tavapärastesse vangilaagritesse. Baasideleping – leping, mis andis NSV Liidule võimaluse Punaarmee toomiseks Eeestisse 28.09.1939 Eesti NSV - kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Massiküüditamine – Eestist viidi vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta Siberisse Natsionaliseerimine – riidgistati kõik eraettevõtted Metsavennad – relvastatud vastupanuvõitlejad Eesti Vabariigi taasehtestamiseks Mobilisatsioon – sõjaväekohustlaste tegevteenistusse kutsumine Omavalitsus - Eestis loodi kindralkomissariaat Suur põgenemine – 1944. Aastal põgeneti nõukogude okupatsiooni eest läände Soomepoisid – põgenenud eestlased, kes ei soovinud võidelda okupantide vaid Eesti Vabariigi eest
Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Mario Märtson TP10 Tartu Kutsehariduskeskus Tartu 2012 Majandus ja igapäevane olme : Kaubandus 1918-1991 Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse perioodi alguses 1918. aastal juhtisid siinset kaubandust Põllutöö- ja toitlustusministeerium (1918) ning Kaubandus- ja tööstusministeerium, eraldi eksisteeris Toitlusministeerium (1919), mõnda aega ka Kaubandus-, tööstus- ja teedeministeerium (1918-1919), Raha- ja kaubandus- tööstusministeerium (1922-1923), 1923. aastast Kaubandus- tööstusministeerium ja 1929. aastast kuni 1940. aastani Majandusministeerium. (http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandm...
AJALUGU 14-14a PTK MÕISTED Massiküüditamine - 14.juuni 1941, Eestist viidi välja vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta 10 000 inimest. Eranditult nii naised , mehed kui ka lapsed. Enamus lapsi ja naisi saadeti elama Siberisse ja mehed saadeti vangilaagritesse. Natsionaliseerimine - riigistati kõik eraettevõtted ( panagad , tehased , kinod, kauplused, suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest
juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, majandus-reformid, Enamik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust natsionaliseerimine ehk riigistati kõik ettevõtted, taludel läks Saksa armee varustamiseks. Katkes elanikkonna võis olla max. 3ha maad.- maareform. Rahareform- järsk varustamine tööstuskaupadega, toidukaardid linnades, hinnatõus. majandust edendati. Kultuur- likvideeriti isetegevuslikud seltsid, suleti Kultuuris- keelustati ajalehed, hävitati raamatud ja
ette võitlust komiterni vastu. Molotovi-Ribbentropi pakt- Mitte kallalae tungi lepin, millele kirjutati alla 1939a. 23.aug. Moskvaks. Sm ja NSV Liidu vaheline.(vt. ülesse) MRP salajane lisaprotokoll- protokoll, milles piiritleti Nõukogude liidu ja Sm huvi piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas. Holokaust- juutide hävitamine Massiküüditamine- repressioonid tippsündmus, inimeste vägivaldne, massiline, ilma kohtuotsuseta kodumaalt vägivaldne väljaviimine 1941a. 14.juuni Natsionaliseerimine- riigistamine e. riigi omaks võtmine Metsavennad- karistuseta või repressioonide hirmust metsa põgenenud inimesed, osa tegutses aktiivselt N. võimu esindajate vastu. Mobilisatsioon- sõjaväkke kutsumine. Suur põgenemine- põgenemine Nõukogude võimu eest läände (sügis 1944) Riikide juhid. J. Stalin NSV Liidu partei ja riigijuht (osales kolmel konverentsil) Hitler Saksamaa füürer J.A.Chamberlain Müncheni kokkuleppe sõlmija B.Mussolini- Itaalia diktaator.
Kannatas ökoloogiline olukord Baltimaades. Mittetunnustamispoliitika - Eesti Vabariigi ja teiste Balti riikide puhul on mittetunnustuspoliitika seisnenud välisriikide ja eriti Ameerika Ühendriikide välispoliitilises doktriinis, mille kohaselt ei tunnustata võõra territooriumi Nõukogude Liidu poolsest vägivaldsest ülevõtust tekkivaid olukordi ega nende järelmeid. Defitsiit - defitsiit ehk liigne nõudlus olukord, kus nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul. Natsionaliseerimine - riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara. Eesti ajaloos toimus laialdane riigistamine Eesti okupeerimise ja annekteerimise järel Nõukogude Liidu poolt 1940.1941. aastal. Kolhoos - oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand. Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikul ühinemisel põhineva
loodi Eesti territooriumile Nõukogude sõjalaevastikubaasid Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Majandusraskused.. 3. Mida kujutas endast „Narva diktaat“? - NSV Liidu dikteeritud Eesti-Nõukogude kokkulepe Eesti Vabariigi sõjaliseks okupeerimiseks 1940. a 4. Kirjelda olukorda Nõukogude 1940.aastal okupeeritud Eestis (riigiaparaat, põllumajandus, tööstus) – Majandusreformid, natsionaliseerimine, tööstuse forseeritud arendamine, agraarreform – maa ümberjaotamine, sovhoosid, kolhoosid, MTJ-id jne. Rahareform: 1kr = 1.25 Kultuurirevolutsioon Repressioonid - massiküüditamine 14. juunil 1941 5. Kirjelda Saksa okupatsiooni 1941-1944 okupeeritud Eestis (riigiaparaat, majandus, kultuur) - 6. Millised olid eesti meeste võimalused II maailmasõjas? - Kuulusid Saksa või NL sõjaväkke. Soomepoisid. 7. Miks ebaõnnestus katse taastada Eesti Vabariik 1944
NSV okupeerimine 17. juuni 1940 ja Saksa Annekteerimine (kuupäev) on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Juuni küüditamine (kuupäev) 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Natsionaliseerimine e. riigistamine Metsavend inimene, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal Mobilisatsioon Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
aasta suvel uue võimuga kaasa läinud ja EKPsse kuuluvaid. Juuli algul saadetaks laiali Riigikogu ja kuulutatakse välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid koondati blokki Eesti Töötava Rahva Liit, teistel osa võtta ei lubatud. Uus Riigivolikogu kuulutas välja ENSV ja palus võtta end vastu NSVL-i. 1940 aasta 06. aug annekteeris NSVL Eesti. ENSV institutsioonid- sovhoos, hobulaenutuspunktid, masina-traktorijaamad, kolhoosid. Politsei miilits. Pankade, tööstus, kaubandusettevõtete natsionaliseerimine. Rubla kasutuselevõtt. Äravõetud maa jagati uusmaasaajate vahel. Juuniküüditamine 1941. 14. juuni- massiküüditamine, Baltimaades kokku 40 000 2) Sõja aastad 22.06.1941 8. 05. 1945 Saksamaa ja NSVLi vaheline sõda. Suvesõda- (juuni august 1941), saksa väed tungisid kiiresti edasi Baltimaadesse, Kesk- Eestisse jäi rinne pidama. Sakslasi toetasid metsavennad. Metsvendade salkadest loodi OMAKAITSE. Põhja-Eestis loodi
kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte, Lenin 27. okt – võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, J. Anvelt, V. Kingissepp ◦ nõukogud, üheparteiline diktatuur, arreteerimised ◦ natsionaliseerimine, mõisamaade konfiskeerimine 15. nov 1917– Maapäev kuulutab end kõrgeimaks võimuks Eestis ◦ J. Tõnisson välismaale Eesti esindajaks 19. veebr 1918 – Eestimaa Päästekomitee ◦ K. Päts, K. Konik, J. Vilms 21. veebr 1918 – Vanematenõukogu kiidab iseseisvusmanifesti teksti heaks 23. veebr – loetakse ette Pärnus 24. veebr – manifest üles Tallinnas, moodustati Eesti Ajutine Valitsus 25. veebr – sakslaste
Külm sõda 1946-1990 Vastandlikud leerid: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia- eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL- eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Euroopas Külma sõja avaldusvormid: vastastik propaganda, vastastik ideoloogia, vastastik luure, vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), võidurelvastumine Külm sõda lõppes Idabloki ja NSVL lagunemisega ning Saksamaa taasühinemisega. Idablokk- diktatuur, kommunism, sotsialistlik demokraatia, totaalne kontroll, natsionaliseerimine, sõjatööstus Lääneblokk- demokraatia, mitmeparteilisus, õiguste ja vabaduste tagamine, sotsialismi tõrjumine. Trumani doktriin, 1947 President Harry Truman lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht. Marshalli plaan, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit dollarit) Eesmärgiks oli Euroopa majanduse taastamine, sest kehvad majandusolud
NSV okupeerimine 17. juuni 1940 ja Saksa Annekteerimine (kuupäev) on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon. Juuni küüditamine (kuupäev) 14. juuni 1941 oli Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Natsionaliseerimine e. riigistamine Metsavend inimene, kes võitleb Eestit okupeeriva võõrvõimu vastu salastatuna vaenlase tagalas Eesti pinnal Mobilisatsioon Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine
taastada*Vene-30000-sundmobilatsioon.4)4,2,3,5,1.5)*Eestis-baaside leping,allkirjastati Narva diktaat,massiküüditamine*Euro-2MS,Saksa- Prantsusmaa rahuleping,Saksa tungib Venemaale kallale.6)*Kommunistliku partei esimees(säre)*organiseeris relvaüksusi,kes tahtsid taasatada iseseisvust.7)*Poola allveelaev jõudis Tln alla,Eesti oleks pidanud kinni pidama,kuid ei teinud seda.*mobiliseeritus eestlaste Nõukogude tagalas.8)*H.Mäe*J.Vares Barbarus.9)*inkorporeerimine*natsionaliseerimine*hävituspataljonid.10) 1)*eesti kaotas iseseivust*eesti läks NSVL mõju alla.2)*viib oma väed sisse*eesti vahetab valitsuse. Ei olnud põhjendatud,sest eesti siiski ei rikkunud leingut milles teda NSVL süüdistas.3)*rahareform-kroon läks rublaks*varad riigistati*taludelt tehti äralõikeid*hakati hävitama NSVL ebasobivat kirjandust*natsionaliseerimine.4)3,2,6,1,4,5.5)*MRP lepingu sõlmimine*kommunistide riigipööre*toompeal Riigivolikogu teise kooseisu esimene istungijärk*eesti
* Suur põgenemine. 23. 1944. a. septembris üritas Eesti taastada oma iseseisvust. Kes täitis selles ajal Eesti Vabariigi presidendi kohuseid (peaminister presidendi ülesannetes) arreteeritud K. Pätsi asemel ja kelle ta nimetas peaministriks? Jüri Uluots, nimetas peaministriks Otto Tiefi. 24. Millega lõppes 1944. a. sügisel Eesti iseseisvuse taastamise katse? Punaarmee sissetungiga ja suurte sõjakahjustustega. 25. Mida tähendab EKP, MRP, ENSV, kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus, natsionaliseerimine? * EKP Eesti Kommunistlik Partei * MRP - Molotov-Rippentropi pakt * ENSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik * Eesti Omavalitsus - Saksa okupatsiooni vägede poolt Eestis tsiviilvalitsemise teostamiseks moodustatud valitsus. * Natsionaliseerimine - riigistamine
-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus Sotsialismi tõrjumine TRUMANI DOKTRIIN, 1947 President Harry Truman (1945-1953) lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht.
Kuuba raketikriis Jane Jürisson Kuuba raketikriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA, aga vastuseks ka VLO
Leedu alistus ja lubas terve riigi okupeerida, Eestile esitati ULTIMAATUM 16. juunil Eesti alistus ulitimaatumile 17.juuni 1940 okupeeriti kogu Eesti 21. juuni 1940 lavastati ametlik riigipööre. 14- 15 juuni 1940 riigivolikogu valimised Vastaskandidaadid keelati ära 21.juuli UUS RIIGIVOLIKOGU: * EV muutus ENSV-ks * Vares- Barbarusest sai ülemnõukogu presidentuuri esimees-sisuliselt president *maa, ettevõtete ja suurte majade natsionaliseerimine * ENSV liitumine N-Liiduga 6. august 1940 25.aug. ENSV põhiseadus MUUTUSED ÜHISKONNAS 1940-41 Eesti sõjavägi liideti Punaarmeega Kaitseliitlastel kästi loovutada relvad Maareform Natsionaliseerimine Rahareform Võimuaparaadi puhastamine- kõik N- võimule mitte lojaalsed inimesed vallandati Keelatud kirjanus, raamatuid hävitati massiliselt marksism&leninism ajaloo võltsimine EKP liikmete arv kasvas tohutult massiterror-arreteerimised 12. juuni 1941 Massiküüditamine Küüditamise
lõid seal Eesti eksiilvalitsuse. 21)Mis on holokaust? Juutide süstemaatiline hävitamine natsionaalsotsialistide poolt II maailmasõja ajal. 22)Mis on ansluss? Austria liitmine Saksamaaga 1938. aastal 23)Mis on ,,suur põgenemine"? 80 000 eestlase lahkus 1944. aastal Nõukogude okupatsiooni hirmus üle mere läände. 24)Kuidas nim. Ettevõtete riigistamist, mis viidi läbi Nõukogude okupatsiooni perioodil? Natsionaliseerimine 25)Kuidas nim. Juudivastasust? Antisemitism 26)Milline organisatsioon loodi San Franciscos 1945. aastal? Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 27)Mis toimus Nürnbergis 1945 1946? Kohtuprotsessid natsionaalsotsialistlike sõjakurjategijate üle. 24 süüalust, nendest 12 mõisteti surma 28)Kes ja millal moodustasid Kolmikpakti? Saksamaa, Jaapan ja Itaalia 1940. aasta sügisel. 29)Mis kuupäeval algas ja millistel kuupäevadel lõppes II maailmasõda(Euroopas ja maailmas)? Algas: 1
Kuuba kriis Läänes nimetati "Kuuba kriis", NSV Liidus "Kariibi kriis" Ajalugu: 1959 tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro (kukutades USA- meelse diktaatori Batista). Kuubal algasid reformid (natsionaliseerimine jne.), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. Ei meeldinud USAle ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule. Castro väitis ise, et ta on marksist ja et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon. Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid, oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse,
Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euroopa Ühendusega ebaõnnestub Pr protesti tõttu. Prantsusmaa 1944-65 Pr saab endale ühe koha ÜRO Julgeolekunõukogus ja ühe okupatsioonitsooni ala Saksamaal ja ühe Austrias. Majandus- riigivõlg on tõusnud 300 %, tööstusideks langenud 20%, inflatsiooni kõrvaldamiseks viiakse läbi rahatähtede vahetus ja kehtestatakse kapitalimaks. Pr Panga, kindlustusfirmade,söekaevanduste ja energiallikate natsionaliseerimine. Riiklik rekonstruktsiooniprogramm. 1947-48 maj-kriis ületatakse USA laenude ja ERP-(Euroopa taastamise programm) vahendite abil, investeeringute suunamisega energetic- ja kaevandusettevõtetesse, Schumani plaani ja frangi devalveerimise kaudu. 1963 Saksa-pr koostööleping-astutakse vastu Briti-USA NATO -plaanidele, tuumakatsetuste keelustamisele ja Suurb. liitumisele EMÜ-ga; nõutakse NATO reformimist.
Nasser plaanis rajada Niiluse jõele paise ja hüdroelektrijaama, kuid selleks oli temal raha vaja. Ta pöördus Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA poole laenu saamise palvega, mille nemad oleks ka täitnud. Paraku sõlmis Nasser ka idablokiga tehingu, kust ta oleks saanud sõjarelvi. Kui lääneriigid said sellest teada, olid nad hämmelduses ning otsustasid Nassarile laenu mitte anda. Iisrael aga kartis oma laevateede pärast. 1948. aastal Egiptus sulges Suessi kanali Iisraelile, kuid natsionaliseerimine oleks teinud Iisraeli laevade liikumise reaalselt võimatuks. Samuti arvasti Iisraeli juhid, et võimukas Nasser ründab Iisraeli lähi tulevikus ning otsustasid seda võimalust kasutada ja ise teha esimene samm. Konflikti tuli lahendama ÜRO, seda soovisid veel ka USA ja NSV Liit. Selle tõttu langes Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon maailmatasemel ning esile tõusid USA ja NSVL. Aastal 1950 sai Suessi kanal ametlikult Egiptuse omandiks.
juunil 1940 Eestile ultimaatium, 17. juuni saabusid Nõukogude väed Eetisse ja Eesti okupeeriti. Juulis 1940 valiti korraldati valimised riigikogusse, need valimised ei olnud vabad, sest need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on. Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa riigistamise, riigistati ettevõtted, elumajad, pangad, maa, mets, maavarad. Krooni väärtus langes, sügisel tehti rahareform rublade vastu, mis oli väga kahjulik, sest rubla oli odavam. Tekkis puudus toidu-ja tarbekaupadest. Terror algas kohe, kõigepealt kõrvaldati Eesti Vabariigi aegsed minstrid, ohvitserid, ametnikud. Muudatused toimusid ka kultuuris, hakati hävitama raamatuid ja inimeste mälust sooviti ära kustudada kõik, mida
alla finantskokkuleppele, millega Suurbritannia sai USA-lt 4400 miljonit dollarit. Sellest läks kohe 650 miljonit tasumiseks lend-lease'i eest. Marshalli plaani alusel sai Suurbritannia 2700 miljonit dollarit. Vaatamata abile tuli naelsterling devalveerida. Naelsterlingi rahvusvaheline autoriteet langes, dollari oma tõusis. Märgatav muutus leidis aset Suurbritannia majanduspoliitikas. 1945. aasta suvel tulid võimule leiboristid. Üheks suurimaks majandussanktsiooniks sai natsionaliseerimine. Riigi omandusse läksid kivisöekaevandused, gaasitööstus, elektrijaamad, suur osa sisetranspordist ja tsiviillennuväest, sideettevõtteist. Riigistati ka riigi suurim pank Inglise Pank. 1951. Aastal natsionaliseeriti ka metallurgiatööstus, kuid see tööstusharu hiljem denatsionaliseeriti. Sellega suurenes tunduvalt riikliku sektori osa Suurbritannia majanduses. Osa majandusteoreetikuid nägi selles aktis juba sotsialismiteele asumist. Nii see siiski polnud: turumajandus säilis
6 aug. 1940 Tunnused · Natsionaliseerimine e. riigistamine Sentlariseerimine (?)-tugev keskvõim Moskvas Tsensuur Ebasobiliku kunsti/kirjanduse hävitamine Tööstuse eelisarendamine Poliitikute kadumine Agraalreformid e. maareformid (nagu kolhoos) Defitsiit (kaupa ei jätku) 1941 juuni · Küüditamine (10.000 inimest rongi ja Siberisse. 22.juuni · Suur isamaasõda Sks ründab NSVL'i. NSVL taganeb, Sks tuleb peale NSVL-ile iseloomulik hävituspataljon (ehk hävitatakse kõik, pandi põlema jne) (umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe -koonduslaagrid...
9. Isikud. Kuidas on nad seotud 1939 1944. a. sündmustega? Johannes Vares Johannes Lauristin Johan Laidoner 2 Jüri Uluots Konstantin Päts Otto Tief Johan Pitka Andrei Zdanov 10. Daatumid. Mis toimus nendel kuupäevadel? 23. august 1939 17. juuni 1940 14. juuni 1941 28. september 1939 18. september 1944 21. juuni 1940 11. Mõisted: repressioon natsionaliseerimine ultimaatum uusmaasaaja 8. Eesti laskurkorpus 3
kora all. 5. Võimuaparaadi ümberkorraldamine: Amest tagandati kõrged ametinikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu) Eesti kohtusüsteem -> Nõukogude rahvakohtu. Miilits. 6. Majandusreformid: riigistamine / natsionaliseerimine (pangad, tööstus-, kaubandus ja transpordiettevõtted). Talude maks suurus 30 hektarit. Majandus käis alla, järsk hinnatõus, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit. 7. Kultuuri nõukogustamine: Kultuurirevolutsioon, koolides õpetati marksismi-leninismi. Nõukogude autorite looming teatrites, kinodes ja konstertidel. Peamised ,,kunstiliigid" propagandaplakatid ja paraadportreed. Trensuur, Eesti kultuurielu hävitati. 8
Jaan 1944: Punaarmee sissetung Eestisse. Sept 1944: Saksa vägede lahkumine Eestist. Otto Tiefi valitsus. 22. sept 1944: Punaarmee vallutab Tallinna. Nõukogude okupatsioon Riiklike institutsioonide kaotamine/asendamine. ENSV Ülemnõukogu (parlament). Rahvakomissaride Nõukogu (valitsus). Nõukogude Liidu konstitutsioon. Kommunistlik partei (ainus). Ühiskondliku- ja kultuurielu range kontroll. Eraettevõtete natsionaliseerimine. Talu max suurus 30 ha. Rahareform. Repressioonid Riigi poliitilise juhtkonna represseerimine. 11 riigivanemast pääses 1 (August Rei). Poliitikute, ärimeeste, ametnike, kirikutegelaste, kultuuritegelaste, "rahvavaenlaste" vangistamine, küüditamine, hukkamine. Küüditamine Siberisse. Saksa okupatsioon Eesti kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus: Hjalmar Mäe. Poliitilise tegevuse keelustamine. Range kontroll kõikide eluvaldkondade üle.
KUUBA KRIIS Alina Martov 9b 2017 Kriisi kujunemine • Fidel Castro kukutas võimult USA-meelse diktaatori Batista • Algas natsionaliseerimine ning suhted USA-ga halvenesid • NSVL-i ja kuuba suhted paranesid • 1962 suvel tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid • Oktoobris seadeti need üles ning sihtmärgiks oli USA • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia Kuuba kriisi algus
1945 ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Lääne riigid ei läinud Ungarile appi 1944 IMF- Rahvusvaheline valuutafond SUESSI KRIIS 1956 1947 Trumani doktriin- kommunismi pidurdamise poliitika (Türgi, Kreeka- Ing, Pr, Iisrael -> Egiptus ohustas kommunism) Suessi kanali natsionaliseerimine, Nasser tegi 1948-1952 Marshalli plaan- annab majandusabi Euroopa dem riikidele, mitte Sekkus ÜRO, 2a hiljem sai Egiptus ametlikult kanali endale, kanal jäi total. natsionaliseerituks Makartism- kommunismi- ja juudivastane poliitika (McCarthy algatatud) KUUBA KRIIS e KARIIBI KRIIS 1962
haldus- ja sõjaväeüksused kommuunideks. Tööstustoodangu suurendamine 6,5 korda, et muuta Hiina juhtivaks tööstusriigiks. Hiinas algas kiire majanduskasv, elatustaseme tõus, maa on kiiresti moderniseeritud. 5. Indoneesia pärast II maailmasõda. Riigis kehtestati diktatuur: parlament saadeti laiali, presidendi kätte koondus nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim.Presidendi Sukarno eesmärgid olid: riigi julgeoleku tagamine, välisomandi natsionaliseerimine,"Indoneesia kommunismi" ülesehitamine.Majanduslik olukord: vähenes eksport, langesid palgad, kasvas inflatsioon. 1964. Toimus riigipööre.: esiplaanile kerkisid islamiparteid, kuulutati välja nn avatud uste poliitika, olulist rolli omab sõjavägi, presidendiks saab Suhartos., kommunistid tõrjuti kõrvale. 8. Lähis- Ida rahuprotsess. Enamik palestiinlasi jäi iisraeli territooriumile ning sellest hakaksid tulenema hädad- hoogu sai terror, süvenesid majandusraskused
Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse Sotsialistlikud reformid Natsionaliseerimine 1959–1976 Kuuba peaminister 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär. Fidel Castro oli Kuuba riigipea kuni 2006. aastani, mil andis kehva tervise tõttu oma ameti üle nooremale vennale Raulile 2008. aastal keeldus ta ametisse tagasi astumast, kuna see vajab tema sõnul mobiilsust ja täielikku pühendumist ning tema tervis seda ei võimalda
Venemaa kahe maailmasõja vahel 1917 veebruarirevolutsioon Kukutatakse vene tsaar ja võim ajutiselt valitsusele kaksikvõim, Kodanlus, intelligent Lenin-töölised, talupojad, haritlased Tsaaripooldajad üritavad riigipööret Oktoobrirevolutsioon-kuulutati nõukogude võim Kuulutati välja rahudekreet Maadekreet.kõik soovijad said tasuta maad Rahvaste enesemääramisõigus(soome, eesti) Eraomandi kaotamine ehk riigistamine ehk natsionaliseerimine Repressioonid teisiti mõtlejate hulgas Proletariaadi dikdaktuur-töölisklassi vägivallale vastav võim Kodusõda ja interversioon 1918-1922 Võimult kukutatud tahtsid võimule tagasi Interventsioon- kõik suurriigid v.a saksamaa (rahuleping) Kardeti et läheb kaduma vene paigutatud raha, kommunismi ideede levik, toetati valgeid raha ja relvadega Lõppeb punaste võiduga Hukkunute arv- 13-16 miljonit(epideemiad, nälg, terror, lahingud)
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus,
Valitsuse liikmeid nimetati rahvakomissarideks ning valitsust Rahvakomissaride Nõukoguks. Selle esimeheks valiti V. Uljanov-Lenin. Kongress võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Rahudekreediga pöörduti kõikide sõdivate riikide poole ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Maadekreet tühistas aga mõisnike suuromanduse ja kuulutas maa ülemineku nõukogudele ja maakomiteedele. Peale poliitilise võimu haaramist algas kapitalistlike suhete likvideerimine, ettevõtete natsionaliseerimine ja paljud teised ümberkorraldused. Ajaloos kannab see nimetust Oktoobrirevolutsioon. ------------------------------------------------------------------------------------------------ LENIN, ULJANOV, VLADIMIR ILJITS (22. IV 1870 21. I 1924). Oli Venemaa ja rahvusvahelise kommunistliku liikumise üks juhte, NLKP ja Nõukogude riigi rajaja, marksismi teoreetik. Pärit Simbirskist, kus isa oli rahvakoolide inspektor. Lõpetas Peterburi ülikooli õigusteaduskonna
Kuuba ehk Kariibi Kriis (1962) 1959.a. kukutasid kommunistliku meelestatusega Fidel Castro poolt juhitud partisanid USA- meelse Kuuba diktaatori Batista riigipöörde tagajärjel. See ja Castro uue valitsuse edasised sammud, nagu näiteks maareform ja USA suurettevõtete natsionaliseerimine viisid suhete pingestumiseni Kuuba ja USA vahel. Võimu säilitamiseks oli Castro sunnitud leidma enesele toetust ja liitlasi võimaliku konflikti korral USA-ga. Siin tuli Kuubale appi Hrustsovi juhitud NSV Liit, kes nägi selles võimalust leidmaks tugipunkti ka Ameerika mandril ning sotsialismiideede levitamiseks. Nõukogude Liidu sõjaline ja majanduslik abi viisid Kuuba kiiresti Moskva sõiduvette ning seal kehtestati kommunistlik diktatuurireziim
Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud. Nii noor riik nagu oli Eesti, tegi pidevalt oma põhiseadust ümber ning see näitas sisepoliitika nõrkust. 20ne aasta jooksul muudeti põhiseadust 3 korda ümber
Inglismaa Valitsemine: · Riigikord parlamentaarne monarhia o Ülemkoda lordid o Alamkoda III seisus · Troonil Elisabeth II (Riiki juhib tegelikult peaminister parlamendiga) · 2 parteilisus o Leiboristid Tööerakond; sekkuvad majandusse (sotsiaalprogrammid, tööstusettevõtete natsionaliseerimine) o Konservatiivid ei sekku majandusse Majandus: · Thatcher muutis kokkuhoiupoliitikat Suletakse kahjumiga ettevõtted (varem pumbati kahjumiga ettevõtetesse raha) · Kahjumiga ettevõtete sulgemise tõttu tööpuudus · Majandus hakkas taas tõusma tänu kõrgtehnoloogia arendamisele töökohad tulevad tagasi Sisepoliitika · Probleem Iirimaa (Põhja) Usulised vastuolud katoliiklaste ja protestantide vahel
Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida - Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 kuni veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi natsionaliseerimine, ,,rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Katkesid Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. 1945
mõtte. Enamlaste võimuhaaramine Sept. - sakslased vallutavad saared Okt. - enamlaste aktiviseerumine: mood. SRK (Kingissepp, Rabtsinski) 23.okt. alustavad akt. tegevust 26.okt. alust. Riigivõimu ülevõtmist 27.okt. võimu ametlik ülevõtmine Poska - Kingissepp Enamlaste reformid Kõrgeim seadusandlik SRK (formaalselt) Täidesaatvat võimu teostas: ENTK-J.Anvelt · Kodanikuõiguste kärpimine · Natsionaliseerimine · Maad talumeestele ei antud · Repressioonid · Valimised ebademokraatlikud · Püüti neutraliseerida rahvusväeosi Enamlaste reformid · Tsensuur, ajalehtede sulgemine · Koolides kaotati usuõpetus · Kirikud rahvamajadeks · Mõisnike mavaldused konfiskeeriti Tagajärg: Suurenev rahulolematus rahva seas, toetajate kahanemine. 28. nov. Maapäeva katse tegutseda Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva illeg. koosolekul: kui saksa okupatsioon teostub, kuulutatakse eesti
1. Iseloomusta I Nõukogude okupatsiooni Eestis (muudatused majanduses, poliitikas, kultuuris) 1940 17 juuni 1941 juuli Majanduses: riigistamine, ettevõtete natsionaliseerimine, eraomanduse kaotamine, krooni asemel rubla, kaupade defitsiit, Venemaaga seotud rasketööstus. Poliitikas: Võim kommunistidele, Eesti ametnikud vabastati, võeti vastu uus nõukogude põhiseadus, Riigikogu muutus Ülemnõukoguks, Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP.
*riigivanem *Riigi juht *President (6.a.) *valitsus *täidesaatev Valitsus *Riigikogu, organ *Riigikogu, ühekojaline *seadusandlik kahekojaline: seadusandlik organ alamkoda ja *20. aastat. ülemkoda. *valimis *22. aastat. vanus Sotsialismi tunnused Majandus Sisepoliitika Kultuur *natsionaliseerimine *Eesti Kommunistlik *tsensuur omanikud saadeti Partei ainu partei, (ajakirjanduses) ära. K.Säre. *kooli programmi *Maal tekkisid *Kõrgem muutmine vene kolhoosid ja seadusandlik organ keel, NSV Liidu sovhoosid = ENSV Ülemnõukogu ajalugu. Kollektiviseerimine, J. Vares-Barbarus. *juhikultus.
Asjaajamiskeeleks sai eesti keel 3. Millal haarasid bolsevikud Eestis võimu (kuu ja aasta) miks nad hakkasid populaarsust kaotama? (5p.) Bolsevikud haarasid võimu 1917 aasta 27 oktoobril, populaarsuse kahanemise põhjused: 1) Ühe partei diktatuur 2)Demokraatlike vabaduse piiramine 3)Ei pooldatud rahvariigi loomist 4)Maa kuulutati riigi omandiks, püüti luua sotsialistlikke suurmajandeid 5)Propageerisid maailmarevolutsiooni 6) Tööstusettevõtete, pankade jms natsionaliseerimine, ehk riigistamine 4. Millal (kuupäevaga) ja kelle poolt kuulutati välja Eesti Vabariik, miks oli see võimalik ja vajalik? (5p.) Eesti riik kuulutati välja 24 veebruar 1918 aastal K.Pätsi, K.Koniku ja J.Vilmsi poolt. 5.Miks suutsid eestlased vabadussõjas vastupealetungile asuda?(4p.) *Koolipoisid läksid sõtta *Sõjaväe ülemjuhatajaks J.Laidoner *Algas vabatahtlike väeüksuste loomine- J.Kuperjanov *Soomusrong-J.Pitka *Välisabi- Suurbritannia laevastik, Taani ja Soome vabatahtlikud 6
samas poliitilist varjupaika taotlenud nt. Soomes. Siis ei oleks tekitatud maailmale muljet, nagu Eesti oleks ise vabatahtlikult NSVL-ga liitunud. Samas Teherani konverents ei andnud Balti riikidele lootust, et abi on läänest oodata. NSVL põhiseaduse eeskujul koostati uued põhiseadused, juhtiv roll ühiskonnas läks kommunistliku partei kätte. Eestis sai partei esimeheks Säre.Seadused muudeti sarnaseks NSV Liidu omadega, politsei asendus miilitsaga ja majanduses algas natsionaliseerimine. Et inimesi kolhoosidesse sundida, toimusid massiküüditamised. 26. märtsil 1949 küüditati Eestist 20 000 inimest, Lätist 43 000 ja Leedust 33 500 inimest. Kuigi osa inimesi oli valinud võitluse võimu vastu, metsavendluse kujul, ei omanud see riigi tasandil eriti suurt tähtsust. Ka pärast II ms ei olnud Balti riikidel valikut. Jalta konverentsil, nagu Teherani konverentsilgi, jätsid Churchill ja Roosevelt Eesti, Läti ja Leedu Nõukogude mõjusfääri.
• moderniseeriti tootmistehnoloogiat; Poliitika tulemused ilmnesid 1980-ndate aastate II poolel- majanduskasv suurenes, vähenesid tööpuudus ja inflatsioon. Sisepoliitika Kasutusel oli kaheparteiline süsteem Konservatiivne Partei. Iseloomulikud jooned: • majanduses pooldavad vaba turumajandust (denatsionaliseerimine) • välispoliitiliselt aktiivsemad Leiboristlik Partei e. Tööerakond. Iseloomulikud jooned: • majanduses riigi osa suurendamine (natsionaliseerimine, sotsiaalabi programmid) • ametiühingute suur mõju poliitikas • välispoliitikas passiivsemad. • Peale II maailmasõda olid mõlemad parteid vaheldumisi võimul. Suurbritannia on parlamentaarne monarhia. Välispoliitika Üheks välispoliitiliseks eesmärgiks oli säilitada Suurbritanniale koht suurriikide seas. Suurbritannia oli NATO asutajaliige. 1956.a. sai ta tuumarelva omanikuks.1956.a osales Suessi kriisis. mille tõttu
1943 Therani konverents, It kapituleerus. 1944 Normandias avati teine rinne USA, SB ja Kanada poolt Sm vastu, vaherahu Soome ja NSVL vahel. 1945 Jalta konverents, Sm kapituleerus, Teine MS lõppes Jp kapituleerumisega. Suur põgenemine sügis 1944, põgenemine Nõukogude võimu eest läände. Mobilisatsioon sõjaväkke kutsumine. Metsavennad karistuste või repressioonide hirmus metsa põgenenud inimesed, osa tegutses aktiivselt nõukoguse võimu esindajate vastu. Natsionaliseerimine riigistamine. Massiküüditamine repressioonide tippsündmus, inimeste vägivaldne, massiline ilma kohustuseta kodumaalt välja viimine 14. juuni 1941. Kolmikpakt sõlmiti 1940 sügisel Sm, It ja Jp vahel Berliinis, millega võeti endale kohustus üksteist igati toetada. Holokaust juutide hävitamine. Atlandi harta 1941 suvel kirjutasid Roosvelt ja Chruchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
1. Sündmuste jada, kuidas pääsesid kommunistid võimule Ida-Euroopas: Pärast Teist maailmasõda asus NSV Liit võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas 1948. aastaks kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kehtestati Kesk-ja Ida-Euroopas ühesuguse skeemi põhjal. Kohe pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valitsus. (Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused, nagu maareform ning sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati valimised, mille järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Likvideeriti ka opositsioon kommunistliku partei enda ridades ehk kõik need, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale täielikult alluda. Kommunistid tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Ida- Saksamaal 1
küüditatakse. 6. augusti tullakse vastu Eesti NSV palvele liituda NSV Liiduga. Johannes Vares, Johannes Lauristin olid sel ajal tähtsaimad poliitikategelased, Lauristin oli valitsuse juht. 1940 1941. Võimukorraldus tehti täielikult ümber, muudeti selliseks, nagu oli NSVL-is. Teiseks algasid repressioonid nende suhtes, kes olid teist meelt või seotud kodanliku valitsusega. Muutusi tehti majanduses, toimus kolm olulist reformi. Maareform, natsionaliseerimine (riigistamine) ja rahareform. Need on olulised, eriti natsionaliseerimine ja maareform on selle tõttu, et need mõjutasid tavainimese elu väga tugevalt. Selle tõttu ei saanud NSVL kuigi suurt toetust. Punane terror muutus oluliseks faktoriks, miks okupatsioonile vastu oldi. Selle kulminatsioon on 14. juulil 1941 toimunud juuliküüditamine, kus küüditati umbes 10 000 inimest. Sõda Eesti territooriumil 22. juuni 1941 algab Vene-Saksa sõda, Hitleri väed tungivad NSVL-ile kallale.
Jüri Uluots. 9) Millal valiti riigi uus volikogu ja miks need valimised ei olnud seaduslikud? 21.juuli, 1940 (ENSV). Üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 10)Millal sai Eestist ENSV ja millal Eesti võeti Nõukogude Liidu koosseisu? 21.juuli, 1940-ENSV 6.august, 1940-võeti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu 11)Millised ümberkorraldused toimusid esimesel NSVL a-l? (Majanduses, sisepoliitikas ja kultuurielus) Majandus · Natsionaliseerimine e. riigistamine (ettevõtted, elumajad, pangad, maa ja maavarad) · Sügisel, 1940, rahareform-kroonid rublade vastu · Tõsteti hindu, defitsiit (puudus tarbekaupadest) · Maareform-uusmaasaajad, kõikidele anti maad Haridus · Esimeseks võõrkeeleks vene keel Kultuur · Puhastus raamatukogudes · Purustati vabadussõjasambaid Terror, algasid arreteerimised. 12)Miks esimene Nõukogude aasta muutis eestlaste suhtumist sakslastesse?
Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine, repressioonid vastaste kallal, kiriku tagakiusamine Jaan Anvelt sündis 18.aprill 1884 1907 astus Peterburi ülikooli, kus heideti välja revolutsioonilise tegevuse eest andis välja enamlikku ajalehte "Kiir" 1917 Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees 1924 1.detsembri mässu organiseerija Eestis hukati Stalinlike repressioonide käigus 11.detsember 1937 MURRANG armee suurenemine
Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis NSV riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, mis alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.).9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a. USA- s Fultonis peetud kõnes Winston Churchill, kes konstateeris, et endiste liitlaste vahel valitsevad lepitamatud vastuolud ning, et NSV Liidu okupeeritud territooriumi ja Lääneriikide vahele on laskunud raudne eesriie. BERLIINI BLOKAAD 1948-1949- USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid
annaabi.ee 
