mistõttu vaba (toimiv) fraktsioon on väike. Seerumi albumiini normaalsest väiksema koguse korral tekib vaba fraktsiooni rohkem ilmnevad kõrvaltoimed. - Biosaadavus ja kliirens varieeruvad sõltuvalt loomaliigist ja preparaadist. - Metabolism maksas, konjugeerivad glükuroniidideks GLÜKURONÜÜLTRANSFERAASI toimel. Kassidele toksilised! (Puudub ensüüm) - Noorloomadel ja vanadel loomadel vaba fraktsiooni osakaal plasmas rohkem, doos peab olema väiksem. Elimineerivad aeglasem. - Eritumine neerude kaudu. · Farmakodünaamika - Palaviku, põletiku ja valu vähendamine. - Põletiku korral vähendavad eksudatsiooni, turset, fagotsütoosi, eriti mitteinfektsioossete põletike korral. - Antipüreetiline toime ei ilmne normaalse kehatemperatuuri korral. Kõrgenenud temperatuuri korral vabanevad
Niisugune "parim-halva-mängu-juures-strateegia" on eriti mõttekas siis, kui tegemist ei ole geneetiliselt määratud strateegiaga ja on lootust, et vanemaks saades või toitumusliku seisundi paranedes võib isend asuda rakendama mõnd edukamat strateegiat, või et vähemalt isendi järglastel, kes juhtuvad kasvama üles paremates tingimustes, õnnestub oma esivanema ebaedu korvata. Väga tavaline on parim-halva-mängu-juures-strateegia just noorloomadel. Näiteks hoolitsevad mõnede liikide noorlinnud koos oma vanematega niikaua oma nooremate õdede- vendade eest, kuni neil endil õnnestub mõni pesitsusterritoorium hõivata. Nii saavad noored vallalised isendid pesitsusvõimaluse esialgsest puudumisest hoolimata Kõik isenditevahelised erinevused ei ole aga ajutised ega noorusest tingitud. Paljud neist on püsivad ning seonduvad kas isendite erineva genotüübiga või näiteks sooga. Ka sellisel juhul
Püsiparasiidid - elavad kogu eluaja väliskatetel (nt. Väivid, lestad) Ajutised sääsed, kärbsed, puugid, kiinid Parasiitide kahjustav toime: 1) Toituvad organismile vajalikest ainetest 2) Mehaaniline kahjustus vigastavad kudesidtüsistused 3) Toksiline toime organismile (nende eritatavd laguproduktid on mürgisedKNS häired) Parasitaarhaiguste kulg: Täiskasvanud organismidel kulgevad tihti latentselt (e. ilma tunnusteta) Noorloomadel kulg äge ja tihti halva prognoosiga Oluline boksid ja künad puhtad hoida! Siseparasiidid Anoplotsefalidoos paelusstõbi Suurus/kuju: lüliline (spagett 4-8cm pikk, u 1 cm lai) ?kaheperemeheline täiskasvanud isend hobuse organismismunaväliskeskkonnassarvlest(vaheperemees)vastne hobune sööb ära sarvlestavastne jääb hobusesse elama ja areneb täiskasvanud isendiks (lõpp-peremees)
kontraheeruda enne vatsakesi. 14. Elektrokardiograafia väljendab südamelihaskiudude depolarisatsioon ja repolarisatsioon mis põhjustavad üle keha levivaid aktsioonivoolusid, mida saab registreerida elektroodide abil naha pinnal. 15. Ehhokardiograafia võimaldab südant uurida ultraheli abil. 16. Südame tsükkel koosneb süstolist ehk kontraktsioonist ja diastolist ehk lõtvumisest. 17. Tsüklite arvu ühes minutis nimetatakse südame minutisageduseks. 18. Noorloomadel on minutisagedus suurem kui täiskasvanutel. 19. Diastolis toimub rõhu langemine vatsakestes ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste
Tsingitarve Mäletsejaliste tsingivajadus saab kaetud kui ratsiooni kuivaines on 40-50 mg/kg tsinki, sugusigade kuivsööda kilogrammis peaks leiduma 50, põrsastel 80, kesikutel 60, nuumikutel 50 mg tsinki . Tsingidefitsiit Tsingidefitsiiti esineb sagedamini sigadel, kuid ka veised, lambad, kitsed võivad selle all kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha
koolikud. Veistel, väíkemäletsejalistel – vatsapuhitus. koer/kass vähemalt 6 tundi enne operatsiooni (6 - 12) hobune 24 tundi enne operatsiooni veis 12 (võimalusel 24) tundi enne operatsiooni kassipojad/kutsikad kuni 4 kuu vanuseni ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht vars/vasikas ei pea nälgima: hüpoglükeemia oht närilised: ei pea nälgima Joomine juua ei anta 2 tundi enne operatsiooni Noorloomadel/kutsikatel/kassipoegadel/närilistel mõõta glükoositaset. Eriti kui operatsioonile on eelnenud isutusega seotud terviseprobleem. Oluline kääbus koeratõugudel. Vajadusel tuleb korrigeerida hüpoglükeemiat. 1 B. Looma ettevalmistamine erakorraliseks operatsiooniks või juhul kui loomal esineb mingi tausthaigus või seisund mis halvendab looma üldanesteesia taluvust (nt. neerupuudulikus, südame- või
seedenõredes. 7 Kaalium asub peamiselt rakkudes, rohkesti lihastes ja vere erütrotsüütides. Oluline osa süsivesikute ainevahetuses. Naatrium ja kaalium on organismile vajalikud närvi- ja lihaskoes. Naatriumi-ja kaaliumiioonide vahekorrast sõltub südame korrapärane, rütmiline kontraheerumine. Naatriumi puudus avaldub loomadel: söögiisu halvenemises, halveneb sööda proteiini ja energia kasutamine, noorloomadel aeglustub kasv. Kloor on mao soolhappekoostises.. Enamik taimseid söötasid on naatriumi- ja kloorivaesed. Rohkesti on naatriumi loomsetes produktides – lihas, lihajahus, mereandides (kalas, kalajahus). Loomade naatriumi ja kloori tarve rahuldatakse keedusoola (NaCl) söötmisega. 70% organismis leiduvast magneesiumist on luude koostises. Võtab osa süsivesikute, kaltsiumi ja fosfori ainevahetusest. Rohkesti leidub teda rohelistes taimedes klorofülli koostises. Magneesiumi puudumisel
Arusisalik on enamasti pruunikas, noortel loomadel on saba kerest tumedam. Pea- ja kõrvapiirkonna kilbiste paiknemine on kivisisalikust erinev. Video – noor arusisalik http://www.arkive.org/viviparous-lizard/lacerta-vivipara/video-09.html Video – arusisalik joomas http://www.arkive.org/viviparous-lizard/lacerta-vivipara/video-08b.html Kivisisalik: Pruunikas-rohekas sisalik, keda iseloomustavad tugevad kuklakilbised. Noorloomadel pole kunagi saba ja kere eri värvi. Kivisisalik muneb oma munad pinnasesse ja on seeläbi rohkem levinud liivastel aladel, näiteks leidub teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal, Koidula ümbruses, Harglas, Karulas. Video – kivisisaliku munade koorumine http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09b.html Video – kivisisalike paaritumine http://www.arkive.org/sand-lizard/lacerta-agilis/video-09a.html Vaskuss:
Looma mudeli abil hinnatakse vaadeldud loomade endi aretusväärusi. Loomadevahelist sugulust arvesse võttes saame leida aretusväärtused ka ilma vaatlustulemusteta isendeile (näiteks pullidele piimatoodangu või jääradele poegimisraskuse osas). BLUP‐kontrollpäeva loomamudel – loomamudeli modifikatsioon, kus laktatsioonitoodangute asemel kasutatakse vahetult kontrollpäeva toodanguid. Emapoolse efektiga mudelid? Millal kasutatakse? Noorloomadel mõõdetavad tunnused sõltuvad aga üsna palju nende emast ja/või neid ümbritsevast keskkonnast (pesakonna mõju). Emapoolselt mõjutatud tunnuste hulka kuuluvad näiteks lihaveiste võõrutusmass, põrsaste pesakonnamass jne. Marker- ja genoomselektsioon, referentspopulatsioon, genoomaretusväärtused. Geneetika arenguga lisandus põllumajandusloomade aretusse võimalus võtta arvesse loomade erinevusi DNA-tasandil - vastavat selektsioonimeetodit nimetatakse marker- selektsiooniks
Kohastunud aastatuhandeid põhisöödaks olnud heintaimede keemilisele koostisele. Meie maafondis rohkesti heintaimede viljelemiseks sobivaid muldi. Kasutamata alad sobilik oleks üle viia rohumaadeks. Heintaimede viljelemisel vähem tööjõudu vaja kui teraviljdel. Liblikõielistel heintaimdele bioloogiline võime siduda ja akumuleerida palju lämmastikku. Väetamise kulud väiksemad. Veiste suvine söötmine peaks põhinema karjamaarohul osatähtsusega 80%. Noorloomadel 100%. Valguprobleemi lahendamiseks: 1. Liblikõieliste heintaimede kasvupind suurenema 50 %-ni kogu rohumaade üldpinnast. 2. Et rohumaad oleks liblikõieliste rohked, peab igal aastal tegema uuenduskülv. 3. 2-3 niidet suve jooksul 4. Süsteem, et loomad pidevalt varustatud hea rohusöödaga. 5. Õigeaegne ja korralik rajamine, kõrreliste rohumaade nõuetekohane lämmastikuga väetamine 6. Söötade valmistamistehnoloogia, konservantide kasutamine ja
nende vitamiinitarve on suur. A vitamiin Vitamiini A (rasvlahustuv vitamiin) (retinool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. A vitamiin on vajalik: hea nägemise tagamiseks (silmapurpuri e rodopsiini tootmiseks), immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks, naha ja limaskestade, samuti maksa normaalseks talitluseks, Vitamiini A defitsiidi sümptomid on: · nägemise halvenemine (kanapimedus - ei näe hämaras); · noorloomadel kasvu peetus; · emasloomadel sigimishäired, abordid, väärarenguga vigased, pimedad järglased; · toodangu langus; · kõhulahtisus; · nahaainevahetuse häired - kuiv, ketendav, sarvestunud, lõhenenud nahk; · häired närvisüsteemi talitluses, väsimus. ·Vitamiini A leidub ainult loomse päritoluga produktides - kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides
kuuselt. Tiinus kestab 30- 35 päeva. Pesakonnas 4-9 poega ja aastas 1 pesakond. Pojad võõrduvad emapiimast 5-6 nädalaselt. Eluiga 10 a tehistingimustes, kui looduses palju vähem. ( Euroopa imetajad) Tuhkur ( Mustela Putorius ) Kehaehitus ja välimus Tume- kuni mustjaspruun, koonuots ning silma- ja kõrvalesta vaheline ala valged. Talvel annab tumedama ja hõredama pealiskarva alt paistev kahvatukollane aluskarv loomale eripärase välimuse. Noorloomadel on esimesel talvel tihe tuhmkollane kasukas. Karvavahetus toimub mais- juunis. Tüvepikkus isastel 610- 1300 g, emastel 310- 600 g (sünnikaal 9-10 g ). Anaalnäärmed toodavad nõret, mida kasutab lõhnamärgistamisel aga ka enesekaitsel.( Euroopa imetajad) Leviala Pesitseb madalikualade metsamaastikel, samuti jõekallastel ja soistel aladel. Tihti talude ümbruses. Uru kaevab ise või võtab üle suurematelt närilistelt. Pesa vooderdab rohu ja samblaga. Tuhkur
Vitamiinide puudusest tulenevaid haigusi tunti ammu enne nende avastamist. Vitamiinid liigitatakse: * rasvaslahustuvateks (A, D, E, K) * veeslahustuvateks (B-rühma vitamiinid, H, P, C-vit., paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tänapäeval on teada palju vitamiinide vaegusest põhjustatud ainevahetushaigusi. Nende puudus põhjustab suurt kahju loomakasvatusele: * organismi vastupanuvõime haigustele väheneb, * noorloomadel pidurdub kasv ja areng, * suguloomadel sugulised funktsioonid halvenevad, * produktiivloomadel väheneb toodang. A-vitamiini (retinool, akseroftool) toime loomorganismis on väga lai ja mitmekesine ja paljuski veel ebaselge. A-vitamiini leidub ainult loomse päritoluga produktides kalas, kalamaksas, kalamaksaõlis, piimas, koores, võis, munarebus, veres ja sellest valmistatud produktides. Taimedes leidub A-vitamiini provitamiini karotiini, millest loomad on võimelised
Sigadele ja lindudele söödetakse mikroobest fütaasi looduskaitselistel eesmärkidel. Rauast, tsingist, vasest, naatriumist peab rääkima, et miks tarvis jne. Seleen Seleeni on pärmis palju, tuleb leiba süüa, et hoida seleeni tase organismis normi piires. Seleen on rakusisese ensüümi glutatioonperoksüdaas koostises. Ta muudab rakkudes rasvhapete oksüdatsioonil tekkinud radikaalid alkoholiks. Seleeni puudus põhjustab noorloomadel ( talledel, vasikatel) valgelihastõbe. Söötmisõpetus loeng 07.10.08 Vats kui ökoloogiline süsteem · Vats on anaeroobselt töötav fermentaator ( mikroornismide poolt toodetavad fermendid hakkavad lagundama sööta) · Vatsa-võrkmiku kontraktsioonid 1,6...1,7 X min · Vatsavedeliku pH kõigub piirides : 5.0...7,5 · Vatsa temperatuur on vahemikus 38...42°C · Vatsa satub ca 100 ml hapnikku ööpäevas
Haiguse läbipõdenud põrsaste areng aga pidurdub. Aneemiat süvendab ka tiinete ja imetavate emiste söötmine ühekülgse ratsiooniga, mis ei rahulda nende proteiini, mineraalelemendi ja vitamiinitarvet. Peab aga mainima, et ka emise normidekohasel söötmisel ei suurene emisepiima rauasisaldus sedavõrd, et see tagaks põrsaste täieliku rauatarbe. 30 Põrsad kasvavad kiiresti ja seega on nende rauatarve suurem kui teiste liikide noorloomadel. Rauatarbe rahuldamiseks süstitakse põrsastele 2.–4. elupäeval rauapreparaate, mis rahuldab põrsa rauatarbe selle ajani, mil nad hakkavad sööma lisasööta. Kui põrsaid hakatakse lisasöödaga söötma suhteliselt hilja (alles 2. elukuul), tuleks rauapreparaati süstida veel üks kord. Aneemia esineb sigalas kasvavatel põrsastel. Kui imetavaid emiseid peetakse suvelaagris, tuhnivad põrsad mulda, kust saavad rauda
Gastrointestinaal trakt – nakatumine toimub, kui neelatakse toidu või joogiga viirused alla. Nakatutakse mao ja soolte limaskesta kaudu. Kaitsebarjääriks: happeline KK, lima, seedeensüümid on antimikroobse aktiivsusega, sapp ja pankreasenõre, esinevad defensiinid ja antikehad (IgA). Nakatatakse epiteeli ja Peyeri naaste. Rotaviirused ja enteroviirused – happe ja sapi resistentsed. Coronaviirus on küll labiilne, kuid noorloomadel on piim happe suhtes puhvriks. Rotaviiruseid proteaasid ei heiduta – hoopis soodustab nakatamist. Rotaviirus ja coronaviirus põhjustavad tõsiseid haiguseid, kuid entero- ja adenoviirused võivad toimida asümptomaatiliselt. Parvoviirus ja morbilliviirus võivad põhjustada gastrointestinaalseid haigusi, juhul kui nad on vireemiaga sinna kohta levinud. Nahk – madal pH, keratiniseeritus, rasvhapped nahas – kaitse. Lisaks ka Langerhansi rakud (dendriitrakud)
· Mittemäletsejatel intensiivistub glükoneogenees nälgimisel. · 20 30 kg piima päevatoodangu puhul sünteesitakse glükoneogeneesi abil päevas 2000 2500 g glükoosi. · Vatsast imendub 1,1 1,5 kg propionaati, mis on oluline lähteaine glükoneogeneesis. · Glükagooni peetakse keskse tähtsusega glükoneogeneesi stimuleerivaks hormooniks. Osa uurimusi kinnitab ja osa eitab seda. Kindlalt võib omistada glükoneogeneesi reguleerivat toimet noorloomadel. · Ketoosi põhjustavad kõik tegurid, mis *pärsivad glükoneogeneesi või energia varustamist, järsk söödavahetus, maksahaigused, *suurendavad glükoosi tarvet, *soodustavad ketokehade teket Haiguse kestus (näited)- ÄGEDAD e. AKUUTSED HAIGUSED (ACUTUS,-a,-um) äge, ootamatult algav ja kiirelt kulgev (max. 2 3 nädalat), haigustunnused selgelt väljakujunenud (näiteks äge pankreatiit) ALAÄGEDAD e. SUBAKUUTSED HAIGUSED
külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel on lauda katuses õhu väljavooluavad. . Lisaks piisava pindalaga väljavooluavadele peavad olema värske õhu sissevooluavad. Kui sissevooluavasid laiendatakse, siis tuleb suurendada ka väljavooluavasid. Laudas tuleb vältida tõmbetuult, mis põhjustab, eriti noorloomadel, külmetushaigusi. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Temperatuur. Sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas on lüpsilehmadele sobiv temperatuur +10oC. Vasikalautades kuni +12oC. Mida kõrgemale tõuseb temperatuur, seda raskem on loomadel vabaneda ülearusest kehasoojusest. Piimatoodang väheneb järsult, kui temperatuur tõuseb üle 24oC. Madalatel temperatuuridel suureneb lehmade söödakulu 100 kg kehamassi kohta. 49
Pärast tapmist algab lihas autolüüs. St, et liha hakkab lagunema temas sisalduvate mikroorganismide ja ensüümide toimel. Autolüüsi etapid: I Tapasoe liha - jätkuvad mingil määral elupuhused protsessid; periood kestab kuni 5 t pärast tapmist; II Surmakangestuse staadium, milles on eristatavad kolm faasi: • - teke • - maksimum • - lahenemine Surmakangestus kestab veiselihal 48 tundi ja sealihal 24 tundi. Surmakangestus algab kiiremini noorloomadel ja lahjemate loomade lihas. Surmakangestus – tapajärgse lihaste kokkutõmbumise tõttu tekkiv seisund, mille põhjuseks on aktiini- ja müosiinifilamentide vaheliste ristsildade teke. Algab 5-6 tunni möödudes. Surmakangestuse alguses algab lihaste lühenemine ja kangeks muutumine. III Liha valmimine (laagerdumine) • Laagerdumine toimub madalatel temperatuuridel 2 nädala jooksul. Laagerdamise tulemusel saadakse pehme ja õrn liha. IV Liha riknemine
inimesed võivad nakatuda suu- ja sõrataudi. Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid jne. Kui leitakse viirus farmis, siis tuleb veretu tapmine, kogu kari likvideeritakse. Kliinile pilt: Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. Vesivillid lõhkevad kiiresti (24 tunniga). Vasikatel ei teki kunagi ville, neil on tugev kõhulahtisus. Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina “tiigersüda”. SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Laboriloomadest on vastuvõtlikud merisead ja 2-5 päevased imikhiired. Patogenees: Viirus satub organismi hingamisteede, suu kaudu, naha kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub limaskesta epiteelirakkudes. Nukleiinhapete süntees ja uue viiruse
6. Süljenäärmed, sülje koostis ja funktsioonid. Süljenõristuse regulatsioon. Sülg koosneb üle 98% veest, sisaldab mutsiini – glükoproteiin, mis veega kokku puutudes muutub viskoosseks limaks.Niisutab ja teeb toidu neelatavaks. Lima hulk sõltub toidust. Antibakteriaalne toime: lüsosüüm (gram+ bakterid - Bacillus, Streptococcus) ja antikehad. Algab tärklise seede, sest süljes on amülaas (omnivooridel, lihtmaoga herbivooridel, mõnedel lindudel). Lipaas esineb noorloomadel (nt vasikal) – rasvade seede, see kaob vanusega. Sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas, sest suus ei ole toit piisavalt kaua. Mao proksimaalses osas pole näärmeid – pH on sobiv amülaasi jaoks ja see ei inaktiveerita. Mao distaalses osas on pH üsna madal ja süljeensüümid inaktiveeritakse. Ehk kohe kui toit makku jõuab, ei segata maonäärmetega. Liigilised erinevused
Taimedes esineb A-vitamiin kollase värvainena - karoteenina mida oranzim või tumerohelisem taim, seda rikkalikuma A-vitamiinipommiga on tegu. Loomsetest toiduainetest on A-vitamiini allikaiks maks, samuti või ja teised piimatooted, ka munakollane. Siiski ei soovitata maksaga liialdada, nädalas piisab ühest-kahest söögikorrast. Vitamiini A defitsiidi sümptomid on: * nägemise halvenemine (kanapimedus - ei näe hämaras), * noorloomadel kasvu peetus, * emasloomadel sigimishäired, abordid, väärarenguga vigased, pimedad järglased, * toodangu langus, * kõhulahtisus, * nahaainevahetuse häired - kuiv, ketendav, sarvestunud, lõhenenud nahk, * häired närvisüsteemi talitluses, väsimus. Spetsiifilisi vitamiini A puudushaigusi esineb loomadel siiski harva. Kanapimedust tavaliselt praktikas ei esine. Tavaline on organismi üldseisundi nõrgenemine, mistõttu loomad haigestuvad kergesti teistesse haigustesse
