Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Olgu xy - tasandil asetsev piirkond D selline, et iga sirge, mis on paralleelne ühe koordinaatteljega, näiteks y-teljega, ja läbib piirkonna sisepunkti, lõikab piirkonna rajajoont kahes punktis N 1 ja N2. Eeldame, et vaadeldav piirkond D on piiratud joontega y=φ1(x), y=φ2(x), x=a ja x=b, kusjuures φ1 (x)≤φ2(x) ja a
Opt ül - le tähendab teatud riiravate faktorite avastamistopt-e. Matemaatiliselt kitsendus tõmbab mäpi kokku. Mõistlikes ül-tes kitsenduste arv selline, et valikuvõimaluste arv on vähenenud, aga valiku võimalus in siiski säilinud.
Optimeerimisülesande lahendiks on juhitavate parameetrite optimaalsed ja ühtlasi lubatavad väärtused, mille puhul sihifunktsiooni väärtus on maksimaalne. Funktsioonil on punktis Y00 lokaalne maksimum, kui selle punkti ümbruses leidub niisugune ala, kus ala kõigi punktide Y jaoks on täidetud tingimus: φ(Y) ≤ φ(Y00). Kui see aga kehtib etteantud piirkonna mistahes punkti kohta , siis on funktsioonil seal kohas globaalne maksimum.
Olenevalt tole - rantsiväljade vastastikusest asendist saadakse ühenduse iseloom – ist. Võib tekkida kas liikuv ühendus – liikuv ist, mil ava ja võlli vahel on lõtk, või liikumatu ühendus – kinnisist, mil ava ja võll vahel valitseb ping. Viimasel juhul toimub ava ja võlli ühendamisel nende elastne või plastne deformeerimine.
Olgu xy - tasandil antud n masspunkti P1(x1,y1), P2(x2,y2),... ,Pn(xn,yn). 13. Tuletada valem ruumilise kujundi massi arvutamiseks aine ruumitiheduse kaudu xu xv xw n lim An = lim ∑( F ( Pi )∆xi + G ( Pi ) ∆yi ) = ∫ F Nende punktide massid olgu vastavalt m1, m2,..., mn. On teada, et taolise Olgu V materiaalne keha.
Omaette küsimus on muidugi, miks peaksime tahtma vektoreid üldse omavahel „korrutada”. Matemaatiliselt on see soov üsna loomulik, kuna kõik hästi valitud teisendused ja tehted kannavad endas lootust luua rohkem seoseid erinevate matemaatika harude vahel ning seega võivad viia parema arusaamani kogu mate- maatikast.
Ortotsenter - K Huvitavad punktid kolmnurgas II seeria • Gergonne’i punkt • Nagel’i punkt • Isoperimeetriline punkt • Spieker’i punkt • Torricelli punkt • Fermat’ punkt Gergonne’i punkt Joseph Diaz Gergonne [žergon] (19.06.1771 – 04.05.1859) – prantsuse astronoom ja matemaatik.
Optimaalsuseks on vaja, et potentsiaalid rahuldaksid duaalül kitsendusi. Tähistame c^ij= ui+vj , siis need kitsendused on samaväärsed c^ij-cij ≤0. Viimased võrratused on täidetud kui φ=max (c^ij-cij )=0, i=1,…,m , j=1,…,n. Seega on põhjendatud potentsiaalide meetodi optimaalsuse kriteerium.
Olgu tegemist on vektoriga OM, mille lõpp-punkt on M = (b1−a1, b2−a2, . . . , bm− am), kuna antud süsteemist saame t = 1 korral xi = bi − ai. Koordinaatide alguspunktist lähtuv vektor OM on üheselt määratud oma lõpp-punkti M koordinaatidega ning seda nimetatakse punkti M kohavektoriks.
Olgu xy - tasandil antud regulaarne piirkond D, mis on piiratud kinnise kontuuriga L. Olgu piirkonnas D antud funktsioonid F ja G. Leiduvad arvud a≤b, ja funktsioonid f1(x)≤f2(x), nii et piirkond D on antud võrratustega a≤x≤b ja f1(x)≤y≤f2(x). b f 2 ( x) b
Olgu xy - tasandil antud joon AB ja sellel joonel määratud funktsioon z = f ( x, y ) (x, y ) ∈ AB . Jagame joone AB n osakaareks punktidega A = P0 , P1 , P2 ,..., Pn = B , kus Pi = ( xi , y i ) ∈ AB i = 1,..., n . Valime punktid Qi ∈ Pi −1 Pi i = 1,..., n .
Orienteeritud graaf on ühepoolselt sidus, kui tema mistahes kahe tipu a ja b korral leidub tee kas tipust a tippu b või tipust b tippu a. 10. Mis on ahel? Mis on lihtahel? Mis on elementaarahel? Orienteerimata graafi korral nimetatakse teele vastavat kaartejärjestust ahelaks.
Olgu fn - d fi(x,y1,y2,...,yn) (i=1,2,...,n)ja nende osatuletised δfi/δyj (i,j=1,2,...,n) määratud ja pidevad muutujate x,y1,y2,...,yn piirkonnas D,siis läbi iga piirkonna D iga punkti(x0,y01,y02,...,y0n)kulgeb parajasti üks DV süsteemi (2) integraalkõver.
Oks on ette n¨ahtud 80 tundi. Semestri jooksul toimub 20 kahetunnilist loengut ja 20 kahetunnilist harjutustundi. Loengutest kolm esimest peat¨ ukki on p¨ uhendatud algebrale ja kolm viimast peat¨ ukki anal¨ uu¨tilisele geomeetriale.
Olgu xy - tasandil antud kinnise kontuuriga L piiratud piirkond D. Olgu antud punktid M ja N ning neid ühendavad jooned L1 ja L2 nii, et L=L1∪L2. Olgu piirkonnas D antud funktsioonid U, F ja G, mis rahuldavad eelpool mainitud tingimusi.
Optimaalsuse krit on täidetud kui kõik baasimuutujad peale x0 on mittenegatiivsed ja kehtib tavalise simpleksmeetodi optimaalsuse krit (0nda rea kordajad on mitteneg). II krit: Tähistame need veerud, kus juhtrea elemendid on rangelt negatiivsed.
Omadused 1 - 5 jäävad kehtima ka siis, kui neis esinev piirprotsess x → a asendada(заменить) ühega järgmistest piirprotsessidest: x → a− , x → a+ , x → −∞, x → ∞. Liitfunktsiooni piirvaartuse valem.
Omadust 3 nimetatakse parabooli optiliseks omaduseks, sest sellest järeldub, et kõik x-teljega paralleelsed kiired peegelduvad parabooli pinnalt nii, et kõik kiired läbivad oma edasisel teekonnal parabooli fookust.
Optimaalsem on tegelikult järgmine: dn = n! = *Valemis leitakse esmalt avaldisest korratuste ligikaudne arv. Et aga tulemus pole täisarvuline, liidetakse sellele veel 0,5 ning siis rakendatakse floor funktsiooni.
Olgu xyz - ruumis R 3 antud joon AB parameetriliste võrranditega x xt y yt t , , z zt kus funktsioonid x, y ja z on sellel lõigul pidevalt diferentseeruvad . Sellist joont nimetatakse ka sirgestuvaks.
Opikute - ga [7] ja [10] t¨¨tamisel on kasulikuks abivahendiks matemaatikas˜naraamat [4] , millest oo o leiate eestikeelsete matemaatiliste terminite t˜lked inglise ja vene keelde ja ka vastupidi.
O antud on suunatud graaf, mille igale kaarele on omistatud kaal (mittenegatiivne reaalarv). Leida kahe antud tipu vahel suunatud ahel, millesse kuuluvate servade kaalude summa on vähim võimalik.
Olgu f - n y=f(x) diferentseeruv punktis x ja |∆x|<δ. Kui (x, y) on f-ni y=f(x) graafiku punkte (a, f(x)) ja (a+∆x,f(a+∆x)) läbiva lõikaja suvaline punkt, siis lõikaja võrrand on
Olgu xyz - ruumis R3 antud mingi kinnise pinnaga piiratud piirkond V. Olgu piirkonnas V defineeritud pidev fn. u=f(x,y,z).3kordseks int-ks piirkonnas V nim piirväärtust
Olgu xyz - ruumis R3 antud joon AB parameetriliste võrranditega x=x(t) y=y(t) z=z(t) tЄ[α;β], kus funktsioonid x, y ja z on sellel lõigul pidevalt diferentseeruvad.
Olgu xy - tasandil antud kinnise kontuuriga L piiratud piirkond D ja olgu piirkonnas D antud pidevad funktsioonid f ja g, millel on pidevad osatuletised.
Optimaalsete väärtustega on 0 • lähteülesande lisamuutujate optimaalsete väärtuste korrutis duaalse ülesande põhi- muutujate optimaalsete väärtustega on 0
Vote UP
-1
Vote DOWN
Olgu xy - tasandil antud regulaarne piirkond D, mis on piiratud kinnise kontuuriga L. Olgu piirkonnas D antud funktsioonid F ja G. Leiduvad Olgu xy-tasandil antud kinnise kontuuriga L piiratud piirkond D. Olgu arvud a≤b, ja funktsioonid f1(x)≤f2(x), nii et piirkond D on antud antud punktid M ja N ning neid ühendavad jooned L1 ja L2 nii, et
O järelikult on märgendatud puid sama palju kui Prüferi koode, st järjendeid pikkusega n - 2, kus iga element võib omandada n erinevat väärtust.
Olgu funkt - siooni f kriitiline punkt x1 selline, et f ′ (x1 ) = 0. Kui f ′′ (x1 ) < 0, siis on funktsioonil f punktis x1 lokaalne maksimum.
Orienteeritud graafid e. o-graafid- Graafi servade hulk E(G) koosneb suunatud servadest e. kaartest, mida on võimalik läbida vaid ühes defineeritud suunas.
Olgu xy - tasandi piirkond D kaetud massiga pindtihedusega ρ(x,y). Nimetame koorikuks keha, mille üks mõõde on teistest oluliselt väiksem.
Orienteerimata graafid - Graafi servade hulk E(G) koosneb vaid suunamata servadest, st. kõiki graafi servi on võimalik läbida korduvalt mistahes suunas.
Olgu f - n y=f(x) dif-v piirkonnas D ≤ IR=> ∃ lim ∆x->0 ∆y/ ∆x=y’ => ∆y/ ∆ x=y’+ α ; α -tõkestamatult kahanev suurus.
Olukord 1 on see, mille tõttu mitte kõikjal defineeritud funktsioonid arvutustes tekivad: hakatakse otsima seda, mida tegelikult ei leidu.
Olukord 2 on aga see, mille tõttu me ei saa algoritmiliselt leida seda, mida tegelikult tahaksime s.o. tingimust rahuldavat vähimat arvu.
Optimeerimisülesande lahendiks on juhitavate parameetrite optimaalsed ja ühtlasi lubatavad väärtused , mille puhul sihifunktsiooni väärtus on maksimaalne.
Optimaalne süsteem – süsteem, mis toimib ja areneb teatud kriteeriumi ja lisatingimuste suhtes optimaalselt või mille struktuur on optimaalne.
O4sto - ,.r do o-eri - rr u-tAg.d t', ... ,tt*' s{- to-,sa f Nad{ on, rtt} - 5*"\1) ( a * ues) =O { ------t od4 J6-*rY.o$ d"J- O&L
Olgu xyz - ruumis R 3 antud joon (vt. 2.1 Märkus) AB, millele on antud suund nii et A on joone alguspunkt ja B on joone lõpp-punkt.
Optimaalsuse kriteerium on täidetud kui 0nda rea kõik elemendid on ≥0. Tehtud arvutuste kontrollimiseks tuleb antud lahendus panna 0. süsteemi.
Olgu a – ristimastist kaart, B – piltkaart, on sündmuseks A \ B ristimastist mittepildi tulek kaardi juhuslikul tõmbamisel.
O nüüd on tervik 45 ha ja osamääraks 40 % . seega on kartulite all 45 · 0,45 = 18 ha 4) Muude kultuuride all on 45-18 = 27 ha
Omadused 1 - 5 j¨¨vad kehtima ka siis, kui neis esinev piirprotsess x → a aa asendada uhega j¨rgmistest piirprotsessidest: ¨ a
Operatsioonid – elemendi lisamine; elemendi eemaldamine; uue pinu loomine; kontroll, kas pinu on tühi; kontroll, kas pinu on täis.
Optimeerimisülesande lahendiks on muutujate optimaalsed ja , ühtlasi, lubatavad väärtused, mille puhul sihifunktsiooni väärtus on minimaalne.
Objekti valikud on teineteist välistavad, siis kas esimese või teise objekti valmiseks leidub täpselt m + n erinevat võimaust.
Optimeerimine – teatud kriteeriumi ja lisatingimuste suhtes optimaalse (parima) lahendi või parima alternatiivi leidmine.
Olgu m - j¨rku miinori (4.1) korral m < n. Sel korral j¨¨b fikseeri- a aa mata n − m rida ja samapalju veerge.
Omaselt matemaatika - informaatikateaduskond. Sellele järgneb Loodus-ja tehnoloogia teaduskond ja Sotsiaal-ja haridusteaduskond.
Ohe - ja kahekatteline hOperboloid, elllptiline paraboloid, hOperboolne paraboloid). ..Pinna dikteerib oppejoud.
Olev kirje on suurem, siis toimub vahetus 2) korratakse, kuni pole vaja enam ühtegi sammu teha 3) vähendatakse sammu.
