Aplodeerima- kiiduavaldusena käsi plaksutama Arhiteks- ehituskunstnik Asfalt- pruunikasmust läikiv pigitaoline aine Balarsseerima- tasakaalu seadma Barbaarne metsik Bariton- tenorist madalam Barjäär- tõke Barranko- voolava vihmavee tekitatud sälkong vulkaanikuhikute nõlvadel Barrikaad- kuhjatud kaitsetõke Baseeruma- põhinema, tuginema Bluffima- eksiteele juhtima Boheemlane- ebakorrapärase, muretu ehmuviisiga inimene Boiler- veesoojendi Botikud- naistekummis kalossid Bravuurne- hoogne Brigadir- sõjaväeline auaste Brileet- tellise kujuliseks pressitud peeneteraline aines kivi vms Brsüür köitmata või kerges paberköites ühuke raamat Daatum- kalendriaeg Defekt- puue, viga, rike Defitsiit- puudjääk Deklamatsioon- ilulugemine Delegaat- valitut või nimetatud esindaja Diagramm- joonis, mille abil näitlikult esitatakse arve Distsipliin- korrahoidmine
allmaaraudtee jaam) 6) paarissõnad - isa-ema, enam-vähem, tahes-tahtmata, edasi-tagasi, siin- 3) täiendsõna mitmuse omastavas - tavaliselt LAHKU, nt vigade seal, tere-tere (Eesti-Vene läbirääkimised, prantsuse-eesti sõnaraamat); parandus, ekspertide komisjon, sisehaiguste kliinik 7) pikemad liitsõnad - korvpalli-meistrivõistlused, elektri-veesoojendi; Erandid: a) täiendsõna kahesilbiline - KOKKU, nt lasteaed, naistepäev, 8) liitsõna piiril 3 või enam ühesugust tähte - maa-ala, plekk-katus. meestesärk, noorteõhtu, käterätik; b) kindlakskujunenud ühendid - KOKKU, nt vanadekodu, võõrastemaja, HARJUTUS hingedepäev. Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega.
nõrgemale voolule. Vabu plaate mitte sisse lülitada, väljaarvatud nõrgemale voolule lülitatud valveplaat. 2.20. Masinaga võib pesta ainult terveid nõusid. 2.21. Kuuma vee või auru läbi tekkitavate põletushaavade vältimiseks ei tohi masinaga töötamise ajal avada selle uksi. 2.22. Kuumaveetorustiku korrasolekut tuleb kontrollida järjepidevalt. 2.23. Filtrid ja pihustid tohib välja võtta alles pärast masina täielikku seiskumist, veesoojendi väljalülitamist ja masina ukse kinnitamist ülemisse asendisse. 2.24. Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga. 2.25. Toidujäätmed tuleb panna kaanega paaki. 2.26. Sööginõude pesemisel ei tohi neile tugevasti vajutada. Klaasid tuleb pesta eraldi teistest nõudest. 2.27. Purunenud sööginõude killud või mõradega sööginõud tuleb pesunõust välja võtta. 2.28
Elektrilise küttekeha või -seadme Tingmärk Kirjeldus üldtähis* Sulavkaitse Salvestusküttekeha* Elektriline veesoojendi Liigvoolukaitselüliti Pesumasin* Kontaktori üldtingmärk M Elektrimootor Sisseehitatud vabasti toimel automaatselt väljalülituv kontaktor
liitumispunkt Jaotuskeskus, viie Mikrolaineahi liiniga 18 3 Pistikupesa, üldtingmärk Praeahi Soojaveeboiler või Mitmik(kolmik)- -paak pistikupesa Kaitsekontaktiga Veesoojendi pistikupesa Kaitsekaanega Pesumasin pistikupesa Ühepooluselise lülitiga Ventilaator pistikupesa Eraldustrafoga Külmik pistikupesa Sideliini pistikupesa, Kliimaseade üldtingmärk 14
Millise temperatuuriga vesi saadi peale termoses soojusliku tasakaalu saabumist? 9A.FÜÜSIKA (12) 18. oktoober Haapsalus Arvuta soojushulk, mis kulub 2,5 kg hapniku, mille algtemperatuur on -200°C, muutmiseks gaasiks temperatuuriga 260K. · Millised on hapniku sulamis- ja keemistemperatuurid? -219, -183°C 1. Kõige efektiivsem moodus vee soojendamiseks on elekter. Elektri kasutamisel õnnestub vee soojuseks muuta kuni 95% kulunud energiast. Veesoojendi sees on kõrge elektrilise takistusega traat, mis läheb soojaks, kui seda läbib elektrivool. Elektrilistele soojenditele on märgitud nende võmsus, tavaliselt, kilovattides (kW). Üks vatt on võimsus, kui üks dzaul tööd (soojust) tehakse ühe sekundiga. Kui kütteseadme võimsus on 1,5kW, siis igas sekundis annab selline seade 1500J soojust. Ivar valas elektrilisse teekannu 1,5 liitrit kraanivett, mille temperatuur 5°C. Teekannu küttekeha võimsus on 2,5kW.
