Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria õigus - 32 õppematerjali

Õigus >> Õigus
thumbnail
1
doc

õiguse olemus ja kriminaalseadus

Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused ­ Õiguse olemus ja kriminaalseadus Juriidilised faktid on sündmus ning tegu. Isiku käitumine võib olla nii õiguspärane (kui käitumine pole õigusega reguleeritud) kui ka õigusvastane (juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud vastutusvõimeline isik). Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süüteg...

Õigus → Õigus
122 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pärimisseadus

Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused ­ Pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja...

Õigus → Õigus
171 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Mina juristina

Mina juristina Kui mina oleksin jurist, siis eelistaksin töötada advokaadina. Eelkõige sellepärast, et see töökoht on prestiizikas ja tundub huvitav. Kohtunikuna suudaksin üpriski veenev olla, sest usun sellesse millest räägin ja annan harva vaidlustes alla, kaitsen oma arvamust isegi siis, kui see õige pole. Ma ei suudaks töötada kurjategijatega eriti veel siis, kui peaksin nende advokaat olema ja neid kaitsma. Kui selgub, et antud juhtumis on süüdi minu klient ehk siis inimene, kes väärteo sooritas, siis mina advokaadina peaksin teda ikkagi kaitsma, aga kui asi mulle õige ei tundu, on seda raske teha. Pealegi olen jube kehv valetaja. Ei tahaks olla ka halduskohtu ametnik, kus vaidluses on üheks pooleks riik. Mulle meeldiks lahendada pigem mingeid firmade või eraisikute vahelisi tülisid . Seega peaksin olema esimeseastme kohtu, selle all pean silmas just maakohtu, ametnik. Ma arvan, et ei pürgik...

Õigus → Õigus
37 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Advokaat

ADVOKAAT Christopher-Andre Kontus Alice Heinmets Kes on advokaat? · Õigusabi osutav isik · Süüdistatava isiku kaitsja kohtus Kus saab õppida juurat? · Tartu Ülikoolis- sooritada tuleb ajaloo, kirjanduse ja ühe võõrkeele eksam · Sisekaitse Akadeemias Milliseid teadmisi, oskusi omandatakse? · Seaduste tundmine · Pettuste läbinägelikkus · Aitab vältida seadusaukudesse sattumist · Oskus ennast kaitsta Milliseid isikuomadusi on vaja? · Enesekindlust · Sõnaosavust · Läbinägelikkust · Aktiivsust · Rahulikkust · Täpsust · Tugev närvikava · Ratsionaalsust · Visadust Mis on kohustused ja vastutused? · Eesmärgiks on õiglus seada jalule · Kaitsta oma klientide õiguseid kohtus · Klientidele nõu anda · Vastutus tagada klientidele õiglased tulemused kohtus · Vastutus õigeid nõuanedid anda Töötingimused · Tihti on pingeline õhkkond · Väga nõdlik, täpne- töö nõuab ametlikku keelekasutust, detailset infot ...

Õigus → Õigus
19 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Korrakohane õigusemõistmine

Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Ko...

Õigus → Õigus
18 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Õiguse alused

Õiguse alused Avalik õigus: · valitsevad avalikud huvid; · põhiseadus määrab kindlaks riigi põhikorra; · riigiõigus juhib tädiesaatva riigivõimu tegevust; · siseriikliku avaliku õiguse hulka loetakse karistusõigus ja kohtute menetlusõigus; · rahvusvaheline avalik õigus reguleerib suhteid teiste riikidga ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; · peab oleo avalik huvi sell vastu Eesti õigussüsteemi olulisemate õigusharude iseloomustus: · RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus); · Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone keht...

Õigus → Õigus
8 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tööõigus

5. Tööõigus · Tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimuste. Enne kui tööle asuda, lepi tööandjaga kokku, milline on sinu tööaeg. Kui töö ettevõttes toimub tööajakava alusel, ära unusta täpsustada ja vajadusel kokku leppida tööaja korralduse reeglites. Veendu, et olulised tööaja tingimused on kirjas töölepingus. · 5.1 Mis iseloomustab töölepingut? · Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eistavad seda ülejäänud lepingutest: · Töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja möörab töö tegemise koha, aja ja viisi. · Tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu · Tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks. · Tööd tehakse üldjuhul isiklikult. · Töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja sead...

Õigus → Õigus
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühinguõigus

3. Ühinguõigus 3.1 Füüsilisest isikust ettevõtja · Füüsilisest isikust ettevõtjat puudutavaid üldsätteid reguleerib äriseadustiku paragrahv 1, 3 ja 8, millest tulenevalt ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müüks või teenuste ostuamine on talle püsivaks tegevuseks. · Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. · Alates 01.01.2009 jõudtunud seadusemuudatusega on FIE-d kohustatud end registreerima enne äritegevuse alguses Äriregistris (enne piisas registreerimisest kohalikus Maksu- ja Tolliametis v.a. erandjuhul). · FIE asutamiseks on 2 võimalust.: · Notariaalset tõestatud avalduse alusel, mis esitatakse Äriregistrile · E-äriregistri ettevõtjaportaali või kodanikuportaali vahendusel (vajalik ID-kaardi olemasolu) · Algkapital ja asutamiskulud: · FIE puhul puudub miinimumkapital...

Õigus → Õigus
10 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Pärimisõigus

2. Pärimisõigus 1. Pärimisseadus · Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamindis (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9) · Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (=pärimisvara), välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. · Pärandatava vara olemasol...

Õigus → Õigus
74 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Perekonnaseadus õigus

4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga ­ see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused ...

Õigus → Õigus
61 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lähetus referaat

Lähetused Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole ettenähtud töö tegemise kohta, kuigi seda pole töölepingus välja toodud. Töötaja ei tohi töölähetuses kauem viibida kui 30 järjestikku kalendripäeva, erandiks on mõlemate osapoolte kokkuleppel. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Raseidaid ja töötajaid, kes kasvatavad alla kolme aastast last, saab töölähetusse saata ainult nende nõusolekul. Alaealise puhul on vajalik lisaks veel hooldaja nõusolekut. Töötaja on õigus nõuda töölähetuse kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2­4. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Alammäära kehtestab Vabariigi Valits...

Õigus → Õigus
3 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Autorileping

AUTORILEPING Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras. - Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks. - Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. - Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Autorilepingus fikseeritakse: 1) teose kirjeldus (vorm, ...

Õigus → Õigus
34 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kollektiivleping

Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud t...

Õigus → Õigus
42 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Pangaõigus

Panga ja börsiõigus Pangandusõigus Pangandusõigus on õigussüsteemi üheks osaks ehk õigusharuks. Pangandusõiguse all tuleks mõista õigusharu, mis reguleerib õiguslikke suhteid pangateenuste osutamisel krediidiasutuse poolt ning nende kasutamist kliendi või teise krediidiasutuse poolt. Milleks on vajalik? Pangandusõigus reguleerib suhteid krediidiasutuse ja tema klientide ning teiste krediidiasutustega. Pangandusõigus on see, mis ütleb nii pangale kui ka selle kliendile, millised on nende vastastikused õigused ja kohustused. Pangandusõigus ütleb tsiviilkohtunikule, millisel viisil tuleb lahendada tekkinud pangandusalane kohtuvaidlus, kui üheks protsessipooleks on krediidiasutus või kui vaidlus on tekkinud vähemalt kahe krediidiasutuse vahel. Kitsam mõiste Kitsam mõiste lähtub põhimõttest, et krediidiasutuse tegevust reguleerivad avalikõiguslikud normid on pangandusõigusest eraldiseisva haldusõiguse osa ning selle kohaselt o...

Õigus → Õigus
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pretensioon

Maxima Eesti OÜ Peterburi tee 47 11415, Tallinn, Eesti Pretensioon Maxima markide kogumiskampaania tingimustest lähtudes oli 10.05.2010 ­ 15.11.2010 kampaaniatoodete lunastamise periood. Kui mina 15. novembril 2010 läksin Maxima XXX Pärnu kauplusesse, et lunastada noad, millede jaoks olin marke kokku kogunud 3 lehte ehk 3 x 40 marki, öeldi mulle, et ei ole võimalik tooteid lunastada, kuna kaupluses olid kampaania käigus väljakuulutatud tooted juba otsas. Kuna kampaania tingimustes polnud öeldud, et kaupa saab lunastada, kuni kaupa jätkub, või et kaupa on piiratud koguses, siis esitan pretensiooni Maxima Eesti OÜ-le, kuna minu suhtes on Maxima Eesti OÜ poolt korraldatud kampaania reegleid rikutud. Loodan antud probleemile meeldivat ja sobivat lahendust. Minu sooviks oleks lunastada noad, millest ilma jäin. Jään avatuks teiepoolsele pa...

