Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnaökonoomika 2017/2018 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida võime maaharijalt oodata?
  • Mida maaharija teeb loomakasvatajale?
  • Mida saab öelda selle pakkumise kohta?
Kodutöö 2
TTK0020
Keskkonnaökonoomika 2017 / 2018
Kodutöö 2 vastused tuleb esitada trükitud kujul või käsitsi kirjutatuna (loetavas käekirjas). paberkandjal viiendas harjutustunnis. Soovitatav on lahendada ülesanded rühmatööna (2-3 inimest). Rühma liikmete nimed ja matriklinumbrid tuleb esitada koos kodutööga. Rühmatöö eeldab seda, et ülesandeid ja probleeme arutatakse ja lahendatakse koos. Rühma liikmed, kes esialgselt rühma lülitati, kuid, kes ülesannete arutamise ja lahendamise protsessi ei panustanud, tuleks esitatud kodutöö teostajate nimekirjast välja jätta. Lugege kodutöö aluseks R. Coase artikli “Ühiskondliku kulu probleem”, mille leiate Moodle’s.
Alloleva tabeli leiate Coase artiklist “Ühiskondliku kulu probleem”. Tabel näitab seost loomapidaja veisekarja suuruse ja maaharija viljasaagile ühe aasta jooksul veiste poolt tekitatud kahju vahel. Ühe ühiku vilja netotulu on $1. Oletage , et kõik hinnad kujunevad konkurentsiturgudel.
Karja suurus
(veiste arv)
Ühes aastas viljasaagile tehtud kahju (tonnides)
Lisaveise tekitatud piirkahju (tonnides)
1
1
1
2
3
2
3
6
3
4
10
4
  • Loomapidaja kasumit maksimeeriv kari koosneb neljast veisest. Oletage, et loomapidajal puudub vastutus tasuda hävitatud vilja eest. Kasutage Coase argumente selgitamaks, mida võime maaharijalt oodata? (S.t. mida saab öelda selle pakkumise kohta, mida maaharija teeb loomakasvatajale?)
    Maaharija võib alustada pakkuda erinevaid summasid loomapidajalt tasumiseks, et jõuda kokkuleppele. Coase artiklis “Ühiskondliku kulu probleem”on öeldud, et maaharija ei ole nõus maksma üle üheksa dollarit, kuna kaitsetara ehitamisel, ei too veised mingid kahju maaharija alale . Maaharija oleks nõus tasuma 9 dollarit ainult sellisel juhul, kui tara ehitamine ei vähendaks tema tulu nii, et ta loobuks maatüki harimisest. Näiteks, maaharija on nõus teha kulutusi, kui tema kulud ei ületa tema tulusid ning temal on võimalus ehitada 9 dollari eest kaitsetara ümber enda aia.
    Kui tarastamine maksab 9 dollarit, siis maaharija oleks nõus maksma 3 veise vähendamiseks 4+3+2=9dollarit ning 4 veise vähendamiseks 9 dollarit, kuna 10$ maksmine on temale kulukam.
  • Oletage, et raamatupidaja on loomapidajale teinud järgmise tabeli.
    Karja suurus
    (veiste arv)
    Lisaveise tekitatud piirtulu
    1
    $ 8
    2
    6
    3
    2
    4
    1
    Juhul kui maaharija ja loomapidaja hakkavad läbirääkimisi pidama , kui mitu veist valiks loomapidaja? Kasutage vastuses Coase argumente.
    8+4+3+2=17$ (saadav tulu 1 veise korral)
    8+6+4+3=21$ (saadav tulu 2 veise korral)
    8+6+2+4=20$ (saadav tulu 3 veise korral)
    8+6+2+1=17$ (saadav tulu 4 veise korral)
    Kuna loomapidajal kõige suurem saadav tulu 2 veise korral, siis valiks ta 2 veist.
  • Oletage, et maaharijal on juriidiline õigus veiste tekitatud kahjude eest kompensatsiooni saada. Kõik muud eeldused jäävad samaks. Kes teeb selles olukorras pakkumise? Mida saab öelda selle pakkumise kohta?
    Siis loomapidaja peab maksma maaharjale 3 tonni vilja või 3 $ aastas kahju eest, et kompenseerida 2 veise tekkinud kahju.
  • Oletage, et loomad on võimalik tarastada $1 eest aastas. (See on aia ehitamise ja korrashoidmise kulu. Oletage ka, et veistele pole vaja lisasööta anda juhul, kui nad ei söö maaharija põllul.) Mis juhtub, kui loomakasvataja pole kohustatud tekitatud kahju kompenseerima?
    Oma poolt loomapidaja soovib kasvatada maksimaalse hulga veise – siis loomapidaja hakkab kasvatama 4 veist. Sellisel juhul võiks teekkida selline situatsioon, et maaharja jääb ilma tarata, ning tal oleks kahju 10 dollarit. Oleks mõistlikum, et maaharja kompenseerib loomapidajale maa tarastamisega tekkivad kulud. -> ta asendab 10$ vilja hävingu 1$ aastas tarastamiseks.
  • Keskkonnaökonoomika 2017 2018 #1 Keskkonnaökonoomika 2017 2018 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-10-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 71 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor bilcyh Õppematerjali autor
    Keskkonnaökonoomika kodutöö number 2

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt
    37
    doc

    Konspekt

    3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. ­ 33,4 tuh

    Veisekasvatus
    Veisekasvatuse arvestus
    45
    doc

    Veisekasvatuse arvestus

    Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

    Loomakasvatus
    Veisekasvatuse alused
    158
    pdf

    Veisekasvatuse alused

    EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

    Põllumajandus
    Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt
    29
    doc

    Avaliku sektori ökonoomika eksami konspekt

    Kordamisküsimused 1. Avaliku sektori ökonoomika aine ja põhimõisted Avaliku sektori ökonoomika (public economics) uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamiste, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid. Avalik haldus (public administration) keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse ülekannetega (transactions). Valitsus saab tulu põhiliselt maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Samuti mõjutab valitsus majandust kontrolli funktsiooni kaudu. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori institutsionaalne aspekt. Avalik sektor niisuguses tähenduses on see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutuse

    Majandus
    Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt
    27
    doc

    Keskkonnaökonoomika eksamikonspekt

    Autorite arvutused näitasid, et tolleaegne loodusressursside kasutus polnud säästlik. Rooma klubi järeldus oli, et aastaks 2000 on praktiliselt kõik loodusvarad ammendatud. Raport ennustas, et peale 2000. aastat langeb toodang 20. sajandi algusaastate tasemele. Rooma klubi eksimused: · reservi definitsioon ei vastanud tegelikule reservile · ei nähtud ette loodusressursside asendamisvõimalusi. 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. Majanduskasv ja selle piirid - üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme. Kasvul on piirid, kuid keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Näide makroökonoomikast: Kui meil on piisavalt pikad andmete aegread ja adekvaatsed analüüsimeetodid riigi majanduse kohta, siis saame ennustada nt majanduskasvu, ekspordi kasvu jne ning hinnata nende põhjal olukorda vabalt valitud ajahetkel tulevikus. Kui prognoos ei õnnestu, süüdistatakse pigem analüüsimeetodit kui põhimõttelist lähenemist probleemile

    Keskkonnaökonoomika
    Veisekasvatuse vastused 2013
    29
    doc

    Veisekasvatuse vastused 2013

    1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv ­ · Esmane toodang ­ · Lõpptoodang ­ ·

    Veisekasvatus
    Avaliku sektori ökonoomika
    66
    pdf

    Avaliku sektori ökonoomika

    AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uue kvaliteed

    Avaliku sektori ökonoomika
    Mikro & marko ökonoomika
    33
    doc

    Mikro & marko ökonoomika

    LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP

    Micro_macro ökonoomika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun