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne. – regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Uuem rahvalaul – siirdevormilised laulud – lõppriimilised laulud • olustikulised laulud • sõjateemalised laulud • sentimentaalsed armastuslaulud • mängu- ja tantsulaulud • vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulud •Lüroeepika – Müütilise sisuga laulud – Kosja- ja abieluteemalised laulud – Laulud igapäevasest tööst ja elust – Legendid • Lüürika – Töö- ja tavandilaulud o Töölaulud o Kalendrilaulud
o parodos avalaul; o agoon -- peategelaste sõnasõda. Vaieldakse aktuaalsel poliitilisel, ühiskondlikul teemal; o parabaas kasutati vaid komöödias: koor võtab keset näidendit maskid ära ja pöördub otse publiku poole, loobub lavalisest tinglikkusest ja tegevusest. Pöördumise sisu pole näidendi tegevusega otseselt seotud: autor selgitab oma teost, sarjab oma vastaseid, manitseb publikut jne; o episoodilised stseenid olustikulised farsilikud, jantlikud stseenid; o eksodos. koomiline Aristotelese nägemus puudub, kuna ,,Poeetika" teine osa, mis käsitles komöödiat, on kaduma läinud. Koomilise kohta leidub vaid vihjeid. Koomiline põhineb moonutatul, inetul, halval ja siivutul, kuni need jäävad mõõdukaks ja süütuks, ei vii seetõttu raskete kuritegudeni ega too kaasa valusaid õnnetusi. Tõsine kannatus ja hukk on koomilisele võõrad. Naerus
6.2. Kuritegevuse seisund teistes riikides Kuritegevuse preventsioon Preventsioon jaguneb: 1) Üldpreventsioon (sotsiaalne, olustikuline e situatsiooniline) 2) Eripreventsioon Sotsiaalsed ennetusmeetmed süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-, liiklus- jms poliitika abil eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, et sel moel ära hoida tema hälbiv käitumine. Olustikulised ennetusmeetmed süütegude toimepanemisele kalduvate inimeste või kriminogeensete olukordade ja kohtade mõjutamine süütegude ennetamise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb: 1) raskendada süütegude toimepanemist 2) suurendada süütegude avastamise tõenäosust 3) vähendada süütegudega saadavat kasu Tapjatest on 73% üle 25 a, 15% vanuses 21-25, 6% vanuses 19-20, 7% kuni 18a.
·Estonia Film- oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Asutajaks oli Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Filmid olid suuresti Riigikroonika asemikeks. Tähtsamad olustikulised filmide "Tallinna "Ilu"" ja "Tartu "Ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohtadest. Tähtsaimaks nn ülevaatefilmiks oli "Filmikaameraga läbi Eestimaa" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides. ·Eesti Kultuurfilm- loodi 1930. ENSV I ·Tsensuur- on ajakirjanduse, trükkimiseks määratud teoste, näidendite, raadio ja
teemad muudkui ilmalikustusid. Üleminek rahvalikuks lõbustuseks. · Lavakujundus väga tinglik. · Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendid: müsteeriumid. Vanim säilinud 12. sajandist ,,Aadama mäng". · Miraaklite teemaks apostlite ja jumalaema imeteod. Rutebeuf'i ,,Miraakel Theophile'ist" esimene saatana ja inimese lepingu kujutis. · Moraalitee õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. · Farsid jämekoomilised olustikulised lühinäidendid; kindlad tegelaskujud: patune munk, hooplev palgasõdur, truudusetu abielunaine jt. 6 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Sotiid narrimängud, mille teksti kohati improviseeriti. Nalja ja jandi taha sai peita isegi teravat poliitilist satiiri. · Farsid ja sotiid on väga sarnased hilisema itaalia renessansi populaarse commedia
Agoon kõige olulisem komöödia osa. Näidendi peategelaste sõnasõda. Vaidlus keerleb alati mõne aktuaalse või ühiskondliku teema ümber, kusjuures koor harilikult kiidab üht poolt ja taunib teist. Järgneb paradosele. Epicharmos 6.-5. saj) Pärit Sitsiiliast, jäänud ükskikuid fragmente ja teoste pealkirju. Ta on esimene, kes hakkas looma koomilisi näidendeid tervikliku ja lõpuleviidud tegevustikuga. Komöödi süzeed kahte liiki. Olustikulised ja mütoloogilised. Koor puudub. Olustikulises on tähtsad tegelastüübid, et oleks naljakam. Klassikalised tüübid: parasiit, rikas isa, õnnetult armunud noor tütarlaps, sangarlik noormees. (nt Tartuffe parasiit). Mütoloogilised komöödiad: autor on nii julge, et pilkab jumalaid, kangelasi. Müütide paroodiad. Vana- atika komöödia võtab sitsiilia komöödialt parodeeriva elemendi. Sitsiilia komöödia ei tegele reaalsete inimestega, v-atika komöödia tegeleb,
Madala rõhuga keskmega haarab ta endaga kaasa kõike, mis teele ette jääb. PILET 3 1. Maailma jagumemine regioonideks: mandrid, ookeanid, kliimavöötmed, maailmajaod, kultuurialad. MANNER maakoore osa, mis enamasti ulatub üle maailmameie taseme ning mille ehitusse kuulub graniitkest. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia, Antarktis MAAILMAJAGU suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsete rahvastele omane kultuur ja olustikulised iseärasused. Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerika, Austraalia ja Okeaania, Antarktika MAAILMAMERI veteväli, mille moodustavad kõik omavahel ühenduses olevad ookeanid ja mered. OOKEANID Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri Mandrid Maailmajaod Ookeanid Põhja-Ameerika Ameerika Vaikne ookean Lõuna-Ameerika Aafrika India Ookean
annaabi.ee 
