50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kellu44
Õppematerjali autor
võimalik kuhugi peita, tasub siis juba pesitseda üheskoos ühise puu otsas ja ühiselt kolooniat kaitsta. Lageda taeva all lõõmava halastamatu päikesekiirguse eest kaitseb mune aga pesa kogukas väliskest. See seletus tundub usutav. Kuid ilma mitmesuguseid potentsiaalselt segavaid asjaolusid kontrollimata jääb see ikkagi pelgalt spekulatsiooniks. Vaatleme alljärgnevalt mõningaid tähtsamaid asjaolusid, mida võrdleva meetodi kasutamisel on vaja kindlasti arvesse võtta. Alternatiivsed hüpoteesid. Põhjuse ja tagajärje dilemma Kangurlindlaste näites järeldas uurija, et kuna rohtlas on toit levinud laiguliselt, siis on kasulik toituda salkadena. Kuid võib-olla on hoopis röövluse oht lagedas rohtlas nii kõrge, et salgas elamine on eelkõige vajalik pesade ühiseks kaitsmiseks vaenlaste eest, kusjuures salgas toitumine võib olla lihtsalt ühiselu kaasprodukt? Niisiis võib püstitada kaks alternatiivset hüpoteesi, mis kumbki võib olla tõsi, kuid võib ka mitte
I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaalprobl
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
4,5 kraadi Celsiuse järgi. Kui suudetakse ka kõige ambitsioonikamad emissioonide vähendamise plaanid ellu viia, siis tõuseb temperatuur ikkagi 3,5 kraadi Celsiuse järgi. Eesti keskkonna muutumise trendid: Õhutemp. on tõusva trendiga, samuti sademete hulk, merevee tase tõuseb. Olmejäätmete maht hakkab vähenema, sorteerimine ja taaskasutamine peamisel kohal. Põlevkivijäätmete vähenemine- efektiivsed põletustehnoloogiad ja alternatiivsed energiatootmise viisid. Joogivee tootmiseks sobiva kvaliteediga põhjavee ja põhjaveealade kahanemine kaevandamise, linnastumise, põlevkivi tootmise jne tõttu. Põllumajanduse intensiivistuse tõttu maapinnalähedaste veekihtide mõningane reostumine. Oht metsamaa pindala vähenemisel. Väheviljakate alade sööti jätmine ning tootmise intensiivistumine viljakatel kaitsmata põhjaveega aladel jätkub. Maakasutuse intensiivistumise tõttu hävivad looduslikud elupaigad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid