TEENUSTE PAKKUJAD SIHTKOHT TURISMI ARENDAJAD REISI- REISI KORRALDAJAD REISIJAD KONSULTANDID MAJUTUS KÜLASTAJAD RB TURISMIAMET SÜNDMUSTE TURISMIARENDUSKESKUS KORRALDAJAD ATRAKTSIOO NID TURISMITURUNDUS TOITLUSTUS TRANSPORT KESKKOND
õigete partnerite leidmine. Kõige keerulisem etapp võrdlusanalüüsi juures on muudatuste elluviimine, kuna see nõuab tõsist pühendumist ning järjekindlust. Võrdlusanalüüsi läbiviimisel tehtav koostöö annab kindlasti mõlemale ettevõttele juurde nii mõndagi igapäevatöösse kui tuleviku perspektiivis töömeetmete seadmisel. Viidatud allikad: 1. Benchmarking – ettevõtte arendusmeetod. 2012. Turismiturundus. [http://www.turismiturundus.ee/benchmarking-ettevotte-arendusmeetod/] 04.11.2015. 2. Lukk, K. 2005. Benchmarking – võrdlus, mis aitab vaadata numbrite taha. Eesmärkide seadmine ja elluviimine, Strateegia. Director. [http://www.director.ee/benchmarking-vrdlus-mis-aitab-vaadata-numbrite-taha/] 04.11.2015. 3. Oppi, T. 2011. Võrdlusanalüüs. Kvaliteedijuhtimine avalikus sektoris.
keskkonnakaitseliikumine. Selle eesmärgiks oli puhta looduse säilitamine ja kahanevate loodusvarade ratsionaalsem kasutamine. Senise turunduse seisukohti hakati kohati rakendama ka teistesse majandustegevuse valdkondadesse. Traditsioonilise tarbijaturunduse baasil arendati välja ka organisatsiooniturunduse põhimõtted. Tekkisid sellised turundustegevuse alaliigid nagu teenindusturundus, pangandusturundus, turismiturundus, internetiturundus jt. Turundussüsteemi ja -strateegiate kujunemisel on oma osa ka krediitkaardil ja telefonil. Krediitkaarti hakati kasutama 50ndatel aastatel Dinners Clubi, American Expressi ja Bank Americardi (nüüd VISA) poolt. Arvutitel töödeldavad krediitkaardid on turunduse uurimisobjektina maksujõuline tarbijakogum. Nendele saab korraldada kaupade müüki näidiste ja kataloogide alusel. Kui 1980.a oli Ameerikas 4500 inimest seotud telefonitsi kauba müügi ja sellele vastava
arengupotentsiaali, ning luua tegevuskava. Ühiste jõupingutustega võib korraldada linnas iga-aastase rahvusvahelise turismikonverentsi. Sündmus tooks linna rohkem külastajaid, aitaks võidelda hooajalisusega ning parendaks erinevate sektorite partnerlust. Linnas on mitmeid turismiatraktsioone, nagu Koduloomuuseum, Püha suurvürst Vladimiri kirik ning puitarhitektuuriga hooned (Narva-Jõesuu arengukava 2011- 2025: 34), kuid nende turundamine on suhteliselt nõrk. Turismiturundus nõuab teadmisi ja valdkonna tundmist. Turismialase koolituste korraldamine aitab tagada sihtkoha jätkusuutliku arengu. Linnavalitsusele tuleb pöörata tähelepanu veel mõnedele probleemile: maafondi mitteratsionaalne kasutamine ning linna infrastruktuuri halb seisukord. Reformimata riigimaa osakaal on linnas endiselt suur ning seda tuleb kasutusele võtta (Narva-Jõesuu arengukava 2011-2025: 13). Piki rannajoont paikneb suur
11. Mänd, K. Marketing . Võimalus ja vahend tulemuste saavutamiseks. Tallinn Infotrükk OÜ 2002 12. Norberg, J. Inimeste rikkus - globaalne turumajandus. EE kirjastus 2003 13. Perens, A. Teenuste marketing. Külim 1998 14. Sepp, K. Turunduse situatsioonide kogumik. PHARE Eesti Ärikoolitusprogramm, Tallinna Kommertskool, Tallinn 1999 15. Sirkel, R. Turundusuuring. AS Kirjastus Ilo 2001 16. Thompson, M., Pringle, H. Hingega bränd. Pegasus 2003 17. Tooman, H. Turismiturundus. Tallinn, EKK trükikoda 2000 18. Turunduse käsiraamat. Äripäeva Kirjastus 19. Vihalem, A. Turunduse alused. Külim 2003 20. Vihalem, A. Turundusuuring. Külim 2001 21. Vihalem, A. Marketing. Turg, toode ja tarbija. Külim 1997 22. Vihalem, A. Marketing. Hind, müük ja reklaam. Külim 1996 23. John Westwood "Turundusplaan" Tallinn, TEA Kirjastus 1999 Ajakirjanduslikud väljaanded Äripäev 69
kahjustamata III. Sotsiaalne mahutavus kui palju külastajaid mahub, enne kui tuleb hinnangülerahvastatud 67. Turismi kohalikud arengueeldused Arengueeldused on seotud sadama ja väikeste tootmisettevõtete arenguga (raudtee, teedevõrk, sadamad) Arengueeldused nõuavad et oleks toimiv taristu, mille peale saab ehitada kõik ülejäänu. Peab olema ka mingi ,,asi" või ,,koht" mida saaks hakata turistidele tutvustama/näitama. 43 TURISMITURUNDUS 68. Turismiturunduse eripära Turismitoote eripära turunduses: Konkreetne toode on mittemateriaalne; homogeensus, kõigile samasugune; kliendil tekib omandiõigus; tootmine ja tarbimine eraldi; toodet on võomalik säilitada; klient ei osale tootmisprotsessis. Turismiteenuse eripära: Töö või hüve; heterogeensus, kõigile erinev; omandiõigust ei teki; osutatakse samal ajal kui teedetakse; kaduv, pole võimalik säilitada; Kliendi roll tootmisprotsessis oluline.
annaabi.ee 
