Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid (0)

Ketassaepingi ja puidufreespingi ohutusjuhendid .
Haabsalu kutsehariduskeskus
MR14
Carola Liiv
30.10.2014

Sisukord

1.PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD 3
2. ÜLDNÕUDED 3
3. ENNE TÖÖD 4
4.TÖÖ AJAL 5
5. PÄRAST TÖÖD 7
6. ERGONOOMIA 7
7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL 8
8. ESMAABI 9
9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID 9
1.FREESPINGIGA TÖÖTAMISEL ESINEVAD OHUD 10
2. ÜLDNÕUDED 10
2.ENNE TÖÖD 12
4. TÖÖ AJAL 12
5. PÄRAST TÖÖD 14
6. ERGONOOMIA 15
7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL 15
8. ESMAABI 17
9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID 17

PUIDUTÖÖTLEMISEL ESINEVAD OHUD

Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad :
- kukkumine kõrgusest (materjali ladustamisel jne.)
- kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes
- elektrišokk, kontaktist vooluga;
- mehaanilised traumad, saaduna seadmete ja masinate pöörlevatelt osadelt;
- lõikehaavad (erinevate instrumentide kasutamisel ).
Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:
- puidutöötleja töö füüsilist pingutust nõudev, mis võib põhjustada traumasid, valusid
seljas ja kätes ning muid ülekoormushaigusi;
- puidutöötlemisel eralduv tolm kahjustab silmi, nahka eriti aga hingamisteid ja kopse,
põhjustades hingamisteede kroonilisi põletikke.

ÜLDNÕUDED

2.1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted.
Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.
2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.
2.3. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.
2.4. Ketassael lubatakse töötada isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava
ettevalmistuse.
2.5. Töövahendid, seadmed , kontrollmõõteriistad, tööriistad , käsi-tööriistad, tooted,
detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt , et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.
2.6. Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada
töötaja silmi.
2.7. Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud
ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja
kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist.
2.9. Ketassael töötaja on kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama
isikukaitsevahendeid.
2.10. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
2.11. Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja
teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi.
2.12. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat
vastavate juhendite järgi.
2.13. Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega.

3. ENNE TÖÖD

3.1. Enne töötamise algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult
kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine,
hõõrduvate osade määrimine).
3.2. Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on
kinnistatud.
3.3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada.
3.4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel
ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru
koristamisel.
Elektrivoolu katkemisel tuleb pink otsekohe välja lülitada.
3.5. Tuleb kanda ettenähtud erirõivaid ja panna nööbid korralikult kinni.
3.6. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada.
3.7. Töökoht ketassae juures peab olema hästi valgustatud. Saepingil ei tohi hoida mingeid
kõrvalisi esemeid, tööriistu, naelu, lauajuppe ega laaste. Põrand tööpingi ümbruses
peab olema puhas ega tohi olla täis kuhjatud.
3.8. Tuleb kontrollida, et saepuru , laastude ja tükkjäätmete eemaldamise mehhanismid
oleksid töökorras.
3.9. Töötaja on enne tööd kohustatud kontrollima, et ette nähtud ventilatsioonisüsteem
oleks töökorras.

TÖÖ AJAL

4.1. Töö alguses tuleb ketassaag tühikäigul sisse lülitada ning alustada saagimist, kui
saeketas on saavutanud maksimaalse kiirusega.
4.2. Saetavast puidust tuleb enne tööpingile asetamist kõrvaldada naelad, mustus , mört, jm.
4.3. On keelatud töötada, kui rõivaste nööbid pole kinni, paelad ripuvad jne.
4.4. Saagides peab tööline asuma tööpingist veidi kõrval, et vältida lööke puidu
tagasipaiskumisel.
4.5. Töötades ei tohi lubada elektrimootori ja saevõlli laagrite ülekoormust ega
kuumenemist.
4.6. Saeketas peab olema kaitstud kaitsekestaga, ketta taha peab olema paigaldatud kiil .
4.7. Kiilu terava osa ja saeketta tagumiste hammaste vahekaugus ei tohi olla üle 10 mm.
Kiil peab ulatuma üle saeketta ülemiste hammaste.
4.8. Pinki ei tohi seisata, surudes vastu saeketast puutüki vm. esemega.
4.9. Saeketta alumisel , mittetöötaval osal peab olema põhjata lauspiire.
4.10. Töö tuleb katkestada, kui materjali etteandmise rullide töö on raskendatud.
4.11. Töövaheajal ning elektrivoolu katkemisel tuleb kõigepealt välja lülitada elektrimootor .
4.12. Puhastada , pühkida ja saepuru koristada tohib ainult siis, kui mootor on välja lülitatud
ja saeketas seiskunud.
4.13. Viskuvat, mõranenud ning murdunud hammastega ketassaagi kasutada ei tohi.
4.14. Ketassaagi ei tohi kasutada töödeks, milleks ta ei ole ette nähtud.
4.15. Töödeldava saematerjali hoidmine saeraamil või piiretel on keelatud.

5. PÄRAST TÖÖD

5.1. Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja rakised panna neile ettenähtud
kohtadesse .
5.2. Lülitada välja kõik elektritarbijad , valgustus jne.
5.3. Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse ( kappi ).

6. ERGONOOMIA

Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis,
näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida
painutatud selga . Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja
ka õlalihased pidevalt pingul .
Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus
kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud.
Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti.
Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja
pingutamata asendis hoides .
Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.

7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL

Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt
oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks
ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja
vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi
selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine
ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud: - teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis
põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava
telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama .
Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid ,
elektriseadmed jms).

8. ESMAABI

Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord ;
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi;
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks
väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.

9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; …; RT I 2010, 31, 158 )
2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305)
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I
2003, 89, 596)
4. Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116 )
5. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)

FREESPINGIGA TÖÖTAMISEL ESINEVAD OHUD

- silma lendavad materjalilaastud;
- peenike tolm, mis tekib erinevate materjalide töötlemisel;
- tööpingi pöörlevad osad ja detailid;
- ligipääsetavas kohas olevad isoleerimata või katkise isolatsiooniga voolu juhtivad
osad;
- halvasti kinnitatud toorik või lõiketera;
- müra .

2. ÜLDNÕUDED

2.1. Freespingil tohivad töötada need isikud, kes tunnevad ohutuid töövõtteid, omavad
algteadmise pingi ehitusest ning tunnevad pingi tehnilisi- ja kasutuseeskirju.
Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.
2.2. Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitsemist ei ole teile õpetatud.
2.3. Töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted,
detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.
2.4. Töökohad peavad olema hästi valgustatud, kohtvalgustuse lambid ei tohi pimestada
töötaja silmi.
2.5. Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud
ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja
kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist.
2.6. Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate
elektriohutuseeskirjadega.
2.7. Freespingil töötaja kohustatud kandma ettenähtud tööriietust ja kasutama
isikukaitsevahendeid.
2.8. Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille suhtes on
teda ohutusalaselt juhendatud. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole
selgituse saamiseks.
2.9. Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi. Töötamise ajal ei tohi tegeleda kõrvaliste
asjadega ning segada kaastöötajaid. 2.10. Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile,
peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning
juhtunust teatama töölõigu juhatajale .
2.11. Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat
vastavate ohutusjuhendite järgi.

ENNE TÖÖD

3.1. Esmalt tuleb korrastada tööriietus ja isikukaitsevahendid.
3.2. Töökoha korrastamisel tuleb eemaldada töökohalt ja läbikäikudest segavad esemed
ning kontrollida, kas valgustus ja ventilatsioonisüsteem on nõuetekohane.
3.3. Kasutada tohib ainult töökorras freespinki.
Freespingil töötaja peab kontrollima:
- freespingi kaitsepiirete ja seadiste olemasolu;
- maanduste olemasolu;
- freespingi korrasolekut tühikäigul;
- lõiketera korrasolekut.

4. TÖÖ AJAL

4.1. Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti.
4.2. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia.
4.3. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni.
4.4. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile.
4.5. Freese ja töödeldavaid detaile võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad
käes. Suuremõõtmeliste ja raskete detailide paigaldamiseks ja maha võtmiseks
kasutada tõsteseadmeid.
4.6. Freesi ei tohi kinnitada ega lahti keerata elektrimootori sisse lülitamise abil.
4.7. Pinke ei tohi pidurdada käesurvega pingi detailidele.
4.8. Pingi töötamise ajal ei tohi avada või maha võtta piirdeid ja kaitseseadiseid.
4.9. Tööpink tuleb peatada:
- elektrikatkestuse korral;
- töö katkestamisel;
- pingi juurest eemaldumisel (ka lühiajaliselt );
- pingi puhastamisel ja määrimisel;
- rikete avastamisel;
- detailide paigaldamisel pingile või sealt mahavõtmisel.
4.10. Elektriseadmete rikete korral tuleb välja kutsuda elektrik , ise ei tohi rikkeid
kõrvaldada.
4.11. Kõigist avariidest, õnnetusjuhtumitest tööl tuleb koheselt teatada töölõigu juhile.
4.12. Töödeldava detaili mass ja mõõtmed peavad vastama tööpingi massi andmetele.
4.13. Raskeid detaile tuleb paigaldada tööpingile kaastöötajate abiga või tõsteseadmetega.
4.14. Lõiketera tuleb õigesti paigaldada:
- lõiketera peab olema fikseeritud splindipadrunis kinnitussabale selleks ettenähtud
kinnitustarvikuga.;
- splindipadruni kinnitustarvikud peavad olema puhtad ja korras;
- kulunud või kinni kiilunud kinnitustarvikuid kasutada ei tohi;
- lõiketera peab olema fikseeritud nii, et tema võimalikud liikumised kinnituspadrunis
töötlemise käigus oleksid välistatud; - lõiketara maksimaalne läbimõõt ei tohi ületada pingi tootja poolt lubatud mõõtu.
4.15. Lendava laastu eest kaitsmiseks:
- ära eemalda splindile kinnitatud kaitseharja;
- tolmu ja peenikese laastu eemaldamiseks peab olema töökorras kohtäratõmme.
4.16. Spindlit ei tohi peatada käega , vajutades tööpingi pöörlevatele osadele või detailidele.

5. PÄRAST TÖÖD

5.1. Kui töö on valmis, tuleb:
- korrastada töökoht: puhastada tööpink, tööriistad ja abivahendid ning panna need
selleks ette nähtud kohale;
- korrastada tööriided ja isikukaitsevahendid ning panna need selleks ette nähtud
kohale;
- pesta käed ja nägu ja soovitavalt käia dušši all.
5.2. Kõikidest tööajal esinenud puudustest ja riketest tuleb teatada töölõigu juhile.

6. ERGONOOMIA

Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti püstiasendis,
näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida
painutatud selga. Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja
ka õlalihased pidevalt pingul.
Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus
kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud.
Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti.
Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja
pingutamata asendis hoides.
Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.

7. TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL

Tööpink tuleb kohe vooluvõrgust välja lülitada, kui:
- on elektrikatkestus ;
- metallosad on pinge all (on tunda voolu);
- elektrimootor töötab kahel faasil (undab);
- maandusjuhe on katki;
- on tekkinud vibratsioon .
Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt
oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks
ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja
vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi
selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine
ohustatud alast.
Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
- teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis
põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava
telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
- hoiatama ohtu sattunud inimesi;
- sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
- võimaluse piires asuma tuld kustutama.
Tulekustutus- ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju
avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
- tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
- võimalikust ohust inimestele;
- muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid,
elektriseadmed jms).

8. ESMAABI

Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:
- püüda välja selgitada kannatanu seisukord;
- raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
- olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi;
- vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.
Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks
väljaõpetatud töötaja või kiirabi.
NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.

9. KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID

1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; …; RT I 2010, 31, 158 )
2. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305)
3. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I
2003, 89, 596)
4. Tuleohutuse seadus (RTI 2010, 24, 116 )
5. Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)