Õigus → Õigus
38 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Õigus

Õigusemõistmiseks peeti kohut, kirjapanemate normide tundjatest said pikapeale kohtunikud. Riikide tekkimisega koos tavaõigus korrastati ja pandi kirja. Esimestele seadustele on iseloomulikud erakordselt julmad karistused. (Hammurapi) ÕIGUSSÜSTEEMID. ÕIGUSSÜSTEEM- 1) üldnimetus mingis riigis või riikide kogumis ajalooliselt kujunenud õiguslikele arusaamadele 2)mingis riigis või riikide kogumis kehtiva õiguse struktuur, liigendumine õigusharudeks (era-, avalik õigus.) ROOMA ÕIGUS: Rooma riigis kehtestatud õigus, mis hakkas kujunema VI-V saj eKr. Kodifitseeriti lõplikul kujul VI saj. Bütsantsi keisri Justianuse käsul. Põhimõtted : 1) kõigi kodanike võrdsus seaduse ees 2) kodanikku ei tohi kohtuta süüdi mõista 3) õigus edasi kaevata kohtuotsuse peale 4) eraomandi puutumatus Keskajal muutus L-Eur. valdavaks, neil põhineb kogu hilisem euroopalik seadusandlus GERMAANI SÜSTEEM: 1)keerukad, aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks

Õigus → Õigus
89 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Kohtu- ja protsessiõigus e. menetlusõigus

Kohtu- ja protsessiõigus (ehk menetlusõigus) Mis see on ? · avaliku õiguse haru · reguleerib tsiviil-, haldus- ja kriminaalmenetluse korda, sealhulgas kohtu- ja kohtueelset menetlust · Menetlusõigusega määratakse kindlaks kohtupidamise kord. · See tagab õigusliku julgeoleku ja välistab kohtuliku omavoli. · Menetlusõiguse normid on üldjuhul üpriski keerulised ja neid tuleb väga hoolikalt järgida. · annab nii menetluspädevuse piirid kui ka menetlusosalise õigused ja kohustused. · menetlusosalise õiguste tagamiseks: 1)selgitatakse menetlustoimingut 2) tagatakse menetlusalusele isikule võimalus end iseseisvalt kaitsta. 3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid pr...

Õigus → Õigus
45 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kohtunik – õigusemõistja või karistaja

Kohtunik ­ õigusemõistja või karistaja "Jõuad! Tõste, löö pall maha! Hästi, punkt meile." Kohtunik vilistab, tõstab käe punktisaajate poole ning annab loa servimiseks. Minu kord, otsustav punkt, pall kukub piirile. Saalis valitseb vaikus. Mees vilega osutab käega vastaste suunas. Pagan, kaotasime. Kuid miks, kui pall kukkus piirile? Kah mu õigusemõistja, mäng oleks pidanud jätkuma. Ebaõiglane karistus meile, kes olime tõesti vaeva näinud, et nii kaugele jõuda. Ma ei lepi sellega. Sel hetkel kummitasid peas William Watsoni sõnad: ,,Õiglus peab võidule pääsema, varisegu või taevas alla!'' Õnneks oli saalilagi taeva ja võistkonna vahepeal, nii et midagi hullu ei oleks saanud juhtuda, kui taevas oleks alla varisenud, kuigi lambid laes kõikusid suhteliselt hirmuäratavalt. Peas tiirlesid mõtted ­ nii kurjad. Ma olin 100% kindel, et oli piiripall, kuidas ta sai anda punkti vastastele? Laur...

Õigus → Õigus
15 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Surmanuhtlused

Surmanuhtlused Surmanuhtlus Inimeste hukkamisega tegeldi juba ürgajal Mõistetu surma mõrvade, varastamise ja reetmise eest Surmanuhtluse vastu Ebahumaanne karistusviis Ülekohut on võimatu heastada Inimelu on absoluutne väärtus Surmanuhtluse poolt Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Hukkamise vahendid Läbi aegage on kasutatud palju erinevaid hukkamisviise Tuntumad hukkamisviisid on poomine, maha laskmine ja giljotineerimine Hukkamine Eestis Võimalus valida Viimane hukkamine 1991. aastal Kuriteod suurenesid On arutatud hukkamise taastamise üle Eestis Surmanuhtlus tänapäeval Tänapäeval on veel vähestes riikides säilinud surmanuhtlus Lääneriikidest ainult USAs ...

Õigus → Õigus
4 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimene ja õigus

* Kehtiv seadus näeb ette ema poolt oma vastsündinu tapmise eest kuni 5-aastase vangistuse (KarS § 116). Sama teo eest vanema lapse puhul on karistus juba kuni 15 aastat (KarS § 113) või isegi eluaegne vangistus (KarS § 114). Kas selline eristamine on Sinu hinnangul õiglane toetudes kahele näidisjuhtumile (vt. allpool)? Põhjenda. Miks on Sinu arvates selline erand kehtestatud just emale, mitte isale? Umbes 100 sõna. 1) Tartu maakohus tunnistas 32-aastase naise süüdi ühe oma lapse tapmises ja teise piinamises ning mõistis talle karistuseks 11 aastat vangistust. Süüdistuse järgi sulges naine 2001. aasta augustis padjaga oma 3,5-kuuse poja hingamisteed, põhjustades sellega lapse surma. 2004. aasta jaanuaris tarvitas naine vägivalda oma 6-kuuse poja suhtes. Joobeseisundis ema tekitas tahtliku piinamisega oma lapsele suurt valu. 2) Augustis 2011 karistas kohus 19-aastast Tamsalu neiut kaheksa kuuse tingimisi vangistusega 2-aastase katseaja...

Õigus → Õigus
8 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Võlaõigus

Võlaõigus Võlasuhe Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (võlgnik) kohustus teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks teatud tegu või täita kohustus ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida : 1)lepingust; 2)kahju õigusvastasest tekitamisest; 3)alusetusest rikastumisest; 4)käsundita asjaajamisest; 5)tasu avalikust lubamisest; Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Tüüptingimus Tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul ...

Õigus → Õigus
77 allalaadimist
thumbnail
2
docx

FINANTSÕIGUS

Finantsõigus on avaliku õiguse haru, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste ülesehitus, riigi ja kohalike omavalitsuste tulud ja kulude moodustamine, tulude sissenõudmine, tulude kasutamise kord. Avaliku finantsõiguse hulka ei kuulu eraõiguslike isikute omavaheliste tehingute regulatsioon ning finantsarvestus (raamatupidamine, pangandus, kindlustus, väärtpaberiturg). Finantsõiguse allikad on: Põhiseadus, Seadused, Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, Rahvusvahelised lepingud, Valitsuse ja ministrite määrused, Eesti Panga õigusaktid, Kohtupretsedendid, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid FINANTSASUTUSED EESTIS: Rahandusministeerium, Maksu- ja tolliamet, Stataistikaamet, Riigikontroll, Eesti Pank, Tagatisfond, Liikluskindlustuse Fond, Kultuurkapital, Eesti haigekassa. Rahandusministeeriumi põhiülesanne on valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepan...

Õigus → Õigus
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Õiguse teke ja allikad

vaidluse korral eelistada. · Õiguse teke on seotud ühiskondlike vajaduste tunnetamisega ­ traditsioonilised sotsiaalse reguleerimise vahendid ­ tava ja moraal ­ ei saa enam hakkama inimtegevuse suunamisega ja kujundamisega. · Tuleb luua sotsiaalsed institutsioonid sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks ­ üheks on õigus ­ nt. täidesaatev võim ja kohtuvõim. Õigus saab alguse olukorras, kus sotsiaalsete suhetes puudub vajalik kindlus ja ettenähtavus. Ühiskonnas võib olla selliseid väärtusi, mida ühiskond ise küll tunnetab, kuid mis ei ole veel piisavalt tagatud. · Selleks, et norme tõepoolest järgitaks, peab riik looma oma institutsioonid ehk õiguskaitseorganid. Kohtus tagatakse õigustmõistva tegevusega, et poolte vaidlus lepingu

Õigus → Õigus
30 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Õigus

Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus ­ kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik. Iseloomustab o Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, haarab formaalselt kõiki indiviide. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile. o Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik.

Õigus → Õigus
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Õiguse idee

Kohelda igaüht sarnases olukorras ühtemoodi. N: õiglane õigus: õigusnormid kehtivad kõigile ­ lähtumata isikuomadustest. Õiguskindlus · Tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. · Idee kohaselt peab õiguskord olema kujutatud selliselt, et inimesel on võimalik oma käitumist õiguse järgi seada. Õigus peab olema selge, kuid kindel & ühetähenduslik · Õigus on kindel, kui selle realiseerimine on riigi poolt reaalselt tagatud. · Õigust tagavad riigi institutsioonid (kohus jms) · Õiguse kindlus sõltub sellest, kui kaua on võimalik üht vaidlust tõstatada või kedagi kohtu alla anda. · Õigus on selge ja ühetähenduslik ­ lihtne ja arusaadav, sõnastamisel on sama mõiste alati tähistatud sama sõnaga. · Peab olema selge, mis on seaduse, määruse mõte.

Õigus → Õigus
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Õiglane õigus

Õiglane õigus · Õigus peab vastama inimeste õigustundele. · Inimesed on läbi aegade unistanud õigusest, mis oleks õiglane. · Õiglane õigus saaks võimalikuks vaid siis, kui õiglase õigusega kaasneks õiglane õigusemõistmine. · Õiguse ja õigluse teeb keeruliseks asjaolu, need mõisted on mitmetahulised. · Mandri ­ Euroopa õiguse väljendusvormiks on seadus, õigus väljendub seaduses.

Õigus → Õigus
45 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Võlaõigus

Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda v...

Õigus → Õigus
99 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Kohtunikud ja rahvakohtunikud

Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud · Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava, oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. · Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on: · mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; · tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist; · välja heidetud advokatuurist; · vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;...

Õigus → Õigus
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Juristide roll Eesti ühiskonnas

Tairi Viru 10A Juristide roll Eesti ühiskonnas Nii palju, kui on meediast silma jäänud, või olen tunnis kuulnud, või et ise tean, või nagu olen ettekujutuse saanud mängufilmidest, teen ka järelduse, milline on juristide roll Eesti ühiskonnas. Ma usun, et jurstid teevad väga head tööd, siin Eestis, kuid millegi pärast arvan, et teemad millega nad kokkupuutuvad, pole lähedaltki sellised, mida ma mängufilmides näen. Kujutan ette, et kõik on selline tavapärane, igapäevane kuritegu, ning pigem hoidutakse kohtusse minemisest. Ameerikas jälle olevat nii, et iga võimaliku asjaga põõrdutakse kohtusse. Eestis vist nii ei ole, ja olen ka väga õnnelik selle üle.Meil soovitakse pigem istungit üldse ära jätta, ja olen ka lugenud et kohtunikud on kohtuprotsessiga viivitanud, et inimene kes kohut mööda käib, oma mure ära unustaks. Leian, et see on väheke jab...

Õigus → Õigus
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kohtunikud ja rahvakohtunikud

Kohtunikud ja rahvakohtunikud Kohtunikud Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akateemilise õppe õigusõpetuses, oskab kõrgtasemel eesti keelt, on kõlbeliste omadustega ja tal on ka kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Kohtunikuks ei või nimetada näiteks isikut, kes on: Mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest; Välja heidetud advokatuurist; Pankrotivõlgnik. Kohtunik ei või töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi teda segada oma kohustsuste täitmist. Kohtunik täidab oma ametikohustusi erapooletult ja omakasupüüdmatult. Ta peab ka hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Ta peab end pidevalt arendama ning osale koolitsustel. Kohtunik ei või olla näieks: Erakonna liige; Riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige. Rahvakohtunikud Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70-aastas...

Õigus → Õigus
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tava, kõlblus ja õigus

Tava Ühiskondlik Kolmanda isiku otsus kokkulepe Kõlblus ,,Kõlbluse" sisu avaldavad hinnangulised kategooriad nagu hea ja kuri. Kõlblusnormid on kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlbeline ­ mida peetakse õigeks, austusväärseks. Kõlvatu ­ millegi kirja, halva, hukkamõistea suhtumine. Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus ­ kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik.

Õigus → Õigus
31 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õiguse alused

korraldav ja õigust mõistev organ, oma põhiseadus ning harilikult ka kodakondsus. 11. Autonoomia Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud mingile osale riigi territooriumist, nt ühele rahvusele. See on poliitiline-territoriaalne üksus, millele on antud eriline õiguslik ja poliitiline seisund, arvestades selle territooriumi elanikkonna etnilist koosseisu, kultuuri, traditsioonide erisusi. 12. Õiguse mõiste ja tähtsus Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine on kohustuslik ning tagatakse riigi sunnijõuga. Õigus on sotsiaalse kontrolli vahend, seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust. Õigus ei loo ainult kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele teatud viisil käitumiseks. 13. Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist

Õigus → Õigus
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun