Kunstiõpetuse konspekt (0)

Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektōn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist.
Arhitektuuri liigitatakse:
sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik , kabel )
profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned)
maastikuarhitektuuriks (aed, park)
Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega.
Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks.
Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis, skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest .
Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.
Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque 'i töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne.
Diptühhon (ladina keeles diptycha) ehk kaksikteos on kaheosaline teos ja võib tähendada:
antiikaja kirjutustahvlit
vana ristiusukiriku liikmenimekirja
keskaja kirikumaali
topeltplaadiga päikesekella keskajal
kaheosalist kunstiteost tänapäeval
Triptühhon ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos
Fresko (itaalia keeles a fresco , al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga.
Kollaaž on kunstivorm, milles enamasti kleepimise teel kinnitatakse alusele erinevaid materjale (näiteks fotosid, pabereid , kangaid).
Kompositsioon kunstis (kõnekeeles kompa) on teose, näiteks heli-, kirjandus- või kunstiteose, paigutuslik tasakaal.
Graafika (kreeka sõnast graphikē) on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus -, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad.
 piltl (olustikuline) omapära, (olustikulised) iseloomulikud jooned. Lavastuses on tabatud ajastu koloriiti. Kreeka filmikunst on tugeva rahvusliku koloriidiga. Kohaliku, lokaalse koloriidi loomiseks tarvitab autor murdesõnu. Ls. lokaal| koloriit , üldkoloriit.
Motiiv on teo sooritamise otsene põhjus.
Pastell on kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks.
ruumilise eseme kujutamine hrl. tasandil nii, et säilib mulje ruumilisusest, ruumivaade. Perspektiivi seadused. Õiges perspektiivis joonistatud vaade. Tsentraalprojektsioonis tehtud kujutis. Ls. joon|perspektiiv, värvi|perspektiiv, õhuperspektiiv.
Pliiats on vahend käsitsi kirjutamiseks, joonistamiseks ja joonestamiseks (tavaliselt paberile) ning puurimis - ja lõikekohtade märkimiseks puidule.