Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ohutusjuhendid autoremondilukksepale (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KINNITAN :
___________________________
(allkiri)
___________________________
(ees- ja perekonnanimi )
___________________________
(ametikoht)


OHUTUSJUHEND AUTOREMONDILUKKSEPALE

Nr.______



  • SISSEJUHATUS


    Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt.
    Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel:
    • uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
    • töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
    • tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
    • töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
    • kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
    • tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
    • kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
    • kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

    Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja.
    Töötaja sissejuhatav , esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis, kuhu märgitakse:
    • juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
    • juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
    • struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
    • täiendjuhendamise põhjus;
    • töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
    • iseseisvale tööle lubamise kuupäev.

    Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.
    Töötaja kohustused ja õigused
    Töötaja on kohustatud:
    • osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
    • järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
    • läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
    • kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;
    • tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
    • kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
    • täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korralduse.

    Töötajal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine olulise mõju all.
    Ohutusnõuete rikkumise korral kannab töötaja vastutust töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel.
    Töötajal on õigus:
    • nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
    • saada teavet töökeskkonna ohuteguritest , töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
    • tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma töökohalt või ohtlikult alalt;
    • keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;
    • nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või oma töötingimuste ajutist kergendamist;
    • nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia;
    • saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
    • pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

    Töötaja tervisekontroll
    Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.
    Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid
    mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul.
    Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga.
    Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste.
    Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta.
    Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse.
  • AUTOMEREMONDILUKKSEPA TÖÖS ESINEVAD OHUD
    Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad:
    • libisemis- ja kukkumisoht garaažis, platvormidel, kanalitel, märgadest ja libedatest põrandapindadest tingituna ;
    • lõike-, torke -, vm vigastusoht töövahendite kasutamisel või nende liikuvatelt, pöörlevatelt osadelt;
    • varvaste ja sõrmede vigastamisoht, mida võib põhjustada raskete esemete tõstmine ja mahapillamine;
    • raskete detailide tõstmine võib tekitada valusid seljas või nihestusi;
    • põletusoht kokkupuutest kuumade pindade või kuuma auruga;

    Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi:
    • mürast tingitud kuulmiskahjustused;
    • vibratsioonioht lähtub käsielektrimasinate kasutamisest;
    • kemikaalide kasutamine võib põhjustada kroonilisi mürgistusi, silmakahjustusi, nahapõletust jne.;
    • sundasenditest ja –liigutustest tingitud vaevused lihastes ja liigestes.

  • ÜLDNÕUDED.
  • Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.
  • Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud.
  • Autoremondilukksepana lubatakse tööle isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja saanud vastava ettevalmistuse.
  • Töövahendid, seadmed , kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms. peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus.
  • Tööruum (-koht) peab kahjulike ainete olemasolul olema varustatud ventilatsioonisüsteemiga, mis tagab sanitaarnormidele vastava õhuvahetuse ja kahjulike ainete eemaldamise töötsoonist.
  • Elektriseadmete ekspluatatsioon peab toimuma kooskõlas kehtivate elektriohutuseeskirjadega.
  • Autoremondilukksepp peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju.
  • Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
  • Kui autoremondilukksepal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi.
  • Suruõhutööriistade ja elektrikäsimasinatega töötamiseks juhendatakse töötajat vastavate juhendite järgi.
  • Tööruum peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega.
  • ENNE TÖÖD
  • Korrastada tööriietus; kinni nööpida käised, kohendada riietus nii, et sellel ei oleks ripnevaid osi ning panna juuksed tihedalt peakatte alla. Töötamise ajal ei tohi kanda kergeid jalatseid ( sussid , sandaalid jne.).
  • Kontrollida käsitööriistade, rakiste ja isikukaitsevahendite olemasolu ja korrasolekut. Seejuures tuleb veenduda, et:
    • mutrivõtmed vastavad mutrite ja poldipeade mõõtmetele, on pragudeta ja ära tagumata, võtmelõuad on täiesti rööpsed ja mitte harali ning reguleeritavate võtmete liikuvatel osadel ei ole lõtku; võtmelõugade ja poldipea vahele ei tohi panna vahetükke ega pikendada võtit toru, poldi või mõne muu esemega;
    • lukksepa - ja sepavasarate laubad on kergelt kumerad, vildakusteta ja pole ära taotud ning pragudeta, vasarad on kindlalt varre otsas ja kinnitatud kisaliste kiiludega ning kalestumata;
    • vasarate ja haamrite varred on siledad, valmistatud kõvast ja sitkest puidust ( tuhkpuu , pöök, tamm jne.)
    • lööktööriistad (meislid, ristmeislid, tornid, kärnid, augurauad jm.) on pragudeta ja kidadeta ega ole kalestunud. Meislid peavad olema vähemalt 150 mm pikad.

  • Tähelepanelikult tuleb üle vaadata töökoht ning seada see korda. Tuleb ära koristada kõik tööd segavad kõrvalised esemed.
  • Töötamiseks auto all tuleb ette valmistada lavatsid või sellekohased kärud.
  • Enne auto remontimist tuleb veenduda, et bensiinipaagis ja bensiinijuhtmetes ei ole bensiinijääke.
  • TÖÖ AJAL
  • Õli ja vesi auto agregaatidest tuleb välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud õli tuleb viivitamatult üle puistata saepuru või kuiva liivaga ning see koguda määratud kohta.
  • Keevitustööde ajaks tuleb bensiinipaak katta tulekindla materjaliga.
  • Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötada peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tõkiskingad, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini.
  • Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. Tuleb kasutada ainult sellekohaseid puitklotse.
  • Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele. Vajaduse korral kasutada tungrauda soisel või koheval pinnasel , tuleb tungraud toetada sellekohastele laudadele, millel tungraud püsib kindlas asendis.
  • Tungrauale tõstetud auto all ei tohi töötada, kui puuduvad vastavad julgestustoed.
  • Auto alla tohib minna või sealt ära tulla tuleb üksnes selle külje poolt, mis pole sõidutee poole. Auto all töötades tuleb olla rataste vahel piki masinat.
  • Auto all lamades töötades tuleb kasutada mugavate peaalustega lavatseid või võrkkärusid, samuti tuleb kanda kaitseprille .
  • Töötada tohib ainult korras käsitööriistade ja rakistega. Lukksepa käsitööriist peab olema puhas ja kuiv.
  • Kasutatud pühkematerjal tuleb kokku koguda selleks ettenähtud kastidesse, millel on kaaned.
  • Kui eririietus ja käed on bensiiniga koos, ei tohi minna lahtise tule juurde, suitsetada ega tikku süüdata.
  • Autorehvide pumpamiseks suruõhuga peab olema vastav piirestus ja seejuures tuleb veenduda, et lukustusrõngas on täielikult pöia ringsoones. Rehve ei tohi pumbata väljaspool piirestust.
  • Raskeid (üle 15 kg massiga) autoosi tuleb tõsta, maha võtta, paigaldada ja teisaldada töökorras tõstemasinatega, millel on korras lastihaardeseadised.
  • Ei tohi töötada või olla auto all, mis on riputatud tõstemehhanismi trossi otsa.
  • Enne vaatluskanalile paigaldatud auto remonti tuleb:
  • kontrollida rataste õiget asetust juhtlattide suhtes;
  • auto pidurdada või panna rataste alla tõkiskingad;
  • veenduda, et kanalisse saab vabalt sisse minna ning et redel ja kanali põrandarest on korras.
  • Autot vaatluskanalis üle vaadates või remontides peavad olema ees kaitseprillid.
  • Töötades käsielektridrelli, -mutrikeeli või -lihvmasinaga tuleb järgida elektrikäsitööriistadega töötamise ohutusjuhendit.
  • Enne vedrude vahetust tuleb nad kõigepealt vabastada kere koormusest. Seejuures tuleb autoraami alla eelnevalt panna vastavad alustoed (pukid). Vedrupideme ava ja vedrukiige kokkulangevust tuleb kontrollida torniga (mitte sõrmega).
  • Vedrude lahtivõtmisel või kokkupanekul tuleb kasutada asjakohaseid pigistusklambreid.
  • Kui agregaatide ja detailide mahavõtmiseks on vaja füüsilist pingutust või on neid maha võtta ebamugav, tuleb kasutada ohutut tööd võimaldavaid tõmmitsaid.
  • Töötamisel vasaraga või haamriga tuleb igati hoiduda end või juuresolijaid vigastamast.
  • Töötamisel pneumaatilise lihv- või puurmasinaga, samuti mutrikeerajaga, tuleb täpselt järgida suruõhukäsitööriistadega töötamise ohutusnõudeid.
  • Ei tohi lubada teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.).
  • Töötamisel kasutatav lukksepatöölaud peab olema sile, lehtterasega üle löödud ja kidadeta.
  • Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille. Lähedal olevate inimeste kaitseks lendavate metallosakeste eest peab töölauale olema paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid .
  • Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida puurmeid paljaste kätega.
  • Puurpingil töötamisel tuleb järgida vastavaid ohutusnõudeid.
  • Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks vigastuste eest kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast.
  • Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all.
  • Töötamiseks ventilaatoritiiviku läheduses tuleb ajamirihm maha võtta, vältimaks õnnetusjuhtumeid.
  • Mitmekesi koos töötamisel tuleb enda tegevus kooskõlastada teistega .
  • Avatud kapotiga mootorit tohib vajaduse korral käivitada, kui mootori vahetus läheduses ei ole inimesi.
  • Et vältida õhu saastumist heitgaasiga, ei tohi mootor töötada kinnises ventileerimata ruumis.
  • Sissetöötamise ajal stendil ei tohi mootorit seada või parandada ega puudutada mootori pöörlevaid osasid.
  • Töökohal ei tohi hoida kergsüttivaid vedelikke ega õliga läbiimbunud pühkematerjali.
  • PÄRAST TÖÖD
  • Korrastada töökoht, panna käsitööriistad ja rakised riistakasti.
  • Kui auto jääb erialusele, tuleb kontrollida, et ta oleks sellel kindlalt paigaldatud. Autot ei tohi jätta rippuma tõstemehhanismi otsa.
  • Teatada töölõigu juhile töös ilmnenud häiretest ja nende kõrvaldamiseks rakendatud meetmetest.