karjatamist. See selleks et teada saada loomade poolt ära söödud rohukogust. Järelsaak võetakse 3X suuremalt alalt. Saab saab teada palju lehmad sõid. Sootehnilised mõõtmised: 1. Saagi määramine söötmispäevade järgi- registreeritakse söötmispäevade arv karjamaal. Päevade arv x loomade arv 2*200=400. 2. Saagi määramine loomade toodangu registreerimise kaudu- pannakse kirja suvel karjamaa ühiku kohta toodetud piim. Lammastel vill, noorloomadel juurdekasv. Võib ümber arvestada rahalisse vääringusse. 3. Saagi arvestamine söötade asendamise meetod. Määratakse 2 võrdse gruppi võrreldakse omavahel. 1-karjamaal ja 2- laudas söötes. 4. Saagi määramine looma rooja kuivaine järgi. Oleneb palju sööb loom rohtu. võetakse arvesse loomade toodangut, elatussöödaks ja loote arenemiseks vajalik energia. Zootehnilise määratud saagiarvestuse erinevused toodang sõltub paljudest asjaoludest peale söötmise
TG on inimtoidu energiarikkamad komponendid. Toidulipiidides lahustuvad rasvlahustuvad vitamiinid. Väheaktiivne rasvkude on samuti lahustiks hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad ksenobiootikumid (sh ravimid). Et organism suudaks lipiide omastada, lõhustub enamik lipiide lihtsamateks ühenditeks (glütseriin, rasv- ja fosforhapped, lämmastikalused, kõrgmolekulaarsed alkoholid), mis on võimelised resorbeeruma. Maonõre lipaasid on täiskasvanud loomadel suhteliselt passiivsed, noorloomadel, kes toituvad piimast, on nad üsna aktiivsed. Peensooles toimuvad lipiidide kõige olulisemad keemilised muutused rasvade lõhustumine ja laguproduktide resorptsioon. Sapphapete tähtsus avaldub nende pindpinevust langetavas mõjus, mistõttu rasvad emulgeeruvad ja hüdrolüüsuvad kergemini lipaaside toimel. Reageerides rasvhapetega moodustuvad sapphapped lahustuvaid ja kergesti läbi epiteeli imenduvaid kompleksühendeid.
Luu-põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispinna, välja arvatud liigese pinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise e. periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel
KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik.
loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid · Veised on kõige vastuvõtlikumad SST-le · Sead on vahelüliks viirusega saastunud sööda (toidu-ja tapajäätmed) ja teiste loomaliikide vahel · Veised on arvestatavad SST indikaatorid · Sead on arvestatavad SST võimendajad Sümptomid · Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. · Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina "tiigersüda". · SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Hobused ei nakatu SST. · Palavik Lonkamine · Anoreksia · Depressioon Sekundaarne bakteriaalne · Piimatoodangu langus nakkus · Stomatiit, matsutamine
Luu- põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispinna, välja arvatud liigese pinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise e. periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. luude keemiline koostis luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%
Luu-põrkade paigutus on käsnaines korrapärane ja seda määravad luusse toimiva rõhu tugevus ja suunad. Toruluudes on käsnaine koondunud luuotstesse. Lamedates ja lühikestes luudes on jaotunud ühtlaselt. Luu välispinna, välja arvatud liigese pinnad, on kaetud sidekoelise luuümbrise e. periostiga. Periost koosneb kambiaalsest, fibroelastsest ja adventsiaalsest kihist. Luu käsnaine põrkadevahelisi ruume ja üdiõõnt toruluudes täidab luuüdi. Embrüonaalses eas ja noorloomadel on luuüdi punane, kandes punaüdi nimetust. Ta funktsioneerib vereloomeorganina, produtseerib punaliblesid ja granulotsüüte. Vanemas eas säilib punaüdi üksnes käsnaine põrkade vahel, kuna üdiõõnes ta asendub rasvkoega, muutudes kollaüdiks. 4. Luude seostumise vormid Luude seostumise vormid luude vahelised ühendused e. junktuurid seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel
koostisega sööt. Et noored loomad ei suuda piimaperioodi algul kasutada teisi söötasid, siis antakse neile harilikult täispiima, piimaasendajat ja lõssi. Piimaperioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega. Noorveistele on soovitatav anda esmalt head heina, jõusööta, juurvilja karjamaarohtu ja silo. Pidada vasikaid karjamaal. Sugulise küpsemise ehk puberteediperioodil arenevad noorloomadel intensiivselt suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Intensiivse üleskasvatamise korral hakkab lehmmullikas indlema kuue kuu vanuselt. Et tema kasv ja areng ei ole vajalikul tasemel, siis ei seemendata (paaritata) teda enne 15-18 kuu vanuseks saamist. Pullmullikatel tekib paaritusrefleks samuti 5...6 kuu vanuselt, kuid suguloomadeks saab neid kasutada alles 12...15 kuu vanuselt.
Skisofreeniahaigeil on vaadeldavale stiimulile eelneval nõrgemal stiimulil üleüldiselt väiksem pärssiv mõju võpatusrefleksile (gating efect) · PPI (prepulse inhibition) ehk nõrga eelärritusega võpatustest AP antagoniseerivad apomorfiinist tingitud vähenemist · Apomorfiinistereotüüpia antagoniseerimine · Amfetamiinistimulatsiooni antagoniseerimine · PCP-stimulatsiooni antagoniseerimine · Ajukahjustuse-paradigmad (näiteks ventraalse hippokampuse kahjustus), eriti noorloomadel - AP vähendavad muutusi vastustes ärritustele keskkonnast · Kõrge õhurõhu tekitatud psühhomotoorse stimulatsiooni antagoniseerimine Psühhioosiravimid peamiste kliiniliste omaduste järgi · Nõrgema toimega esimese põlvkonna AP: kloorpromasiin, tioridasiin · Tugevama toimega esimese põlvkonna AP: haloperidool, flufenasiin · Esmajärjekorras kasutatavad teise põlvkonna19 AP:risperidoon, olansapiin, sertraliin, kvetiapiin, amisulpriid, tsiprasidoon, aripiprasool
punakashallidest kuni pronksjaspruunjateni, allpool on karv hõbehall ja pruunika varjundina (Lisa 3, Foto 2). Nagu ka tiigilendlasel on veelendlase karvkatte üleminek kõhupoolelt seljale suhteliselt järsk (MacDonald, Barrett, 2002). Tiibade siruulatus veelendlasel on 230-270 mm, küünarvarre pikkus 35-42 mm ja kehakaal vahemikus 7-15 g (Masing, 2001). Veelendlase nägu on oma liigikaaslastega võrreldes roosakas, nina punakaspruun, kõrvad ja lennused tumedad hallikas-pruunid. Kõigil noorloomadel on must lõuatäpp, mis enamikul kaob see ühe aasta jooksul (MacDonald, Barrett, 2002). Kõrv on veelendlasel 11-15 mm pikk, õhuke ning läbipaistev nagu kõigil lendlastel. Traagus on terava tipuga, tagaserv veidi kumer. Traagus ulatub umbes pooleni kõrvapikkusest (Masing, 2001). Kõrvalesta välisserv alumises pooles on veidi sälguline, 4-5 põikivoldiga (MacDonald, Barrett, 2002). 21
suguluskoefitsient ülejäänud liikmetega grupis on nii suur, et tasub töölistel investeering õdedesse oma geenide levitamise seisukohast ära rohkem kui investeering iseenda järglastesse. Sugulus eusotsiaalseil imetajail. Elavad suurte gruppidena ja samamoodi on üks sigimisvõimeline ema ja sigimisvõimetud töölised. Keskmine sugulusaste väga suur. N:paljastuhnur Sugulaste äratundmise mehhanisme loomadel. A)ruumiline lähedus - paljudel loomadel, kelle noorloomadel pole kalduvust hajuda, tasub pidada oma sugulasteks isendeid, kes paiknevad ruumis temaga lähestikku (n ühe linnupesa sisu koosneb suure tõenäosusega õdedest-vendadest) B)fenotüübi kõrvutamine - isendi välimust, lõhna vms. võrreldakse oma vanemate, õvede, kolooniakaaslaste või iseendaga (n: eeltoodud paljastuhnurite näites toimub eristamine just võõra uru lõhna järgi) Mittesugulaste koostöö tüübid, nende põhierinevus, näiteid. A)mutualism – mõlemad
Ja Heintaimed mis on laiade harali asetusega lehtedega, suure lehe pinnaga nt päideroog, ohtetu luste on suure toitainete omastamise võimega. 73)Rohumaade uuskülvid 1 lü ehk lehma aastaseks rohusööda vajakuks peaks olema rohumaade pinda kesk-eestis 1 ha, põhja- ja l- eestis 1,5 ha ja L-eestis 2 ha. Rm aasend karjamaad peavad paiknema piimalehmadel lautadest mitte kaugemal kui 1, 5km, vasikatel, sigadel ja lindudel lautade läheduses. Hobustel, noorloomadel ja lammastel võivad paikneda laudast kaugemal, kuid neil peab olema varjualune , lisa sööda andmiseks ja lammastel ka vihma varjuna. Lehmadel 1km vähendab piima kogust 1-3 kg. Vasikatel, sigadel, lindudel on karjatamine päevas lühikest aega ja neid peab saama kiiresti lauta ajada. Niidetavad rohumaad peaksid paiknema, rohusööda säilituskohtadest, küünidest või transeedest mitte kaugemal kui 15 km. Rohumaade rajamise eeltööd:
Niisugune "parim-halva-mängu-juures-strateegia" on eriti mõttekas siis, kui tegemist ei ole geneetiliselt määratud strateegiaga ja on lootust, et vanemaks saades või toitumusliku seisundi paranedes võib isend asuda rakendama mõnd edukamat strateegiat, või et vähemalt isendi järglastel, kes juhtuvad kasvama üles paremates tingimustes, õnnestub oma esivanema ebaedu korvata. Väga tavaline on parim-halva-mängu-juures-strateegia just noorloomadel. Valides noorena ja kogenematuna mõne suhteliselt tagasihoidlikumat tulemust andva strateegia, suurendab isend sellega kokkuvõttes oma eluaegset fitnessi rohkem kui siis, kui ta lihtsalt ootaks, kuni tema konditsioon paraneks piisavalt selleks, et kasutada vanemate ja küpsemate isendite strateegiat. Näiteks hoolitsevad mõnede liikide noorlinnud koos oma vanematega niikaua oma nooremate õdede-vendade eest, kuni neil endil õnnestub mõni pesitsusterritoorium hõivata
Organis eristatakse koort, milles paiknev suur hulk erinevas arenguastmes tümolümfotsüüte ja tsentraalselt paiknevat väiksema tümolümfotsüütide hulgaga heledamat säsi Üks epitelioretikulaarsete rakkude alaliik põhjustab tüümuse säsis moodustuvate kontsentriliselt paiknevate epiteelirakkude rühmade – tüümuse e Hassalli kehakeste moodustumise Tüümus talitleb aktiivselt noorloomadel, vananedes hakkab taandarenema, mille tulemusel organi parenhüüm asendub järk- järgult side- ja rasvkoega LÜMFISÕLM Lümf tsirkuleerib lümfisoontes ja suubub aferentsete lümfisoonte kaudu lümfisõlmedesse, mis on kapsliga ümbritsetud kompaktsed organid – kapslist lähtuvad organi sisemusse trabeekulid Lümfisõlmedes toimub lümfi filtreerimine siinustes ja rikastamine lümfotsüütidega
..100%ni. Sagedamini haigestuvad hobused ja veised, vastupidavamad sead, koerad, ulukid. Iseloomulik on palaviku puudumine, ilmnevad kesknärvisüsteemi häired, lihaste toonuse järsk nõrgenemine, mälumislihaste, keele, silmalaugude ja neelu halvatus, limaskestad kollased. Suu- ja sõrataud- ägeda kuluga ja kiiresti leviv sõraliste viirushaigus. Iseloomulik kõrge palavik, villid suuõõne limaskestal, sörapiirdel, sõrgade vahenahas, udaral ja ninapeeglil. Noorloomadel kulgeb raskemalt, sageli pahaloomuliselt, põhjustades suurt suremust, sageli ville ei tekigi. 63. Veisekarja tervisliku olukorra hindamine 64. Veiste elu- ja majanduslik kasutusiga Esimesest poegimisest algab lehma majandusliku kasutamise periood e produktiivlooma periood. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. On tähtis, et healt lehmalt saaks eluajal palju järglasi ja
Ca rikka söödaga. Tsingi tähtsus organismis avaldub A-vitamiini ainevahetuse kaudu. Tsink on oluline ensüümide aktivaator, selle kaudu osaleb glükolüüsili ja trikarboonhapete tsüklis. Raud osaleb hemoglobiini koostises gaaside ainevahetuses. Ta on ainuke mineraalelemenet, mida loomsed endogeenselt ei väljuta. Raud on organismi valkude koostises. Praktikas tuleb Fe puudust ette vaid noorloomadel, siis kui on aktiivne verelooma. Vask vask ei osale gaaside ainevahetuses, kuid ta soodustab raua sisenemist hemoglobiini. Vaske sünteesitakse koos rauaga. Vase üledoseerimine on ohtlik, kuna põhjustab maksarakkude kärbumist. Naatrium Na tuleb alati puudus. Seleen selle puudumisel tekib maksakudede ja lihaste kärbumine ning noorloomadel valgelihastõbi. Seleen on toimelt lähedane E-vitamiiniga. 4. Vitamiinid.
basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised kõrgemate toonide vastuvõtuks. Loomadel esineb kuulmishäireid teo mittefunktsioneerimise tõttu tihti kaasasündinutena valge karvavärvusega noorloomadel. Neil puudub kas tigu üldse või on alaarenenud. Lisaks teo ja kuulmisnärvi funktsioneerimise häiretele võivad kuulmisnõrkus või kurtus olla põhjustatud heliedastushäiretest keskkõrvas (keskkõrvapõletik, kuulmekile purunemine). Kuulmist kahjustavad ka mõned antibiootikumid ja diureetikumid. TASAKAALUMEEL Tasakaaluelund (vestibulaaraparaat) paikneb koos kuulmisanalüsaatori, teoga, sisekõrva luulabürindis. Luulabürindi
Soovitav on rajada õhu sissevooluavad külgseintesse umbes 2 m kõrgusele põrandast. Sissevooluavade kanalid peavad olema piisavalt pikad tagamaks värske- ja laudaõhu kiiret segunemist. Nii ei lange sisenev külm õhk vahetult õhuavade all seisvatele või lamavatele loomadele. Sundventilatsiooni korral saavutatakse õhuvahetus ventilaatorite abil. Õhu liikumine. Laudas tuleb vältida tõmbetuult, mis põhjustab, eriti noorloomadel, külmetushaigusi. Tõmbetuul tekib külma õhu kiire liikumise juures lauda mõnedel osades, seda tuleks vähendada miinimumini. Tõmbetuule korral kaotab loom kiiresti soojust ja võib haigestuda. Õhu liikumise kiirus võib loomakasvatushoonetes olla talvel maksimaalselt 0,6 m/sek ja suvel kuni 1,5 m/sek. Tervislik kliima tähendab head ventilatsiooni ja õhu aeglast liikumiskiirust laudas. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus
basilaarmembraani kiududeni. Viimaste võnked põhjustavad nende peal olevate kuulmisrakkude ripsmete põrkumist vastu kattemembraani, vallandub AP, mis kandub edasi mööda kuulmisnärvi pikliku aju tuumadeni ja ajukoore kuulmiskeskusesse. Kuna kuulmekeeled on erineva pikkusega, siis on nad spetsialiseerunud: ühed madalamate, teised kõrgemate toonide vastuvõtuks. Loomadel esineb kuulmishäireid teo mittefunktsioneerimise tõttu tihti kaasasündinutena valge karvavärvusega noorloomadel. Neil puudub kas tigu üldse või on alaarenenud. Lisaks teo ja kuulmisnärvi funktsioneerimise häiretele võivad kuulmisnõrkus või kurtus olla põhjustatud heliedastushäiretest keskkõrvas (keskkõrvapõletik, kuulmekile purunemine). Kuulmist kahjustavad ka mõned antibiootikumid ja diureetikumid. TASAKAALUMEEL Tasakaaluelund (vestibulaaraparaat) paikneb koos kuulmisanalüsaatori, teoga, sisekõrva luulabürindis. Luulabürindi sees
loomade ümber. Soovitav on rajada õhu sissevooluavad külgseintesse umbes 2 m kõrgusele põrandast. Sissevooluavade kanalid peavad olema piisavalt pikad tagamaks värske- ja laudaõhu kiiret segunemist. Nii ei lange sisenev külm õhk vahetult õhuavade all seisvatele või lamavatele loomadele. Sundventilatsiooni korral saavutatakse õhuvahetus ventilaatorite abil. Õhu liikumine. Laudas tuleb vältida tõmbetuult, mis põhjustab, eriti noorloomadel, külmetushaigusi. Tõmbetuul tekib külma õhu kiire liikumise juures lauda mõnedel osades, seda tuleks vähendada miinimumini. Tõmbetuule korral kaotab loom kiiresti soojust ja võib haigestuda. Õhu liikumise kiirus võib loomakasvatushoonetes olla talvel maksimaalselt 0,6 m/sek ja suvel kuni 1,5 m/sek. Tervislik kliima tähendab head ventilatsiooni ja õhu aeglast liikumiskiirust laudas. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Õhuniiskuse näitajaks on suhteline
paljastuhnurid püherdavad meelsasti üksteise uriini ja rooja sees, kuid ründavad otsekohe, kui kohtavad teise urusüsteemi kuuluvat isendit • ühe ja sama emahiire järglased, kes kasvavad üles erinevate kasuvanemate pesades, saavad hiljem üksteisega läbi paremini kui mittesugulastega. Uurimine on näidanud, et sugulaste äratundmine loomadel võib põhineda erinevail mehhanismidel: • ruumiline lähedus: Paljudel liikidel, kelle noorloomadel pole kalduvust kohe sünnijärgselt kodust lahkuda, tasub pidada oma sugulasteks selliseid isendeid, kes paiknevad ruumis temaga lähestikku (nt ühe linnupesa sisu koosneb suure tõenäosusega õdedest-vendadest.) • fenotüübi kõrvutamine – Isendi välimust, lõhna vm tunnuseid võrreldakse oma vanemate, õdede-vendade, kolooniakaaslaste või iseendaga. Lõhn on paljudel loomadel (putukad, imetajad jt) üks tähtsamaid sugulaste äratundmise signaaltunnuseid
õhuliikumise loomade ümber. Soovitav on rajada õhu sissevooluavad külgseintesse umbes 2 m kõrgusele põrandast. Sissevooluavade kanalid peavad olema piisavalt pikad tagamaks värske- ja laudaõhu kiiret segunemist. Nii ei lange sisenev külm õhk vahetult õhuavade all seisvatele või lamavatele loomadele. Sundventilatsiooni korral saavutatakse õhuvahetus ventilaatorite abil. Õhu liikumine. Laudas tuleb vältida tõmbetuult, mis põhjustab, eriti noorloomadel, külmetushaigusi. Tõmbetuul tekib külma õhu kiire liikumise juures lauda mõnedel osades, seda tuleks vähendada miinimumini. Tõmbetuule korral kaotab loom kiiresti soojust ja võib haigestuda. Õhu liikumise kiirus 65 VEISEKASVATUS võib loomakasvatushoonetes olla talvel maksimaalselt 0,6 m/sek ja suvel kuni 1,5 m/sek. Tervislik kliima
annaabi.ee 