Tuleb jälgida, et keeturi kraanid oleksid korras. • Töötavat veekeetjat ei tohi jätta järelvalveta. 4.31. Nõudepesumasina kasutamisel: • Masinaga võib pesta ainult terveid nõusid. • Kuuma vee või auru läbi tekkitavate põletushaavade vältimiseks ei tohi masinaga töötamise ajal avada selle uksi. • Kuumaveetorustiku korrasolekut tuleb kontrollida järjepidevalt. • Filtrid ja pihustid tohib välja võtta alles pärast masina täielikku seiskumist, veesoojendi väljalülitamist ja masina ukse kinnitamist ülemisse asendisse. • Toidujäätmed tuleb toidunõudest eemaldada puitlabidakese ja jõhv -või juurharjaga. • Toidujäätmed tuleb panna kaanega paaki. • Sööginõude pesemisel ei tohi neile tugevasti vajutada. Klaasid tuleb pesta eraldi teistest nõudest. • Purunenud sööginõude killud või mõradega sööginõud tuleb pesunõust välja võtta. • Sööginõude loputamisel kuumas vees tuleb kasutada metallkorve või võrke.
Õhk-vesi soojuspumba eeliseks maakütte ees on väiksem alginvesteering, mis tuleneb maakollektori puudumisest. Soojusenergia kogutakse välisõhust ja antakse edasi maja vesiküttesüsteemile (kas radiaator- või põrandaküte). 7 Õhk-vesi soojuspump toodab ka sooja tarbevett. Samuti on võimalik maja suvel jahutada. Lisaks on õhk-vesi soojuspumpa lihtne paigaldada, kõik vajalik on koondatud ühte seadmesse – veesoojendi, juhtarvuti, lisaküttekatel jms. Võrreldes näiteks õhk-õhk soojuspumbaga ei ole vajadust kombineerida küttesüsteemi teiste kütteliikidega, sest õhk-vesi soojuspumpa saab kasutada põhiküttena valdava enamuse kütteperioodist, vaid kõige külmematel talvepäevadel on vajalik lisakütteallikat (nt elekter). Samas on maakütte kasutegur kõrgem ning sellest tulenevalt küttekulud aasta jooksul ka väiksemad.
Kõigepealt kinnitatakse raskused, Raskuste kinnitamine Seejärel veetakse õhupallid ja haar Kaal 5 kg / jooksev meeter ettevaatlikult vette. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 109 Topelt kestaga veesoojendi Küte pealevool SV KV Küte tagasivool Temp. andur El.katel SP 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 110 Energiasäästutegur 3,6 3,4 3,2 3
sse, m korrutada K-ga, aü-le, nr-d (vt ,,Lühendite käänamine" O 49); 11. lühendi kirjavahemärgina (vt O 48); 12. poolitusmärgina. Sidekriipsu võib panna: 1. pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides (nende osade vahele, mille ühtekuuluvus on vähem tihe): karusmarja-jahukaste (karusmarja haigus), korvpalli-meistrivõistlused, hobu-heinaniiduk, elektri-veesoojendi, mõnikord mõtte selguse huvides ka lühemais liitsõnades: maat-uss, ping-ist, lobe-ist, pool-elutu; 50 2. liitsõna piiril, kus satuvad kõrvuti kolm või enam ühesugust tähte: maa-ala, iga- aastane, kutse-eetika, üle-eestiline, tormi-iil, turu-uuringud, jää-äärne, plekk-katus, pakk- kast, latt-tara, lõpp-punkt, kilovatt-tund, lakk-kingad; 3
annaabi.ee 
