Küüditamine Baltimaades Mõiste Küüditamine ehk deporteerimine inimeste sunniviisiline ümberasustamine, inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamise algus 14. juuni 1941 Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Eestist plaaniti välja saata ligi 15 000 inimest "Troikad" Eesmärk: eemaldada "vaenulikud" inimkategooriad Juuniküüditamine Peredele loeti ette määrus Küüditavaid otsiti taga 16. juunini 17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg
1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist väljasaatmisele 11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki. Deporteerimine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt läbi viia ühe päeva jooksul. Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus täisealistest meestest kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest. Edasi kulges nende tee täistuubitud vagunites Narva ja Irboska kaudu Siberi surmalaagritesse, kus suurem osa neist peagi hukkus või hukati. 1942. aasta kevadeks oli umbes 3500
Miks põgenesid inimesed massiliselt Ida-Saksamaalt? Nim 3 põhj 1) ei tahtnud olla kommunistlikud 2) ei tahtnud olla NSV liidu mõju all 3) rahulolematus viletsate elu, palgatingimustega Iseloomusta kahe korea suhteid tänapäeval (koos põhjendusega). Pingelised, nt 2010 aastal tulistas P-K L-Ks vaidlusealuse merepiiril asuvat saart. Churchilli kõne Milliseid nõukogude liidu tegevusi okupeeritud aladel mainib Churchill, mis olid demo lääneriikidele vastuvõetamatud? Miljonite sakslaste deporteerimine, kommunistlike parteidi asustamine kõikjal NL, iidsete ja kuulsate euroopa linnade NL mõjusfääri hoidmine. Mida pidas Churchill silmas mõiste all „raudne eesriie? NL eraldamine end muust maailmast, tõkestades sedasi läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega.
poolt,eesmärgina piirata vajaliku informatsiooni jõudmist inimesteni e) natsionaliseerimine Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad f) Kollektiviseerimine Kolhooside rajamine g) GULAG/ GULag gulag juhtis kogu tootmissüsteemi ja jälgis, et vangid teeksid tööd ja asunikud ei põgeneks elukohast h) Küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. i) Deporteerimine küüditamine j) repressioonid on surve avaldamine, mahasurumine või karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus Adamsoni õpikust lk 78-89 Rahvusvahelistest suhetest tuletate meelde eelmise kontrolltöö materjali.
alamrassiks (+ homoseksuaalid + vaimne- ja füüsikaline puue) hävitustöö, intelligents tuli hävitada!; o 1935 Nürbergi seadused kollane kuusnurk üle riiete! 1938 ,,Kristallöö" juute peeti kui loomi, algas juutide tagakiusamine (Heydrich) juudiärid hävitati, lapsed visati koolist välja, keelati maa omamine; o 1. Sept. 1939 5 aasta pärast 5 miljonit juuti surnud, deporteerimine (Auschwits suurim koonduslaager Poolas) hävituslaagritesse, surve getodesse (Einsatzgruppen tegelesid juutide hävitamisega, Mengele inimkatsed ,,surmaingel"); 1942 Wannasee konverents (Eichmann) väidetavalt tapeti 6 miljonit juuti, punaarmee päästis Auschwitzist osad.; TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 7 o NSVL: Katõn (Poola metsades massimõrv ~ 20 000 ohvitseri). 1941 suvel
haridussüsteemi ümberkorraldamine nõukogude mudeli järgi jms. Pärast sõja algust Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel pandi Nõukogude Liidu riigi-, partei- ja sõjaväeasutuste korraldusel ning Punaarmee, Balti laevastiku ja paramilitaarsete (hävituspataljonid) üksuste poolt juulist oktoobrini 1941 Eestis toime järgmised sõjakuriteod: 1) rohkem kui 2000 tsiviilisiku tapmine; 2) eesti oskustööliste ja ametnike deporteerimine Nõukogude Liidu tagalasse koos ettevõtete ja asutustega (nn evakueerimine; ca 25 000 inimest; see arv sisaldab ka Nõukogude Liidust 19401941 tulnud isikud, kes tagasi läksid, ja pealetungivate Saksa vägede eest põgenenud isikud (nn kommunistlikud aktivistid, samuti suur osa Eesti juutidest), kes tuleb eristada ülejäänutest); 3) sõjaväeteenistuseks kõlblikus eas meeste (üle 32000 mehe) deporteerimine
Versailles' rahu vastane liitus nende teesidega populaarsust koguva NSDAPga. Kasutades ära oma sõjaväelist väljaõpet ning sõjakangelase oreooli hakkas ta arendama partei poolsõjaväelist organisatsiooni Sturmabteilungit (SA), mille juhiks sai ta jaanuarikuus 1923. · Hitleri agaraim ja agressiivseim käsilane · Tema kaasvastutusel toimus välismaalastest sunnitööliste deporteerimine ja juudimõrv. Ilma mingi enesesüüdistuseta tunnistas Göring end avalikult südametunnistuseta inimeseks: "Mul pole südametunnistust. Minu südametunnistuse nimi on Hitler." · 1932 valiti Göring Riigipäeva esimeheks SS: · Vastutav enamike sõjakuritegude eest · Peamine organisatsioon, mis viis läbi Holokausti · Juutide isolatsioon ja väljatõrjumine vallutatud aladelt, nende vara konfiskeerimine ja nende
Göring erines teistest oma hea päritolu, lihvitud maneeride ja inimeste veenmisoskuse poolest. Otsustavatel momentidel käitus mees täiesti külmavereliselt. Piiritu ehitamistahte ja edevuse taga peitis end kurjategijaks sündinud vägivallatseja. Tema käekirja kandsid nii pärast 1934. aastal lavastatud Röhmiafääri toimunud mõrvad kui esimesed kontsentratsioonilaagrid ja reziimivastaste terror Preisimaal. Tema kaasvastutusel toimus välismaalastest sunnitööliste deporteerimine ja juudimõrv. Ilma mingi enesesüüdistuseta tunnistas Göring end avalikult südametunnistuseta inimeseks: "Mul pole südametunnistust. Minu südametunnistuse nimi on Hitler." Vaatamata kõigele polnud Göring, füüreri parem käsi, hasartmängija. Ta vältis sõjaekspansiooni riisikot, pannes oma lootused väljapressimistele, määrates nende maade edasise saatuse Euroopa konverentsilaudade taga. Göring: "Jätame kord selle va banque mängmise." Hitler: "Olen kogu oma
Ohvrite arv u 5-6mlj ,,Holokauston" põletusohver Kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiidiks IIMS algul o Genotsiid tahtlik tegevus, hävitada täielikult/osaliselt mingi etniline/rassiline/religioosne üksus *IGAPÄEVAELU Surm getodes oli igapäevane, kõiki haigeid lapsi ei suudetud päästa, sest neid oli väga palju, saadeti lslt surema Juutide deporteerimine toimus, sest nii oli neid kergem tappa ja seda taheti salajas hoida, et säilitada ,,häid" suhteid teiste tsiviilelanikega (viidi kõik ühte linna surema) ,,Juudid ahju" ,,surmabussidega" toodi juute Hadamari linna ja veidi hiljem oli näha korstnast tõusvat suitsu eemaletõukava haisuga Kasutusel mürk Zyklon B sest se tapab hästi ka inimesi ja kiiresti Suurim ohvrite arv oli Auschwits-Birkenau koonduslaagris (u 1100000)
● 1935.a. võeti juutidelt kodakondsus ● Ei lubatud abielluda mittejuutidega ● 1938.a. nov. nn.”Kristallöö” – pogrommide kõrgpunkt HOLOKAUST ● „Kristallöö“ järel viidi tuhanded juudid koonduslaagritesse. ● 1939.a. kui algas II maailmasõda koondati juudid üle rahvastatud getodesse. ● 1941.a. kui Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu, loodi spetsiaalsed tapmiskomandod juutide hukkamiseks. ● Algas Lääne - Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja vangilaagritesse. Suuremad vangilaagrid - Auschwitz, Treblinka, Dachau, Buchenwald ● Holokausti ohvrite arvuks hinnatakse 5-6 miljonit. ● Mõistest - “holokaust” kr. k. holokauston (‘täielikult põlenud/ohverdatud”) - põletusohver ● Holokausti kvalifitseeritakse rahvusvahelise õiguse seisukohalt juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiidiks Teise maailmasõja ajal
Ja nüüd 782. aastal, leidis aset see tragöödia. Saksid, kelle Karl oli slaavlaste vastu sõtta kutsunud, hävitasid tema idafrankidest koosneva armee ja mõrvasid tena enda poolt läkitatud saadikud. Kogu aeg oli Karl andestanud ja saksid truudust vandunud ning korduvalt oma elu pandiks andnud. Verdenis kaotasidki truudusemurdjad üksnes selle, mille nad olid pantinud: oma elu. Küüditamine see oli vahend, mida olid kasutanud juba Rooma keisrid: deporteerimine, sunniviisiline ümberasustamine. Saksid pillutati laiali üle kogu Saksimaa. Küüditamine tabas nii õiglaseid kui ka patuseid. Seejuures koostasid küüditatud palvekirja, pöördudes keiser Ludwig Vaga poole ja lootsid temalt õiglast otsust. See oli dokument inimlikust tragöödiast, ajastu peegelpilt, mis tõestab, kui valimatult tegutsesid Frangi võimukandjad. Igal revolutsioonil, igal ülestõusul on lisaks ideelistele sihtidele ka oma majanduslikud põhjused.
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi,...
nimetatud järelvalvemeetmeid, ei või ta kohelda põgenikke, keda tegelikult ei kaitse ükski valitsus, vaenuliku riigi kodanikest välismaalastena ainuüksi seetõttu, et de jure on neil vaenuliku riigi kodakondsus" ; ja 1977. aasta GK I lisaprotokoll. Pagulaste kaitse humanitaarõiguses (jätk I) Genfi IV konventsiooni artikkel 49 sätestab "kaitstud isikute üksikud või massilised ümberasustamised, samuti nende deporteerimine okupeeritud territooriumilt okupeeriva riigi või mõne muu riigi territooriumile, olgu see okupeeritud või mitte, on motiivist olenemata keelatud". Edasi sedastatakse samas artiklis, et: "okupeeriv riik ei või okupeeritud territooriumile deporteerida või ümber asustada osa oma tsiviilelanikkonnast". Pagulaste kaitse humanitaarõiguses (jätk 2) 1977. aasta I lisaprotokolli artikli 85 "Käesoleva
1939 – Algas Teine maailmasõja. Saksamaal ja Poolas sunniti juute kandma Taaveti tähe kujutisega käepaela või kollast tähte riietel. Nad koondati ülerahvastatud getodesse. 1941 – Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu. Saksa võimud lõid spetsiaalsed tapmiskomandod Einsatzgruppen juutide hukkamiseks. Kõik juudid okupeeritud Nõukogude Liidu territooriumil pidid hakkama kandma kollast tähte. Algas Lääne-Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja juutide gaasitamine Chelmo laagris – esimeses surmalaagris. 1942 – Wannsee konverentsil võeti vastu otsus juutide täieliku hävitamise kohta (lõpplahendus). Algas Ida-Euroopa juutide hukkamine Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites, massiline gaasitamine Auschwitz-Birkenau ja Majdaneki surmalaagrites. Lääne-Euroopa juudid deporteeriti Auschwitz-Birkenau laagritesse.
erru ja kantsleriks sai Seyss-Inquart. · 12.03.1938 marssisid Saksa väed vastupanu kohtamata Austriasse sisse. Suur osa austerlasi tervitas liitmist. Hitler viis enda kontrolli all 10.4.1934 läbi referendumi Austria liidendamise heakskiitmiseks · Austria liideti Saksmaaga nn. Ostmarki provintsina. Kristallöö (Kristallnacht) ja repressioonid · 9.-10.11.1938 Saksamaal rüüstatakse juudi sünagooge, juudi poode, tapetakse juute. · Algab juutide avalik deporteerimine koonduslaagritesse. · Enne Teist Maailmasõda keskendub natsionaalsotsialistide repressioonipoliitika siiski valdavalt Hitleri otsestele poliitilistele vastastele. Kokkuvõtteks · Euroopa tuleviku suhtes oli moodustunud olid kolm blokki: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan; Inglismaa ja Prantsusmaa ning Nõukogude Liit. Küsimus seisnes selles, millised saavad olema nende vahekorrad.
ja jagati maata meestele, kellest hiljem said kommunitide tulihingelised pooldajad. Talu maksimaalseks suurseks võis olla 30 ha), hakati looma sovhoose. Eestis viidi läbi rahareform, seda kroonile väga kahjulikus kursis. Sisuliselt võeti inimestelt raha käest. Kaubad hakkasid defitsiitseks muutuma. Raamatukogudest hakati põletama kodanlikke raamatuid. Inimesi hakkati arreteerima ametite alusel. 14.06.1941 - massiküüditamine ehk deporteerimine. Eestist viidi 10'000 inimest. Enamuse neist moodustasid mehed. Valiti välja potsensiaalsed sakslaste toetajad. 22.06.1941 - Sakslased tungisid NL-ile kallale. Selle tulemusena taheti Eestit puhastada Saksamaa toetajatest. Lõuna-eestis võtsid metsavennad võimu ajutiselt enda kätte. 07.07.1941 - Esimesed Saksa regulaarväed jõudsid Eesti pinnale Ikla juures. Sakslasi võti alguses vastu kui vabastajaid. Nõukogude Liit kaitses Eestit ägedamalt kui Leedut või Lätit
regulaarse kohtumõistmise õiguse äravõtmine; (vii) ebaseaduslik väljasaatmine või ümberasustamine või ebaseaduslik vangistamine; (viii) pantvangide võtmine. Täiendav jurisdiktsioon. Rahvusvaheline Kriminaalkohus ainult täiendab riiklikke kriminaaljurisdiktsioone. Inimsusevastased kuriteod on ükskõik missuguse tsiviilelanikkonna vastu suunatud mõrvamine, hävitamine, orjastamine,küüditamine, deporteerimine, rüüstamine, vabaduse võtmine, piinamine, vägistamine ja muud inimsusevastased teod, mis on toime pandud relvakonflikti ajal; samuti tagakiusamised poliitilisel, rassilisel või usulisel pinnal sõjakuritegude või rahu vastaste kuritegude toimepanemisel või seoses nende kuritegudega. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi artikli 7 I ja II lõik. I - Statuudis tähendab «inimsusevastane kuritegu» ühte järgmistest tegudest, mis on teadlikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