Omadused 1 – 5 jäävad kehtima ka siis, kui neis esinev piirprotsess asendada ühega järgmistest piirprotsessidest:
Olev teravnurk on A. 75. Ringi ümber joonestatud võrdhaarse trapetsi alused on 16 cm ja 4 cm. Arvutada ringi raadius.
Olemas piirv - s siis, kui kus α ( x) on lõpmata väike suurus Kõrgemat järku lõpmata väike suurus: võrreldes
O metsaks nimetatakse graafi, mille iga sidus komponent on puu. o Iga graaf, mis ei sisalda tsükleid, on mets.
Ortogonaalses vektorsüsteemis on kõik vektorid normeeritud-nad on vastavad ühikvektoritele,see ongi ortogonaalne vektorisüsteem.
O lahendusmeetod on dünaamiline planeerimine, kus lahend leitakse samm-sammult üha pikemaid ahelaid vaadeldes.
Oluliseks märksõnaks on polünoomide puhul nende nullkohad: sisendarvud, mille korral polünoomi väärtus on null.
Originaali – mudeli vahekord: ühte objektidest võime käsitleda originaalina, teist aga mudelina.
Oqui - l.o'fi ^ ] l ' q . t x l - g " r l . : ' q r r r r. a b r l q Y l * o t -l | , ' , - -
Olekumudelid — > "sisend-olek-väljund" —> keerulisem, üldisem (arvutile)—► omaväärtused.
O graaf on tugevalt sidus parajasti siis, kui tal on täpselt üks tugevalt sidus komponent.
O sise – ja väliskeeret ühendatult) kujutatakse sele 68d ja sele 69 näidatud viisil.
O graaf on punktide hulk (tavaliselt lõplik), kus mõned punktid on ühendatud joontega.
Olekuvektor on mugavam juhul kui ühendavate vektorite komponentide hulgad pole võrdsed.
Oluline mõiste on „punkti kohavektor“. Liiga lihtne mõiste kipub meelest ära minema.
O relatsioonid on paaride hulgad ja hulkade vahel saab teha hulgateoreetilisi tehteid.
O naabrusmaatriks on sümmeetriline peadiagonaali suhtes ja peadiagonaalil on nullid.
Oktoober 2011 - võetakse arvesse; Lõppkuupäeva 12. märts 2012 - ei arvestata.
Olulisuse nivooks on α=0,05 3.1 H0: μ= 50 alternatiiviga H1: μ ≠50 T-kriteerium
Olekuvõrrandi kogulahendis on tähelepanuväärne selle lahutamine kaheks iseseisvaks osaks.
O x - teljest ülespoole ja allapoole jääva osa pindalade vahega.
O võrdus on ekvivalentsirelatsioon, võrratused ja mittevõrdus ei ole.
Objektiks – hulk moodustab potentsiaalsete väljundobjektide hulga.
O erikülgseks nim. kolmnurka, mille kõik küljed on erineva pikkusega.
O puuks nimetatakse graafi, mis on sidus ja ei sisalda tsükleid.
Ortogonaalmaat - riksid kirjeldavad p¨¨rdeid eukleidilistes ruumides.
Omadused v1 - V8. Need omadused võetakse vektorruumi aksioomideks.
Optimaaljuhtimine on mingi funktsiooni minimeerimine või maksimeerimine.
Ordinaattelg – y – telg 56. Paarisarv – kahega jaguv täisarv.
O tsükliks nimetatakse ahelat, mis algab ja lõpeb samas tipus.
Optimistide arvates on majanduses tass mõningast tõusu märgata.
Olgu x – hoone lühem sein ja h – hoone kõrgus.
Olgu n on positiivne t¨isarv ning A ruutmaatriks.
Olev seade on samaaegselt nii saatja kui vastuvõtja.
Olenevalt aastast on ka keskmised eksamitulemused erinevad.
Olemasolevate katsetamisel on statistika aja kokkuhoiuks vajalik.
O t - c.i - rf(\e-CD$ cri to o {l '"4 ttt
Olev avaldis on negatiivne. Juurealust avaldist
O m on korrutamise suhtes poolrühm.
Omapoolne järeldus on see, et ei tasu laenu võtta.
O m on liitmise suhtes Abeli rühm.
O floyd - Warshalli algoritm (1962).
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ortogonaalsus e. ristseis. α ⋅β cos ∠(α , β ) = α ⋅ β Vektorid on ortogonaalses (risti) kui nende skalaarkorrutis võrdub nulliga: α ⋅β = 0



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun