kiire levikuga järjest rohkem asju päevavalgele. Kogu see keemia meie ümber tundub esmapilgul ohutu olevat, sest selle tagajärjel tekkivat kahju ei ole ehk koheselt võimalik näha, kuid pikemas perspektiivis on see inimkonnale väga ohtlik, põhjustades raskeid tervisehädasid, haigusi ja surma. Meedias ei räägita tihtipeale asjadest nii nagu need tegelikult on, sellepärast tuleb igal inimesel omal käel uurida võimalike tervist või tema ümber olevat maailma ohustavate tegurite kohta. Kuid nagu öeldakse, on tihtipeale inimese kõige suurem vaenlane teine inimene. Inimesed peaksid rohkem selle peale mõtlema, kuidas iseend ja loodust võimalikest ohtudest säästa.
Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Eesti teadlaste panus Hästi vastu võetud ideed: välja uurida ja teada saada looduslik taust ja loodusliku tausta hindamise meetod, mis põhinevad iga liigi vajaduste tundmisel. Euroopa bioloogilist mitmekesisust ohustavate tegurite väljaselgitamiseks on loodud 27 riigi teadlasest Tartu Ülikool koosnev teadusprojekt ALARM. Kokkuvõte Liigilise mitmekesisuse kaitsmine planeedil Maa on ülesanne, mis tuleb lahendada kollektiivselt. Otsese kaitse alla tuleb võtta hävimisohus olevad liigid, tähtis on ka säilitada haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Inimeste, kui liigi, huvidest lähtudes tähendab looduse ja keskkonna kaitsmine seda, et maakera
Kaitstavad loodusobjektid- eesti 2004.a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kasvuhooneefekt Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Keskkonnakaitse-tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kõrbestumine-on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Nature 2000- on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud Euroopa Liidu
maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu. See vallutus aga Islamimaid eriti ei kõigutanud. Neid huvitas rohkem Konstantinoopol, kui Jeruusalemm. Kahjuks ei osanud kristlased seda ära kasutada. Ristisõdijate strateegilised vead suurendasid vaenu enda vastu ja see viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. I Ristisõjas oli nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi. Uusi vallutatud alasid aga ka kaotati neid. Hoolimata mõningatest äpardumistest ja mitteõnnestunud
Biosfääri muutused : Õhkkond ehk atmosfääri · Organismide alumine osa elutegevuse tõttu Maismaa pindmine kiht ehk · Inimese tegevuse tõttu litosfääri ülemine osa Bioloogiline mitmekesisus Kõik maakeral toimuv elu: loomad, taimed, seened, mikroorganismid ja nende elupaikade mitmekesisus ongi bioloogiline mitmekesisus Looduskaitse Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemide lahenduse leidmisega. Eestis on selleks : Kekkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: · Maa-amet, · metsaamet ja kalaamet, · looduskaitse inspektsioon ja mereinspektsioon. Keskkonnakaitse Seire-keskkonna seisundi pidev jälgimine keskkonnakaitses Hinnang-annab teavet keskkonna käesoleva momendi seisundi kohta. Prognoos-püüab ette ennustada, mis toimub keskkonnaga lähitulevikus Ökoloogiline ekspertiis-spetsialistide uurimustöö
kalavarusid kuskilt hankida. Kõige rohkem on kalavarusid Vaikses ookeanis ja suurema kalapüügimahuga riigid asuvad ka just selle ookeani rannikul. Suurte kalapüügimahtudega riikideks loetakse nt Islandit, Norrat ja Peruud. 13. Prügisaarte geograafia, teke ja mõjud loodusele ning inimkonnale.- Ookeanides hulpivad hiiglaslikud prügisaared kahjustavad maakera ökosüsteeme. Igasuguste plasttoodete, pakendite, elektri- ja elektroonikaseadmete ja muude keskkonda enam ohustavate toodete maksimaalne kohapealne korduv kasutamine on eelistatud kõikides loodushoidlikes riikides. Prügisaared kahjustavad kalavarusid ning kokkuvõttes ka inimkonda.
[2: 164] Konventsiooni kolm sammast jagunevad: - 1.sammas-keskkonnateabe üldkättesaadavus. - 2.sammas-otsustamise menetluses osalemine. - 3.sammas-juurdepääs õigusemõistmisele. 1.1 1.sammas- keskkonnateabe üldkättesaadavus Konventsiooni üldine kättesaadavus avaldub avaliku võimu organite kaudu, kes peavad teabe tegema üldsusele kättesaadavaks, kui üldsuse esindaja seda taotleb ja teavitama inimesi tervistohustava või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks. Teabe peab vormistama kirjalikult. Teabe andmisest keeldumise korral peab olema kohustuslik kontroll, vastavalt konventsioonis ja riikide õiguses sätestatud põhimõtetele. [2: 164] 1.2 2.sammas- otsustamise menetluses osalemine Üldsusele oluliste keskkonnamõjuga tegevuste otsuste tegemisel nagu näiteks- energeetika, metallide tootmine ja töötlemine, keemiatööstus jäätmekäitlus jne: tuleb asjast huvitatud
(1) Võõrliikide elusate isendite loodusesse laskmine ning võõrtaimeliikide loodusesse istutamine ja külvamine on keelatud, välja arvatud metsaseaduse alusel metsapuudena kasvatada lubatud võõrpuuliikide istutamine ja külvam. (7) Mingi ja kähriku isendeid võib Eestisse sisse tuua ainult keskkonnaministri loa alusel verevärskenduse eesmärgil ning mitte rohkem kui 20 protsendi ulatuses põhikarja suurusest farmi kohta kahe aasta jooksul. (5) Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide isendite tehistingimustes kasvatamine on keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud juhtudel keskkonnaministri loa alusel. SOSNOVSKI KARUPUTK Heracleum sosnowskyi · Algselt vaid Kaukaasia jõgede ääres ja metsalagenditel. 1950. aastatel võeti taim Nõukogude Liidus kasutusele kui silotaim ja teda kasvatati laialdaselt Karjalast Sahhalini oblastini. 1960. aastal
[5] Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil: · avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele (nn passiivse informeerimise kohustus). · avaliku võimu organite kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks (nn aktiivse informeerimise kohustus). [1] 3. ÕIGUS OSALEDA KESKKONNAALASES OTSUSTAMISMENETLUSES Õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses on sätestatud artiklites 6-8. Artikkel 6 käsitleb olulise keskkonnamõjuga tegevustega seonduvat otsustamismenetlust. Artikkel 6 sätestab mitu nõuet, näiteks kohustuse teavitada asjast huvitatud üldsust kavandatavast tegevusest menetluse varajases staadiumis
27. Selgita konsortsiumi alluvusskeemi maantee ehituse projektijuhtimisel. 28. Selgita ehitusorganisatsiooni maatriksskeemi (vastutusala ja käsuliin). 29. Mis on riskianalüüsi ülesanne ja mis on selle protsessi 3 põhisammu? Riskide analüüsi ülesandeks on nende faktorite määratlemine, mis võivad ohustada (planeeritud aja, -ressursside ja eelarvega) projekti defineeritud eesmärgini jõudmist. Esimene samm määratlemine, eesmärgiks kõigi projekti edukust ohustavate faktorite identifitseerimine. Risk on suur, kui esinemise tõenäosus on suur või riski mõju projekti edukusele on suur. Riskide maandamiseks on preventiivsed või korrektiivsed meetmed. 30. Millised tingimused tagavad optimaalse ja efektiivse tööjaotuse? Iga töös osaleja saab sellise ülesande, mis on jõukohane ning mille täitmiseks on tal eeldused. Jaotatuna peab ülesanne olema selgelt eristatav ja selle täitmine sõltumatu teistest täitjatest.
25 kg kuivsegust saab 12...13 l valmissegu . Töö teostamine Tööde teostamisel kasutada samu töövõtteid, mis valmisbetooniga töötamisel. (latiga silumine, tihendamine jne.) Praktilised nõuanded Segu sobib kasutamiseks temperatuuril +5...+30 C. Värskelt valatud betoonikihti tuleb kaitsta vihma, läbikülmumise jt. ohustavate mõjutuste eest. Järelhooldusena kastetakse betooni, vältimaks pinna kiiret kuivamist. Ohutusnõuded Võib ärritada silmi, hingamisteid ja nahka. Vältida tolmu sissehingamist. Vältida toote silma sattumist. Silma sattumise korral loputada rohke veega ja pöörduda vajadusel arsti poole. Tehnilised näitajad Fraktsioon 0...10 mm Min. kihi paksus 30 mm Survetugevus 20 N/mm2 Kloriidide sisaldus klass Cl 0,2 Tulekindlus A1 Külmakindlus 50 tsüklit Tihedus 2100-2300 kg/m3
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=DD:05:01:31990L0270:ET:PDF Tööandjad on kohustatud olema kursis teaduse ja tehnika uusimate töökoha kujundamist käsitlevate edusammudega, et nad saaksid teha vajalikke muudatusi töötajate tervise ja ohutuse kaitse kõrgema taseme tagamiseks. Tööandjad on kohustatud korraldama töökohtade analüüsi, et hinnata töötajate tervishoiu- ja ohutustingimusi, eelkõige seoses võimalike nägemist ohustavate teguritega ning füüsilise ja vaimse ülekoormatusega. Tööandjad peavad võtma asjakohased meetmed lõikes 1 nimetatud hindamise käigus leitud ohtude kõrvaldamiseks, võttes arvesse leitud ohtude täiendavaid ja/või koosmõjusid. Tööandja peab töötaja tegevuse kavandama nii, et igapäevatöö kuvariga vaheldub puhkepausidega või muu tegevusega, vähendades kuvariga töötamise aega. Eestis: Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
jõgesid, järvi ja meresid. Sellega kahjustatakse veeelustikku. Põldude tugev väetamine põhjustab väetisejääkide sattumist sisevetesse ja see omakorda veekogude kinnikasvamist. Õhku ja vett tuleb kaitsta kahjulike ainete väljafiltreerimisega heitegaasidest ja reovetest. Metsad võivad hävida, kui puude iga- aastane raie on suurem kui samal ajal juurde istutatav ja kasvav puude hulk. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Keskkonnakaitse lähtub looduvarade säästlikust kasutamisest, taotletakse elukeskkonna igasuguse saastamise; kaevandamise, happesademete,
5.ohutud töövõtted, meetmed ja kaitsevahendid 6.otstarve, sortiment, valimine, piirangud ja nõuetekohane kasutamine respiraatoriga 7.esmaabi 8.saastatusest puhastamise kord 9.kõrvaldamine 10.tervisekontrolli nõuded Direktiiv 90/270/EEC Kuvariga töötamise töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded Tööandjad on kohustatud täitma töökoha analüüsi, et hinnata ohutust ja tervist.Eelkõige seoses võimalike nägemist ohustavate teguritega ning füüsilise ja vaimse stressi teguritega. Tuleb koheselt võtta asjakohaseid meetmeid, et leitud ohud kõrvaldada.Tööandja peab planeerima töötaja tegevuse selliselt, et igapäevatöö kuvariga vaheldub puhkepausidega või muu tegevusega, vähendades sel ajal ekraani kasutamist.Töötajad peavad saama teavet kõikide aspektide koha pealt mis on seotud nende ohutuse ja tervisega töö kohal. Iga töötaja peab saama väljaõppe seoses töökoha muutustega vms
Isikukaitsevahendit kasutatakse Ühiskaitsevahend on tehniline seljas, peas, jalas või käes töötaja elu ja tervise vahend, mis kaitseb sama- kantav vahend, mis on kaitsmiseks kui töökorral- aegselt mitut selles töölõigus konstrueeritud ja valmistatud dusega või ühiskaitsevahendi olevat töötajat ähvardava ohu kandja kaitsmiseks tema elu ja kasutamisega pole seda eest. Näiteks kaitsepiire, müra- tervist ohustavate tegurite võimalik piisavalt teha. sein. eest. Nt kiiver, kaitseriietus, töökindad. Isikukaitsevahendi valikul tuleb veenduda, et see: kaitseks töötajat Isikukaitsevahendi kasutamise
Ülejäänud euroala riikide keskpankade presidendid jagavad omavahel 11 häält. Hääleõigus roteerub igal kuul. EKP juhatuse liikmetel on alaline hääleõigus. EKPS toimib kooskõlas vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist 5.2 Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegia • Tagada hinnastabiilsus • Hinnastabiilsuse väljavaadete laiem majandusanalüüs • Hinnastabiilsust ohustavate riskide rahapoliitiline analüüs • Rahapoliitika elluviimine: Kehtestades intressimäärad, millega kommertspangad võivad keskpangalt raha saada, mõjutab EKP nõukogu kaudselt kogu euroala majanduse intressimäärasid, eelkõige aga kommertspankade laenude ja hoiuste intresse. 6 Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvaheline Valuutafond (International Monetary Fund, IMF) loodi 1944. aastal.
Tuleb kindlaks teha nahkhiirte tähtsate elupaikade võrgustik Eestis ning käivitada nende elupaikade ja seal elavate nahkhiirte jälgimise ja kaitse tagamise süsteem. Kaitset vajavate loomaliikide süvendatud õpe tuleks lülitada koolide õppekavadesse. Inimeste teadlikust nahkhiirte olukorrast ja kaitseabinõudest peaks suurendama. Keskkonnainspektsioon ja teised selleks seatud instantsid peavad lõpetama nahkhiirte kolooniaid ohustavate ning seadustrikkuvate tegevuste reklaamimise ajakirjanduses ja Internetis. Riiklik looduskaitse ja muinsuskaitse peavad alustama viljakat koostööd. 9 Lisad Lisa 1. Põhja-nahkhiir talveunes(allikas: Magne Flaten) 10 Lisa 2. Põhja-nahkhiir (allikas: naturfoto.cz) Kasutatud kirjandus Tegevuskava nahkhiirte kaitse korraldamiseks aastaiks 2005-2009 http://www.hot
Selle külge sissepoole kinnitada eesserva ääristuseks kitsas pitsrüüs. Taha kinnitada pottmütsi katteriidega sobivas toonis laiad ja pikad siidlindid. 14 Tanu Pottmüts 15 11170 13116 16 Ehted Ehteks, mida naised varajasest noorusest peale kandsid, olid ühe või kahe reana tihedasti kaela ümbritsevad helmed. Helmed pandi tütarlapsele kaela, kui tal tuli esimene hammas. Arvati, et helmed kaitsevad naist ohustavate välismõjude eest. Värvilt olid helmed kõige sagedamini valged ja sinised, kuid olid ka muid värve. Piduliku ülikonna juurde lisasid jõukamad naised igapäevastele kaelahelmestele veel pikema, rinnale ulatuva helmekee, sageli ühe või kolme kannaga rahaga. Igapäevaseks käistekaeluse kinnitajaks oli väikese võru kujuline vitssõlg. Pidulikku ülikonda kandes kinnitati rinnale kuhiksõlg, prees või silmadega prees. Järvamaa sõled
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu annab ta täiendava väärtuse liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ning korraldamise eest.
värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb, mistõttu hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti. Stress võib mõjutada tervist ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus. Niisugusel juhul pole stress küll haiguse tekitaja, kuid ta aitab kaasa selle arengule. Stress mõjutab ka inimese käitumist: inimese elustiilis suureneb tervist ohustavate tegurite osa . Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob, adrenaliin juhitakse lihastest läbi terve keha välja - nii saavutatakse tasakaal. Kui stress on emotsionaalselt soodus ja keeruline olukord ei kesta kaua ning on kontrollitav, saab organism pärast aktiivsuse perioodi taastuda ja puhata. Stressiga toimetulek: Igaüks peaks leidma enda jaoks sobivad stressi maandamise viisid.
Tegelikkuses tekkis seetõttu teatavaid probleeme, sest oli raske tagada siseaudiitori funktsiooni sõltumatust ettevõtte juhtidest. Siseaudiitor vastutab selle eest, et välja tuua ettevõtet ohustavad riskid ja vastavalt sellele kujundada enda tegevus ning anda omanikele ja juhtidele kindlustunne, et ettevõtte püstitatud eesmargid saavutatakse. Seega tuleb siseaudiitoril tegutseda keskkonnas, kus siseauditi tegevus on suunatud pidevalt ettevõtte funktsioone, protsesse või tooteid ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on tegevuse aluseks riskipõhine tegutsemine. Siseauditi tegevusele tuleb anda hinnanguid lähtuvalt sellest, kui efektiivselt nad kindlustavad sisekontrollisüsteemi ja kvaliteeti. Siseaudiitori funkts ettevõttes on kõikehõlmav. Iga tegevuse, protsessi ja projektiga käib kaasas arvestus ja aruandlus, et anda hinnang kas läbi nende on saavutatud kavandatud eesmärgid. Seega arvestuse ja aruandluse käigus moodustuvad andmekogumid on
Ristisõjad Ristiusu kaitsmiseks ja paganate aladele levitamiseks ning kristlikku maailmakorda ohustavate hereetliste liikumiste vastu peetud sõjad. Enamasti nimetatakse ristisõdadeks Lääne-Euroopa feodaalide 1096-1270 Palestiinasse tehtud sõjakäike. Põhjendus ja võimalused ristisõjaks - Rooma paavstid tahtsid oma võimu all olevat ala suurendada idapoolsete riikide arvel, milleks oli saabunud soodne aeg. Bütsantsi keisririigi olukord muutus välisvaenlaste tõttu üsna täbaraks: põhjast ründasid petseneegrid, läänest käisid
osadest koosnev operatiivkoondis. Armees olevate erinevate väeosade hulk ja suunitlus sõltub armee ette püstitatud strateegilistest ülesannetest. Näiteks: · väliarmee; · soomusarmee; · lennuväearmee. · löögiarmee Armee on ka sõjaväe üldnimetus. 2. Eesti kaitseväe ülesanded: 1. kollektiivne kaitse ning Eesti ja/või teiste NATO liikmesriikide julgeolekut otseselt ohustavate rahvusvaheliste kriiside ohjamine 2. riigi suveräänsuse demonstratsioon eesmärgiga tagada kontroll Eesti maismaa, territoriaalvete ning õhuruumi üle 3. osalemine rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, sh Euroopa Liidu operatsioonides 4. rahvusvaheline kaitsekoostöö 5. pääste- ja hädaabitööde toetamine, kui tsiviilstruktuurid selleks abi vajavad. 3. Millised Eesti kaitseväe struktuuriüksused alluvad otse kaitseväe juhatajale? Millega need tegelevad?
annab riskiks eluea jooksul üks 20-st. ALARA printsiibina tuntud optimeerimise põhimõtte rakendamisel hoitakse kiirgustöötajate kiirgusdoosid väikestena. 4. tunnis näidatakse, et järelevalve all olevate kiirgustöötajate keskmine tegelik doos on 1,1 millisiivertit aastas. Iga aasta sellist keskmist doosi saavate töötajate keskmine aastane sunnaga lõppeva vähi risk on üks 26 OOO-st. ICRP on arvamusel, et elanikke ohustavate riskide vastu tuleb võidelda, kui nad ületavad taseme üks 10 OOO-st aastas. Kiirgustöötajate tööiga loetakse 18. eluaastast kuni 65. eluaastani, kuid elanikud on igas eas ja seetõttu on neil kiirgusdoosist saadavoht ka suurem. Niisiis, keskmine ,riskitegur on 5% siiverti kohta ja 1 millisiivertisest aastadoosist tulenev risk on üks 20 OOO-le. Elanikkonna riskitegurid muutuvad koos vanusega ja ohtu saab vähendada vaid keskmist aastariski vähendades
.....................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................13 2 3 Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli õppeaine rannikumere keskonnakaitse raames tutvuda rannikumerd ohustavate teguritega. Mina valisin teemaks naftareostus ja selle mõju veekogule. Antud teema pakkus mulle huvi kuna merereostus naftaga ei ole tänapäeval enam harvnähtus ja reostusel võib olla kahjulik tagajärg rannikualadele, mõjutades kalvarusid ja tappes linde- loomi. Enne raferaadi koostamist ei olnud minu teadmised eriti laialdased ja sellest ka antud teema valik, et saada rohkem teada ohtudest, mis reostusega kaasneb. Referaadis on käsitletud
Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanikud, isikuist olgu nimetatud 4 Heldur Sander. Veekooslustest on võõrliikidele ootuspäraselt kõige altim meri. Mereelustiku kohta on süstemaatiliselt kogunud vastavat ainestikku ja seda analüüsinud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. [9] Keskkonnaminister on kinnitanud „Loodusliku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja“, milles on ära toodud võõrliigid, keda on keelatud elusana Eestisse sisse tuua. [10] Maailmas reguleerib ohustatud liikidega kaubitsemist rahvusvaheline lepe – CITES (Convention on International Trade in Endangered Species). Selles leppes ära määratud umbes 34 000 liigiga kaubitsemise reeglid. Võõrliikide kahjulikus Milles seisneb invasiivsete võõrliikide kahjulikkus keskkonnale?
Keskkonnaministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. 13. Keskkonnainspektsioon 1) teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; 2) on seadusega sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks; 3) peab arvestust riigile inspektsiooni kaudu laekuvate rahaliste vahendite laekumise üle; 4) korraldab keskkonnakaitse valveteenistust; 5) osaleb keskkonda ohustavate avariitagajärgede likvideerimises koostöös teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega seaduses ja selle alusel sätestatud ulatuses ja korras; 6) osaleb hädaolukorra lahendamisel Keskkonnaministeeriumi kriisireguleerimisplaanis ette nähtud juhtudel ja ulatuses; 7) arendab volituste piires koostööd füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku
energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest (merereostus; maismaal suurõnnetused). Peamised institutsioonid KK-ministeerium: Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigi- asutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne. Keskkonnaamet (5): Osalemine poliitika kujundamises; Tegevusload: kk-load, jäätmekäitlusload, jahiload jne. ; Looduskaitse: korraldus, vääriselupaikade valik ja seire jne
ning viib organismi kiiremini päevasesse rütmi. Igal hommiku, 10 minutit peale ärkamist kuni 15 minutit võimlemist lükkaks uimasevõitu hommikusse sisse justkui teise käigu. Regulaarne kehaline koormus vähendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumist, reguleerib kehakaalu, parandab enesetunnet ja maandab stressi. Tervisekontroll Erik veedab oma 8 tunnisest tööpäevast kontoris arvuti taga keskmiselt 6 tundi. Kui inimene puutub töökohal kokku nö tervist ohustavate teguritega, nagu pidev töö arvutiga, on soovitatav käia tervisekontrollis. Eriti vajavad kontrolli Eriku silmad. Pikast arvutiekraani taga töötamisest on õhtuks silmad väsinud, punetavad ja jooksevad vett. Pingutusest silmades võivad tekkida peavalud. Et tööpäeva jooksul pidev kuvari jälgimine silmi liialt ei koormaks, tuleb iga 60 minuti järel silmadele puhkust anda. Üleüldine tervisekontroll, mida minimaalselt
haigused. Nende haiguste puhul mängib olulist rolli emotsionaalne stress. Stress võib mõjutada tervist otseselt, aga ka seeläbi, et mõjutab haiguste kulgu. See tähendab, et inimene haigestub vaid siis, kui tal on mingi haiguse eelsoodumus. Niisugusel juhul pole stress küll haiguse tekitaja, kuid ta aitab kaasa selle arengule. Kolmandaks mõjutab stress inimese tervist tema käitumise muutuste kaudu: kui inimese elustiilis suureneb tervist ohustavate tegevuste (ennastkahjustava käitumise) osa, kasvab ka organismi haigestumise tõenäosus. Üks keerulisemaid stressi mõju ilminguid on haiguskäitumine. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte närvilisust, masendust, une- või seedehäireid, väsimust, inimesed peavad neid haigustunnusteks ja pöörduvad arsti poole. Olukorra teeb keeruliseks asjaolu, et ühtesid ja samu sümptomeid võib tingida nii stress kui ka kehaline haigus (1: 163-164). 2
võimu jaotust ühiskonnas erinevate indiviidide ja gruppide vahel" (Leppik). Sotsiaalpoliitika on: · valik erinevate sotsiaalsete eesmärkide ja vahendite vahel · sotsiaalsete probleemide lahendamine (leevendamine) · jaotussüsteem väljaspool turujõude · sekkumine turumehhanismi (Leppik). Sotsiaalpoliitika eesmärgid: · tagada igaühele võimalus saavutada keskmine elatustase · pidev elatustaseme tõstmine · sotsiaalset turvalisust ohustavate riskide tõrjumine · majanduslik ja sotsiaalne tasandamine erinevate ühiskonnarühmade vahel (Leppik). Samuti: · teatud heaolu miinimumtaseme kindlustamine igaühele · võrdvääruse suurendamine · majandusarengu edendamine 1. parandada elukvaliteeti ühiskonnas 2. parandada üksikisikute ja rühmade elutingimusi 3. parandada ühiskonnasiseseid suhteid (Leppik). Sotsiaalpoliitika eesmärgid üldisemalt:
valitud näitajaid. (Säästev ...) 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011 2011. aastal ilmunud kogumik „Säästva arengu näitajad. Indicators of Sustainable Development“ on praegusel hetkel kõige hilisem avaldatud kogumik. Seal analüüsitakse, kuidas edeneb arengukava „Säästev Eesti 21“ eesmärkide saavutamine. Üheks oluliseks aspektiks on see, et paljude arengustrateegias välja toodud jätkusuutlikkust ohustavate tegurite oht tõusis majanduskriisi tagajärjel, mistõttu nii mõnigi neist oli 2011. aastal aktuaalsem kui 2004. aastal, mil strateegia kirja pandi. Antud kogumikus on käsitletud 75 säästva arengu näitajat ja nende trende. (Säästva ... 2011, 5) 9 Paljude põhinäitajate trende majanduskriis ja muud väliskeskkonna šokid aastaks 2011 mõjutanud ei olnud. „Selliste näitajate hulka kuuluvad näiteks riigivõlg, laenukoormus,
ettevalmistamisel. ENESEKONTROLL- käitleja teostatav kontroll oma tegevuse üle, et tagada kliendile ohutu toit ja kehtestatud nõuete täitmine. Enesekontrolliplaan- dokumentide kogum, et tagada kontroll toiduohutuse seisukohalt oluliste ohtude üle. OHT- mistahes bioloogiline, keemiline võijhr füüsikaline tegur, mis võib põhjustada toidu muutumise inimesele ohtlikuks. Ennetavad abinõud- tegevused, mida võib kasutada toitu ohustavate tegurite vältimiseks, kõrvaldamiseks või nende tegurite viimiseks vastuvõetava tasemeni. Kontrollkriteeriumid- aeg, PH väärtus, temperatuur. Seire- planeeritud ja kindlate protseduuridena teostatav protsessi jälgimine käitleja poolt. Kriitiline punkt- käitlemisetapp või punkt, kus rakendatakse kontrolli, millega saab ennetada ja kõrvaldada ohtu. Korrigeeriv tegevus- abinõud, mis võetakse kasutusele juhul kui olukord kriitilises punktis on väljunud kontrolli alt.
Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, põhjaveekogumite seisundiklassid, seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ja koguseliste näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende saasteainete sisalduse läviväärtused ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramise kord Pinnavees ohtlike ainete, sealhulgas prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete ning teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, pinnavees prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kohaldamise meetodid
enesereflektsiooni tulemusena (Krull, 2001). Informatsiooni voolu kirjelduses võetakse arvesse ka osaliselt alateadvuslikult ja osaliselt teadvustatud psüühilisi protsesse, mis kontrollivad informatsiooni töötlemist meie teadvuses (Krull, 2001). ,,Alateadvuslike kontrolliprotsesside puhul on sageli tegemist kaasasündinud reflektoorsete reageeringutega ümbritsevale keskkonnale. Selliste orienteerumisreflekside ülesandeks on kindlustada organismi ohustavate sündmuste ja olude märkamine. Orienteerumisrefleksi käivitumisel koondub kogu meie tähelepanu vastavale märguandele ning käivitub sellega seostuva informatsiooni töötlemine. Teadvustatud kontrolliprotsessid, mida nimetatakse metakognitsiooniks, ulatuvad tähelepanu suunamisest kuni kõige keerulisemate mõtlemisprotsesside jälgimiseni" (Krull, 2001, lk 242-243). Kognitiivsed õppimisteooriad 13 Kokkuvõte
õigus elule. 5) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni- Artikkel 4 passiivse informeerimise kohustus – avaliku võimu organite kohustus vastata keskkonnateabe taotlustele. Artikkel 5 aktiivse informeerimise kohustus – avaliku võimu organite kohustus hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks. 5. Arhusi konventsioon Arhusi konventsioon käsitleb kolme teemat: *juurdepääs keskkonnateabele; *õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses; *juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus. 1. Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil:
vähendamiseks või saasteainete või muude kahjustavate tegurite ohjeldamiseks, leviku tõkestamiseks, kõrvaldamiseks või muul viisil mõjutamiseks, et piirata või vältida täiendavat keskkonnakahju ning kahju inimese tervisele või elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee pakutava hüve kvaliteedi edasist halvenemist Keskkonnakahju heastamine - on meetmete rakendamine kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve taastamiseks, asendamiseks või kompenseerimiseks ning inimese tervist ohustavate oluliste riskide kõrvaldamiseks Jäätmed- jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema Äraviskamine- vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
piiritletud. Siseaudiitori kesksed funktsioonid Siseaudiitor vastutab selle eest, et näha ettevõtet ohustavaid riske. Selleks tuleb siseaudiitori tegevus selle järgi planeerida ja selle kaudu antakse kindlustunne omanikele ja juhtkonnale, et ettevõte toimib sätestatud strateegiate järgi. Seega töötab siseaudiitor keskkonnas, kus tema tegevus on järjepidevalt suunatud ettevõtte protsesse, tooteid ja muud taolist ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on parim selline siseaudit, mis tegutseb riskipõhiselt. Siseaudiitori peamine funktsioon ongi sisekontrollisüsteemi efektiivsuse hindamine. Seega ei hõlma siseauditi süsteem üksnes raamatupidamis- ja finantsinfo kontrolli, vaid on oluliselt laiem, kõikehõlmav. Siseauditi funktsiooni töö lõpptulemus on juhtidele ja omanikele raporteerimine, mis võib sisaldada ka järelduste ja ettepanekute esitamist. Iga tegevuse
raporteerimise valdkonda jne. Seaduse põhimõtted on rakendatavad ka erasektori muudes valdkondades (Eestis AS-id). Siseaudiitor vastutab selle eest, et näha ettevõtet ohustavaid riske. Selleks tuleb siseaudiitori tegevus vastavalt planeerida ja selle kaudu antakse kindlustunne omanikele ja juhtkonnale, et ettevõte toimib vastavalt sätestatud strateegiatele. Seega töötab siseaudiitor keskkonnas, kus tema tegevus on järjepidevalt suunatud ettevõtet, protsesse, tooteid ja muude ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on parim selline siseaudit, mis tegutseb riskipõhiselt. SISEKONTROLLI SÜSTEEM Igas organisatsioonis toimib sisekontrolli süsteem. See on organisatsioonis kõike hõlmav ega ole otseselt mehitatud struktuuri tegevus ehk see ei ole mingi organisatsioonis tegutsev kontrolliüksus. See tähendab administratiivset käsusüsteemi, mis lähtub ettevõtete tippjuhtidest ja liigub madalaima organisatsiooni tegevuseni (käsuliin ülevalt alla).
Järelkontroll järgneb põhitegevusele, ei kontrollita protsessi, vaid lõpptulemust, s.o jälgitakse väljundeid. 28. Vahetu kontrollimine Vahetu kontrollimise puhul saab juht kontrollitavast sündmusest või valdkonnast otsese ja selgesti väljenduva pildi. Vahetu kontrollimine võib toimuda: isikliku ülevaatuse teel, erandite kaudu. Isikliku ülevaatuse korral tutvub juht olukorraga vahetult sündmuspaigas. See on eriti vajalik ootamatute või tulemusi ohustavate sündmuste korral. Seda kasutatakse ka selliste tegevuste korral, kui ei ole võimalik välja töötada ja kehtestada täpseid näitajaid või mõõtmisaluseid. Kontrollimine isikliku ülevaatuse teel on tavaliselt vajalik alumistel juhtimistasanditel, sest esmajuhid on tegevuste toimumise paigaga lähemalt seotud. Kontrollimisel erandite kaudu määratakse plaanide, normide, eelarvete jms näol eelnevalt kindlaks niihästi soovitavad tulemused kui ka saavutamise teed ja
Consumption Network" osalemine. On oluline märkida , et majanduses edu saavutamiseks pühendatakse ressursse nii oma pangatöötajate edasiseks harimiseks kui ka osaletakse rahvusvaheliste majandusuuringutes. See peaks kindlustama meie majanduse jätkuvalt hea juhtimise ka tulevikus. 4.2 Osalemine finantsstabiilsuse tagamises finantssektori poliitika kujundamise ja finantssektori turvavõrgu arendamise kaudu Finantssüsteemi toimimist ohustavate riskide avastamisel on tähtis roll finantssektori seirel. Eesti Pank analüüsib regulaarselt finantssüsteemi toimimist ja annab hinnangu finantsstabiilsusele. Kvaliteetse ja usaldusväärse hinnangu saamiseks konsulteeritakse turuosalistega ning kodu- ja välismaiste koostööpartneritega. Analüüsimetoodikat täiustatakse pidevalt, samuti viiakse läbi finantsstabiilsuse makrotasandi seoste uuringuid. (Eesti Pank ...2011)
nime kui ideoloogiat. Näiteks Saksa Vasakpartei on seganud kokku sotsialismi, keskkonnakaitse ja populismi. Agraarparteid e maaerakonnad n 19. sajandi lõpul tekkinud talupoegadest, industrialiseerimise tingimustes. Von Beyme sõnul tekkisid väikeriikides ja seal, kus linnastumine oli madal, põhiliselt Skandinaavias ja Ida-Euroopas. n USA-s ja Austraalias tekkisid teist tüüpi agraarparteid, kes võitlesid põllumajandust ohustavate finantshuvide vastu. Nii majandus- kui sotsiaalpoliitiliselt parempoolsed, hiljem sulandusid teistesse paremparteidesse. n Skandinaavias ja USA-s ka liberaalsed tiivad, mis näiteks pooldasid vabakaubanduse arengut. Ellu jäid Austraalias (praegune National Party) ja Skandinaavias, kus muutunud keskparteideks. Orienteeritud keskklassile. Regionaalsed ja etnilised parteid n Enamuses liberaalsetes ühiskondades on olemas kultuurilistel eripäradel
hariduse omandamist. 15-aastane noor inimene võib ühe vanema või hooldaja kirjalikul nõusolekul asuda tööle, mis ei ohusta tema tervist, kõlblust ja hariduse omandamist ega ole alaealisele seadusega keelatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on kinnitatud nende tööde loetelu, kus on lubatud töötada 13-14-aastastel alaealistel. Lisaks on Vabariigi Valitsuse määrusega on kinnitatud nende raskete, tervistkahjustavate või ohtlike töötingimustega tööde loetelu ning kõlblust ohustavate tööde loetelu, kus alaealiste töötamine on keelatud. Kui nõusolekud on saadud sõlmitakse alla 18-aastase noore inimesega tööleping, mis sisaldab vähemalt järgmisi kokkuleppeid: · tehtav töö, selle keerukuseaste, ameti- või kutsenimetus ning kvalifikatsiooninõuded; · tööaeg, · töötasu; · töö tegemise asukoht; · määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaeg; · tööle asumise aeg.
2. Jälgima tööandja kehtestatud tööaega. 1. Olukorra fikseerimine, mille tulemused on aluseks toimuvate muutuste mõju hindamisel. 3. Läbima tervisekontrolli vastavale korrale. 2. Tööga seotud tervist ohustavate tegurite avastamine, nendele hinnangu andmine ning 4. Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras. vajadusel kirjaliku tegevuskava koostamine riski vähendamiseks. 5. Tagama, et tema töö ei ohustaks enda ega teiste elu ning ei saastaks keskkonda. 3
Kahetsusväärselt satuvad esimesena löögi alla just need riigid ja rahvad, kes on kõige enam haavatavad ning pole võimelised selliste probleemide puhul piisavalt oskuslikult tegutsema. Kindlasti ei saa me eelistada ühte probleemi teisele selliste oluliste küsimuste puhul nagu võitlus vaesusega ja tasakaalus looduse säilitamine. Kuid ilma viimaseta ei õnnestu ka esimest probleemi lahendada. Kõigile, kes tahavad rohkem teada, missugused on teadlaste meelest meid ohustavate loodusõnnetuste laiemad tagajärjed, soovitan tutvuda Ameerika Ühendriikide sõjaväe nõuandva kogu hiljuti ilmunud jahmatamapaneva raportiga. Nimetatud ühendus koosneb peamiselt USA armee endistest kindralitest ja admiralidest, kes oma pika karjääri jooksul on näinud erinevaid ohtusid alates külma sõja aegsest pidevast tuumarelvade vastasseisust kuni viimaste aastate jooksul ägenenud terrorirünnakuteni.
13. sajandi alguses toimus kristliku maailma ekspansioon ka Liivimaale. Katoliku Euroopas paavstilt õnnistuse saanud ristisõda oli vahendiks, et hävitada siinsetel aladel valitsev paganlus. Läänemere idakallas oli veel viimaseid muistse usu kantse. Lisaks jumalikule ülesandele oldi huvitatud siinsetest maadest, haritava maa pindala tuli laiendada, et kasvavat Lääne- Euroopa rahvastikku ära toita. 1208-1227 on Eesti ajalukku läinud vabadusvõitlusena iseseisvust ohustavate võõrvallutajate vastu, kus eestlaste olulisel määral nõrgemad sõjalised 4 jõud ei suutnud vastu panna raudrüütlite ridadele, mis katoliku maailmast pidevalt täiendust said. Sunnitud oldi alla andma ning tunnistama täiesti uue ajastu algust nii ühiskondlikus, poliitilises elus kui vaimuelus.
jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid. Energia tarbimine: energiatarbimise kasvu aeglustamine ja stabiliseerimine, tagades samas inimeste vajaduste rahuldamise, ehk tarbimise kasvu olukorras primaarenergia mahu säilimise tagamine. Transport: arendada välja efektiivne, keskkonnasõbralik ja mugav ühistranspordisüsteem, ohutu kergliiklus ning sundpendelliiklust ja maanteevedusid vähendav asustus- ja tootmisstruktuur. Elanike turvalisus: tagada elanike turvalisus ning kaitse nende julgeolekut ohustavate riskide eest (merereostus; maismaal suurõnnetused). Peamised institutsioonid : KK-ministeerium, Valitsusasutused: Maa-amet, KK-inspektsioon, KK-amet, Hallatavad riigiasutused: Keskkonnateabe keskus, EMHI jt. Riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud: nt. RMK, AS Eesti kaardikeskus jne. Keskkonnaamet: Osalemine poliitika kujundamises. Tegevusload: kk -load, jäätmekäitlusload, jahiload jne. Looduskaitse: korraldus, vääriselupaikade valik ja seire jne. Metsandus:
käitlejale kättesaadavaks tehtud toidutoore või toit ei ole nõuetekohane, võtab ta viivitamata meetmeid nimetatud toidutoorme või toidu turult kõrvaldamiseks ning teatab sellest asjaomasele järelevalveasutusele. (6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toit võib olla jõudnud tarbijani, annab käitleja tarbijale teavet toidu turult kõrvaldamise põhjuste kohta ning, kui muud meetmed ei ole inimese tervist ohustavate asjaolude kõrvaldamiseks piisavad, korraldab käitleja sellise toidu tarbijalt tagasinõudmise. (7) Iga käitleja, kes on seotud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud toidutoorme või toidu tarbijale või teisele käitlejale kättesaadavaks tegemisega, on kohustatud vajaduse korral abistama turult kõrvaldamise ja tarbijalt tagasinõudmise meetmeid võtnud käitlejat nimetatud toidutoorme ja toidu turult kõrvaldamisel ja toidu tarbijalt tagasinõudmisel. [RT I 2004, 27, 177 - jõust. 1
tervishoiusüsteemi rahastamisele. Kulud pensionile, tervishoiule ja hooldusele pikas perspektiivis kasvavad, kulud haridusele ja töötutele aga vähenevad. (Riigieelarveseadus. Elektrooniline Riigi Teataja, riigiteataja.ee) Eesti Vabariigi Fiskaalpoliitika eesmärgid Ära tooduna Riigieelarve seaduses 2008- 2011: ,,Valuutakomitee süsteemi ja Eesti krooni fikseritud vahetuskursi tingimustes on peamine valitsuse kasutuses olev vahend majanduse mõjutamiseks riigi tasakaalustatud arengut ohustavate majandusriskide ohjamiseks fiskaalpoliitika, see tähendab maksupoliitika ja eelarvepoliitika" (Riigieelarveseadus 2008-2011 § 2.2.1) ,,Stabiilse majanduskeskkonna tagamine, fiskaalpoliitika suunamine riikliku arengu edendamisele (sealhulgas pikaajalise majanduskasvu tagamisele) ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine on kolm valdkonda, millele Eesti oma fiskaalpoliitikas lähiaastatel keskendub". (Riigieelarveseadus 2008- 2011 § 2.2.1)
Sissejuhatus Sotsiaalharta artikkel 35 ütleb: igal ühel on õigus ennetavale tervishoiule ning ravile siseriiklike õigusaktide ja tavadega ettenähtud tingimustel. Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. [Euroopa Sotsiaalharta] Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. Euroopa Liit täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel. Selle kaudu tekitab ta lisaväärtust liikmesriikide võetud meetmetele. Samas jääb liikmesriikidele vastutus tervishoiuteenuste ja ravi osutamise ja korraldamise eest.
annaabi.ee 