  • ERGONOOMIA
    Tööd, mis on seotud rohke liikumisega ja lihaste venitamisega, tehakse enamasti samuti püstiasendis, näiteks mingit kindlat tüüpi tööpingi juhtimine. Igasuguse seisva töö juures tuleks vältida painutatud selga . Kui inimene kummardub ettepoole või ühele küljele, siis tema jala-, selja- ja ka õlalihased pidevalt pingul.
    Kui inimene end uuesti sirgeks ajab, tunneb ta seljas valu, just nagu selg oleks kõveras olekus kangeks jäänud. On võimatu kogu aeg pingevabalt seista, kui töö kõrgus ei ole õigesti valitud.
    Töökõrgus on väga tähtis tegur. Kui see on ebaõigesti valitud, siis keha väsib väga kiiresti. Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides .
    Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.
    Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada.
    Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis.
  • TEGUTSEMINE ÕNNETUSOHU JA TULEKAHJU KORRAL
    Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada.
    Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud töötajat ei tohi selle eest karistada ega asetada ebasoodsasse olukorda.
    Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.
    Tulekahju avastanud isik on kohustatud:
    • teatama viivitamatult häirekeskusele ( telefonil 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb ning nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästetöötaja esitatud küsimustele;
    • hoiatama ohtu sattunud inimesi;
    • sulgema uksed ja aknad ning välja lülitama ventilatsiooni, tõkestamaks tule levikut;
    • võimaluse piires asuma tuld kustutama.

    Tulekustutus - ja päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik või objekti valdaja esindaja meeskonna juhti:
    • tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
    • võimalikust ohust inimestele;
    • muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (plahvatused, ohtlikud kemikaalid , elektriseadmed jms).

  • ESMAABI
    Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga.
    Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult:
    • püüda välja selgitada kannatanu seisukord ;
    • raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112;
    • olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi;
    • vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.

    Juhul kui töötajal ei ole piisavalt teadmisi esmaabi andmises, siis oodata kuni saabub selleks väljaõpetatud töötaja või kiirabi .
    NB! Ebaõigete esmaabi võtete kasutamine võib kannatanu seisundit veelgi raskendada.
  • KASUTATUD KIRJANDUS JA KEHTIVAD ÕIGUSAKTID
    • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616; 2000, 55, 362; 2001, 17, 78; RT I 2002, 47, 297; RT I 2002, 63, 387; RT I 2003, 20, 120RT I 2004, 54, 389)
    • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2007, 42, 305)
    • Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RT I 2000, 4, 30; RT I 2003, 89, 596)
    • Töötajate tervisekontrolli kord (RTL 2003, 56, 816)
    • Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559; RTL 2004, 100, 1599)
    • Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord (RTL 2000, 136, 2157)
    • Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (RTL 2001, 35, 468)

  • Vasakule Paremale
    Ohutusjuhendid autoremondilukksepale #1 Ohutusjuhendid autoremondilukksepale #2 Ohutusjuhendid autoremondilukksepale #3 Ohutusjuhendid autoremondilukksepale #4 Ohutusjuhendid autoremondilukksepale #5 Ohutusjuhendid autoremondilukksepale #6 Ohutusjuhendid autoremondilukksepale #7 Ohutusjuhendid autoremondilukksepale #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sassmia Õppematerjali autor
    Ohutusjuhendid autoremondilukksepale

    Sarnased õppematerjalid

    Ohutusjuhendid automehaanikule
    8
    rtf

    Ohutusjuhendid automehaanikule

    (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOMEHAANIKULE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

    Tööohutus ja töötervishoid
    Baarmeni ohutusjuhend
    5
    doc

    Baarmeni ohutusjuhend

    KINNITAN: OHUTUSJUHEND ETTEKANDJALE - BAARMENILE Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; - tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustu

    Tööohutus
    Ohutusjuhendid autojuhile
    8
    rtf

    Ohutusjuhendid autojuhile

    (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND AUTOJUHILE Nr. ______ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

    Tööohutus ja töötervishoid
    OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE
    16
    pdf

    OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE

    KINNITAN: ___________________________ (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND SISEVIIMISTLUSTÖÖDE TEGIJALE (KROHVIJA- PLAATIJA-MAALER) Nr. 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isik

    Ametijuhend
    Ohutusjuhendid arvutiga töötajale
    8
    rtf

    Ohutusjuhendid arvutiga töötajale

    (allkiri) ___________________________ (ees- ja perekonnanimi) ___________________________ (ametikoht) OHUTUSJUHEND ARVUTIGA TÖÖTAJALE Nr. _____ 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

    Tööohutus ja töötervishoid
    OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL
    10
    doc

    OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL

    PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS METSAMAJANDUS Keiro Usin OHUTUSJUHEND JÄRKAMISSAEL TÖÖTAMISEL Referaat Tihemetsa 2011 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 2. ESMAABI...............................................................................................................................5 3. ÜLDNÕUDED........................................................................................................................6 4. ENNE TÖÖD..........................................................................................................................7 5. TÖÖ AJAL..............................................................................................................................8 6. PÄRAST TÖÖD............................................................................

    Metsandus
    OHUTUSJUHEND
    22
    pdf

    OHUTUSJUHEND

    KINNITATUD SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe „ 17.“ märts 2010 käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 OHUTUSJUHEND TOITLUSTUSJUHILE, KOKALE, KÖÖGITÖÖLISELE, SÖÖKLA MÜÜJALE 1 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;

    Riski- ja ohutusõpetus
    Töötervishoiu ja tööohutuse juhend
    10
    rtf

    Töötervishoiu ja tööohutuse juhend

    Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendiga tutvumine tööle/õppima asumisel on kohustuslik kõigile töötajatele/õpilastele sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist. Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistet

    Tööohutus ja tervishoid




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun