ARHUSI KONVENTSIOON (1)

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 1
1.ÜLDISELT KONVENTSIOONIST 1
2.JUURDEPÄÄS KESKKONNATEABELE 2
3.ÕIGUS OSALEDA KESKKONNAALASES OTSUSTAMISMENETLUSES 3
4.JUURDEPÄÄS ÕIGUSEMÕISTMISELE KESKKONNAASJUS 3
KOKKUVÕTE 4
SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 1
1.ÜLDISELT KONVENTSIOONIST 1
2.JUURDEPÄÄS KESKKONNATEABELE 2
3.ÕIGUS OSALEDA KESKKONNAALASES OTSUSTAMISMENETLUSES 3
4.JUURDEPÄÄS ÕIGUSEMÕISTMISELE KESKKONNAASJUS 3
KOKKUVÕTE 4

SISSEJUHATUS

Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mis sätestab kolm põhiõigust, milleks on: juurdepääs keskkonnateabele, õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetlused ja juurdepääs õigusmõistmisele keskkonnaasjus.
Järgnevalt on välja toodud 4 peatükki, millest esimene põhineb üldisele iseloomustusele ja kolm järgnevat konventsiooni põhiõigustele.

ÜLDISELT KONVENTSIOONIST

Århusi konventsioon on ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriikide sõlmitud rahvusvaheline lepe, mille eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. Konventsioon avati allakirjutamiseks 25. juunil 1998. aastal Taanis Århusis. Eesti ratifitseeris konventsiooni 6. juunil 2001. aastal. [1]
Konventsioon sätestab kolm põhiõigust, mida sellega ühinenud riik peab tagama. Nendeks on keskkonnainfo kättesaadavus, üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ning juurdepääs õigusemõistmisele. Lisaks määrab konventsioon kindlaks kohustused, mis riikidel on oma kodanike ees. Konventsiooniga algatati uus etapp keskkonnapoliitika ja -õiguse arengus, mis aitab kaasa avatud ühiskonna põhimõtete elluviimisele. [2]
Konventsioon käsitleb keskkonna-alase informatsiooni avalikustamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist, üldsuse informeerimist ja kaasamist keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse ning üldsuse esindajatele nii info kättesaadavuse ja kaasamise alaste õiguste kaitseks kui muude keskkonna-alaste õigusnormide rikkumiste vaidlustamiseks vajalikku kohtukaebeõigust. Konventsioon sätestab valitsusväliste keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide õiguse pöörduda keskkonna kaitseks kohtusse. [4]

JUURDEPÄÄS KESKKONNATEABELE

Keskkonnainfo kättesaadavus tähendab avalikkusele piisavate võimaluste loomist ametnike valduses oleva info otsimiseks ja saamiseks. Avalikkusele peab olema kättesaadav kogu keskkonnainfo, väljaarvatud kui teabele juurdepääsu on seadusega sätestatud korras piiratud. Ametiisikud peavad tagama, et see osa teabest, mis erandite alla ei kuulu, eraldatakse muust teabest ning avalikustatakse. Keskkonnainfo kättesaadavuse printsiipi toetab avaliku teabe seadus, mille kohaselt peab ametiasutuses dokumenteeritud info väljastamine olema korraldatud. [5]
Konventsioon tagab keskkonnateabe üldise kättesaadavuse kahel viisil:

• avaliku võimu organite kohustuse kaudu vastata keskkonnateabe taotlustele (nn passiivse informeerimise kohustus).
  
• avaliku võimu organite kohustuse kaudu hallata, ajakohastada ning levitada teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, avalikkuse teavitamiseks või inimeste tervist või keskkonnaseisundit ohustavate tegurite leevendamiseks (nn aktiivse informeerimise kohustus). [1]
  

ÕIGUS OSALEDA KESKKONNAALASES OTSUSTAMISMENETLUSES

Õigus osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses on sätestatud artiklites 6-8. Artikkel 6 käsitleb olulise keskkonnamõjuga tegevustega seonduvat otsustamismenetlust. Artikkel 6 sätestab mitu nõuet, näiteks kohustuse teavitada asjast huvitatud üldsust kavandatavast tegevusest menetluse varajases staadiumis . Artikkel 7 käsitleb üldsuse osalemist kavade, programmide ja poliitika koostamisel. Artikkel 8 sätestab nõuded avalikkuse osalemisele üldkohustuslike õigusaktide ettevalmistamisel.3. Juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades reguleerib konventsiooni artikkel 9. Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine . [1]

JUURDEPÄÄS ÕIGUSEMÕISTMISELE KESKKONNAASJUS

Konventsiooniosaline tagab oma õigussüsteemi raames, et igal isikul, kes leiab, et tema artikli 4 kohaselt esitatud teabenõuet on eiratud, osaliselt või täielikult ebaseaduslikult rahuldamata jäetud või sellele ebapiisavalt vastatud või seda muul viisil nimetatud artikliga vastuolus käsitletud, on juurdepääs vaidlustamise menetlusele kohtus või seaduse alusel loodud muus sõltumatus ja erapooletus asutuses. [3]
Kui konventsiooniosaline näeb ette, et selline vaidlustamine toimub kohtus, peab ta ühtlasi tagama isikule juurdepääsu seadusega kehtestatud kiirele ja tõhusale, tasuta või odavale menetlusele teabenõude uuesti läbivaatamiseks avaliku võimu organis või muus sõltumatus ja erapooletus asutuses, mis ei ole kohus. [3]
Artikli eesmärgiks on eelkõige tagada kahe eelneva õiguse - õigus keskkonnteabele ja õigus osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis - toimimine. Seetõttu on õigus keskkonnaalasele õigusemõistmisele diferentseeritud vastavalt sellele, kas on rikutud õigust keskkonnateabele, õigust osaleda keskkonnaalases otsustamisprotsessis või rikutud teisi (riigisiseseid) keskkonnanõudeid. [1]
Üldsuse osalemine keskkonnaasjade otsustamises ja teabe saamise tõhustamine parandab otsuste kvaliteeti ja kiirendab nende täitmist, suurendab üldsuse keskkonnateadlikkust ning annab talle võimaluse väljendada muret keskkonna pärast ja võimaldab avaliku võimu organitel seda muret kohaselt arvestada. Niisiis on Arhusi konventsiooni eesmärgiks mitte üksnes avatud ja demokraatliku ühiskonna põhimõtete elluviimine, vaid ka langetatavate otsuste kvaliteedi parandamine. Arhusi konventsioon annab isikutele võimaluse saada ülevaade teabest, mida võetakse otsuste tegemisel arvesse, mille hulgas on ka infot selle kohta, millistes valdkondades on teadmised puudulikud. Seejärel saab isik osaleda otsuse tegemise menetluses ja jälgida seda, kuidas võetakse arvesse teaduslikku ebakindlust. Lõpuks on isikul õigus (juhul, kui tal on kaebeõigus) pöörduda kohtusse ja allutada meetmete võtmine kohtulikule kontrollile . [6]

KOKKUVÕTE

Århusi konventsiooni eesmärk on kaasata üldsus keskkonnategevusse, tehes selleks keskkonnateabe kättesaadavaks, võimaldades osaledakeskkonnaasjade otsustamises ning pöörduda neis asjus kohtu poole. Konventsiooni põhinõue on, et riigid rakendaksid meetmeid, mis tagavad võimude tegevuse avalikustamise ja aruandekohustuse.