Baarmeni ohutusjuhend (0)

KINNITAN :
OHUTUSJUHEND ETTEKANDJALE - BAARMENILE Nr.
1. SISSEJUHATUS
Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt.
Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel:
- uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
- töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
- tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
- töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
- kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
- tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
- kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
- kui tööinspektor peab seda vajalikuks.
Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
Töötaja sissejuhatav , esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis , kuhu märgitakse:
- juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
- juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
- struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
- täiendjuhendamise põhjus;
- töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
- iseseisvale tööle lubamise kuupäev.
Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
Töötaja kohustused ja õigused.
Töötaja on kohustatud:
- osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
- järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
- läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
- kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
- tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
- kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
- täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.
Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
Töötajal on õigus:
- nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
- saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
- tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
- keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
- nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
- nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
- saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
- pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.
Töötaja tervisekontroll
Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
2. ÜLDNÕUDED
2.1. Ettekandjana - baarmenina võivad töötada isikud, kes on vähemalt 21 aasta vanused, saanud praktilise väljaõppe ja omavad tööks vajalikke kogemusi.
2.2. Ettekandja - baarmen on kohustatud:
- tundma kasutatavate töövahendite tööpõhimõtteid;
- teadma kasutatavatel töövahenditel esinevaid põhilisi rikkeid ja nende kõrvaldamise võimalusi;
- täitma töösisekorraeeskirju.
2.3. Ettekandja - baarmen peab täitma järgmisi sanitaarnõudeid:
- töötama puhastes tööriietes ja madala kontsaga jalanõudes;
- isiklikud riided ja asjad jätma garderoobi;
- küüned peavad olema lühikeseks lõigatud;
- enne töö alustamist pesta hoolikalt käed.
3. ENNE TÖÖD
3.1. Riietuda tööriietesse. Riietus peab olema puhas ja hästi triigitud.
3.2. Jalga panna madala kontsaga mugavad jalatsid . Sellega välditakse libisemist ja jalgade väsimust. Talvel hoolitseda, et jalad ei külmetuks.
3.3. Vaadata üle ja vajadusel korrastada töövahendid ja töökoht.
3.4. Elektriseadmete ülevaatamisel veenduda, et neil oleks toitejuhe vigastamata.
3.5. Ettenägematute takistuste korral pöörduda kohe otsese ülemuse poole, tema äraolekul tööandja või tema esindaja poole.
4. TÖÖ AJAL
4.1. Töötades elektriseadmetega tuleb täita nende kasutamise juhendit.
4.2. Mitte töötada seametega, mille käsitsemist Teile ei ole õpetatud.
4.3. Nõud asetada kandikule ainult ühes kõrguses.
4.4. Klaastaarat avada ainult selleks ettenähtud vahenditega ( avaja , korgitser). Vajadusel kasutada rätikut (gaseeritud jookide avamisel).
4.5. Töö ajal ei tohi süüa, seda peab tegema ettenähtud vaheaegadel, ettenähtud kohas, pestud kätega (raha on üks nakkushaiguste kandjaid).
4.6. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
4.7. Töötajal tuleb keskenduda ainult oma tööle, kõrvaliste asjadega tegelemine on keelatud.
4.8. Riketest elektriseadmetes tuleb informeerida tööjuhti, iseseisvalt elektriseadmeid parandada ei tohi.
4.9. Kuumade nõude tõstmisel kasutada käterätikut.
4.10. Eriti ettevaatlik peab olema kuumade roogade ettekandmisel, kasutada kindlat alust.
4.11. Konserve avada ainult selleks ettenähtud avajaga, mitte kasutada selleks nuga vt. mitteasjakohaseid vahendeid.
4.12. Suitsetada tohib ainult selleks ettenähtud kohas.
4.13.Üleviimisel teisele tööle nõudke täiendavat ohutusalast juhendamist.
5. PÄRAST TÖÖD
5.1. Panna kõik töövahendid selleks ettenähtud kohta.
5.2. Korrastada töökoht.
5.3. Vahetada tööriided omade vastu.
5.4. Enne koju minekut informeerida töölõigu juhti vahetuse ajal tekkinud tööalastest probleemidest.
6. ERGONOOMIA
Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga . Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul. Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud.
Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides .
Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.
Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada.
Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt , et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis.
6. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL
Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
- teatama viivitamatult häirekeskusele ( telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Tulekustutus - ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid , elektriseadmed jms).
7. ESMAABI
Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.:
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi,
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed , välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.
8. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID
1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78)
2. Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu tööohutus ja nõuded (RT I 1999, 100, 881)
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30)
4. Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816)
5. Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559)
6. Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157)
7. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)