Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi • Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad Rooma kirjandus • Peetakse vanakreeka ja Lääne-Euroopa vahelüliks • 2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero • Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis " Tänan tähelepanu eest !
Mink Mink on Eestis võõrliik,kes on siia levinud naaberaladelt,kuhu teda on lahti lastud.Looduslikult on mingid levinud pea kogu Põhja-ameerikas,kus ta puudub ainult mandri kirde-ja lõunaosas.Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse laht laskmise eesmärgil.Mink on kogu euroopas laialt levinud.Mink hävitab Euroopa-naaritsat ja seega on küttidel lubatud teda jahtida aasta ringselt.Mink on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga .Euroopa naaritsast erinevalt on tal valge ainult alalõug.Mingid kaaluvad 400-1500g ja on 35
MINK Mink on Eestis võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud. Looduslikult on mingid levinud pea kogu PõhjaAmeerikas, kus ta puudub ainult mandri kirde ja lõunaosas. Euroopasse on teda toodud karusloomafarmidesse ja loodusesse lahti laskmise eesmärgil. Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Kaasajal on ta kogu Euroopas laialt
Antiikajastu. Antiikajastuks loetakse aega 449 eKr 500 pKr. Võimutsevateks riikideks olid Kreeka ja Rooma. Eristati nelja suurt riiki: 1) Rooma riik 2) Hiina 3) Kreeka 4) India Umbes 450 pKr oli nende riikide mõju kokku varisenud. Vana-Kreeka muusika: Informatsiooni tolle ajastu muusika kohta on meil võimalik saada kujutava kunsti, säilinud kirjutiste ja antiigi hilisema perioodi ülestähenduste kaudu. Muusikut peeti jumaliku andega prohvetiks, esimesed muusikud olid Zeusi pojad. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud aoidid kandsid ette eepilisi lugulaule. Pillisaatega muusikas eristati kahte alaliiki: 1) auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dionysose auks peet...
1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1
Rootsi võimu alla. 18. sajand Eestis oli periood Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast ja uusajast. Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Rahvaarv: 17. sajandi algul vähenes elanike arv sõdade (Vene-Liivimaa sõda, Poola- Rootsi sõda) ja näljahäda (1601–02) tõttu. 17. sajandi keskel võis elanikke olla 120 000–140 000. 17. sajandi II poolel elanike arv kasvas ning ulatus sajandi lõpul 350 000–400 000-ni. Eestisse asus inimesi naaberaladelt (venelasi, setusid, lätlasi, soomlasi). 17. sajandi lõppkümnendil kimbutasid Eestit näljahädad, 1700 puhkes Põhjasõda. 18. sajandi I kümnendi lõpus ja II alguses oli järjekordne ikaldus ja katkuepideemia. 1712 elas Eestis ainult 150 000–170 000 inimest. Seega oli ajavahemik 1200–1712 Eesti ala rahvastiku jaoks ebasoodne. Talurahva kohustused: Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teotöö ( 3-6 päeva nädalas)
(2.aastatuhat 6.saj e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Pronksiks vajaliku vase ja inglistina asemel kasutati valdavalt kivi, sarv ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg Rauaaeg ( 6.saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, Rauaaeg Tihedad sidemed ülemeremaadega. Inimesed muutusid paiksemaks. Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). Rauaaeg Vanem rauaaeg e
2.Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? – Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10. sajandil üldiselt rahumeelsed aga 10. sajandi lõpul suhted teravnesid. Rauaajal tundus olevat rahutud ajad, sest linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus ütleb seda. Põhjuseks võisid olla naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövretked või hoopis kohapealsete ülikute vahel kujunenud pinged. Eestlaste sõjaline tase ei olnud väga kõrgel sest eestlastel oli halvem sõjavarustus aga see eest malevad. Sõja- ja röövretkede oht oli ilmselt suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Aga eestlased käisid vasturetkedel ka. 3.Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sotsiaalne kihistumine? Põhjendage oma arvamust. – Jah. Sest siis oli kujunenud ka kindlad juhid
4.Pilet 1).Rauaaeg Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, tervamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500 aasta paiku tõenäoliselt isegi varem, jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast asjad olid kallid. Järk järgult hakkasid levima siiski uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutavad linnused, rauasulatuskohad jms. Võrrelde varasemate põldudega pistavad uued põllud silma korrapärasusega.Surnuid maeti tarandkalmetesse. Majandus arenes tänu kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist
asutusega paikadesse. · Kolmandik eestlastest vahetas oma elukohta · Oli palju tühje talusi, kuhu oli võimalik kolida · Mandrile asus palju saaslasi, 1620.aastal moodustasid nad veerandi kogu Eesti elanikkonnast. · Tõusis sündimus sai võtta viljakamaid alasi oma hoolde alla. · Negatiivne tagajärg : asutuse järjepidevuse katkemine -> talurahva pärisorjastamine. Venelased Eesti aladel · Rohkesti asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännakuid. · Enim vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi ja kaluried. · Nad asustasid Alutaguse ning Peipsi põhja- ja läänekalda. · Hiljem rändasid nenddele aladele Venemaal tagakiusatud vanausulised. · Toimus ka vastupidine protsess : Eestlased asusid Peipsi idakaldale -> Eesti külad püsisid kuni 2.maailmasõjani Soomlased Eesti aladel · 17.sajandi teiseks veerandiks moodustasid Virumaal 20% rahvastikust, Harjumaal 12% rahvastikust.
· Tegevus-/elatusalad Karjakasvatus, maaviljelus, vanimad põllud Põhja-Eestis, hankiv majandus teise järguline · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Kindlustatud asulad · Matmiskombed Kivikirstkalmed, maapealnekalme + laibamatus, hauapanuseid vähe Rauaaeg al 500 eKr 1227 pKr EELROOMA JA ROOMA RAUAAEG 500eKr-450pKr, kuna Rooma Imp mõjutas Põhja-Euroopa sh Eestit, s.o sõdadeta aeg · Töö-ja tarberiistade materjalid Raud, 1. Raudesemed naaberaladelt, kohalik raua tootmine soorauamaagist al 200 eKr. Kivi lõplik kõrvale tõrjumine. · Tegevus-/elatusalad Põlluharimine koos karjakasvatusega, käsitöö areng. Kaubavahetus Rooma Imp. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Paikne eluviis, üksiktaluline asetus, varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, asutuse tihenemine Kesk-ja Lõuna-Eestis · Matmiskombed Tarandkalmete teke enamasti koos põletusmatustega panuseid vähe.
tõttu oligi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil sai tulvavee püsimist pikendada. Mesopotaamias oli aga jõgede suudmeala soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Sellest järeldan, et nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias oli põlluharimine suhteliselt keerukas ja vaevanõudev tegevus. Ehitusmaterjale nagu kivid ja puit toodi Mesopotaamiasse sisse naaberaladelt. Tänu sellele oli Mesopotaamias tihe suhtlemine naaberrahvastega. Egiptuses sellist asja ei olnud. Sellest võib järeldada, et egiptlased ei olnud nii head suhtlejad kui mesopotaamlased. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli seal läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja tegi vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses.
lõhedes. 3. Mis on pinnavesi? Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodustavad karstumist ning vee kiiret imbumist maapõue ja nii ei saagi tekkida vooluveekogu. 10. Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 11. Mis on jõe lang?
13) Verev lemmalts- on peaaegu kõikjal Euroopas naturaliseerunud võõrliik, mis tõrjub välja kohalikku taimestikku; 14) Järvekonn- on levinud suures osas Euroopas, Venemaal ja Kesk-Aasias; Eestis kahepaiksetest ainus võõrliik; 15) Faasan- farmilinnuna kasvatatakse Eestis faasaneid faasanikasvandustes Räpinas, Läänemaal ja Saaremaal; 16) Kährik- Eestis tabati esimene kährik 1938. aastal; 17) Mink- võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud; 18) Hiina villkäppkrabi- Toodi juhuslikult ballastveega Hiinast; suudab elada tugevalt reostunud veekogus; 19) Kaarkollakas- kasvab umbrohuna põldudel, aia ääres; 20) Kanada lagle- algupärane leviala on Põhja-Ameerika, Eestis kohati esimest korda 1968. aastal; eelistab pesitseda taimestikurikastel järvedel, merelahtedes ja saartel; 21) Kurdleheline kibuvits- küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes; Eestis väga levinud
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme
Eesti rahvastik umbes 10%. Peale vaenutegevust hakkas talurahva arv tõustma tänu soodsatele teguritele nagu pikk rauaaeg ning Eesti ala jäi sõjategevusest aastakümneteks puutumata. 17. Sajandil toimus ulatuslik sisemigratsioon tihedama asustusega aladelt hõredamatele. Eriti palju asus mandrile saarlasi, kes moodustasid tervelt veerandi Eesti elanikkonnast. Tänu ümberasumisele võeti kasutusele viljakamad maad, mis soodustas sündimuse kasvu. Eesti aladele tuli ka naaberaladelt inimesi: venelasi, soomlasi, lätlasi, ka kaugemalt tuldi siia: hollandlased, sotlased, ungarlased leedulased jt. Vaatamata sellele hakkas eesti rahvastiku osatähtsus kasvama, võõrad võtsid omaks kohaliku keele ja kombed. 17. Sajandi lõpul tabas Eestit suur näljahäda, mille ohvriks langes kuni 75000 inimest. Peale näljahäda kahanes rahvaarv enam kui poole võrra Põhjasõja ja katku tõttu. 10. talupoja kultuuri muutused Kroonumaadel kaotati pärisorjus
Moodustas Rootsi rahvaarvust u. 10%. Hakkas kasvama talurahva arv Sündimusele aitas kaasa rahuaeg(Eesti mehi ei sunnitud tulema Rootsi väkke) 1696.aastal suurim näljahäda, haigused tüüfus, düsenteeria Nälja pärast hukkus 70 000 inimest (viiendik rahvaarvust) 4. Eesti alade valitsemine Rootsi ajal. Millised olid probleemid? Talurahvas pärisorjastati Naaberaladelt tulid sisserändajad Ajaloo suurim näljahäda Haigused- tüüfus ja düsenteeria Nõiapõletused Kõrged maksud Eesti langes Vene võimu alla 5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat
See suurendas varanduslikku ebavõrdsust ja mõni jõukam talu võis teatud piirkonna üle domineerima hakata. Pronksitooret toodi skandinaaviast. Siseeesti oli sel ajal hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskesti haritavate muldade tõttu tegeleti seal loomapidamise kõrval rohkem alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil oli suurem roll kui ranniku asukatel. Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak, mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus
ja luust. hõredamalt Pronks(tina ja vase asustatud-> segu)-skandinaaviast paikne eluviis. RAUAAEG al Esimesed Käsitöö areng, Paikne eluviis. Tarandkalme. 500 eKr. raudesemed raudesemete Üksiktaluline Panuste hulk Eelrooma ja naaberaladelt. Rauast valmistamine, asustus. suurenes, aga rooma rauaaeg riistad veel pronksist ehted. Asustuse relvad puudusid 500 eKr-450 vastupidavamad, töö Karjakasvatamine tihenemine nende hulgas. pKr. Nimetus veel viljakam. Kohalik koos põlluharimisega. Kesk- ja Lõuna Ehitati kuna Rooma raua tootmine Eestis
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%
Tartus anti peremeheta jäänud majad tasuta uutele omanikele. Astustus Rootsi ajal: Pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti. Vaenutegevuse lõppemisega hakkas suurenema talurahva arv, seda soodustasid: ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, Eesti alal polnud sõjategevust pikka aega ja ei võetud ka Rootsi sõjaväkke. Algas ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse. Palju asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännanuid, nende hulgas enim vene talupoegi, kuid ka soomlasi ja lätlasi. Asustus 18. sajandil: 1710-1711 Põhjasõja ja katku tulemusel kahanes rahvaarv poole võrra. 18. sajandil kasvas rahvaarv kiiresti, kui varem oli tihedamini asustatud Põhja-Eesti, siis nüüd hakkas Lõuna-Eesti rahvastiku osatähtsus kasvama Eesti ala võimukorraldus: Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Valitsusametnikuks kindralkuberner
romaani ja gooti dekoorile iseloomulikult üksteise kõrval, kokkusulatamata ning seejuures ka ajastule väga tüüpilises süsteemis. Paistu, Tarvastu, Helme kihelkonnad kuulusid etnograafiliselt Lõuna-Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgi idaosa, eriti Helme kihelkond, oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Siin said varem üldiseks ka näiteks uuemat laadi mitmevärvilised, eriti punaste kirjadega kindad. Iseloomulik sellele piirkonnale nagu Lõuna-Eestile üldse oli aga geomeetriline kiri. Erinevalt Hallistest ja Karksist, kus veel 19. sajandilgi kaunistasid vanad taimeainelised tikandikirjad nooriku- ja pulmarõivaid, esines seesuguseid tikandeid Tarvastus vähem. Siin valitsesid erilaadsed
Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. Rauaaeg 6.saj. e.Kr- 13.saj. p.Kr o Varane rauaaeg (6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised
Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Eesti ala oli Vene võimu all alates 18. sajand kuni 1918. aastani. Pärast Liivi sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti, jõudes 1695. aastaks 350 000 400 000 inimeseni. Vaenutegevuse lõppedes hakkas talurahva arv kasvama, sest oli pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust. Eesti mehi ei võetud ka sundkorras Rootsi väkke. 17. sajandi teisel poolel hakkasid Eesti aladel sisse rändama inimesed naaberaladelt, enamasti vene talupojad. Võõrad asusid elama eestlaste hulka, võttes peagi omaks kohaliku keele ja kombed. Rootsi aja lõpus tabas Eestit üks suurimaid näljahädasid. Näljahädale lisandus ka tüüfus ja düsenteeria, mille tulemuseks surid 70 000 75 000 inimest ehk viiendiku tollasest rahvastikust. Rootsi ei suutnud olukorraga toime tulle, sest ka mõisarentnikeks muudetud aadel oli abistamisest vähe huvitatud. Põhjasõja ja sellele kaasnenud katku
➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/halb saak • Rahvaarvu kiire kasv • Sisemigratsioon ( Saaremaalt mandrile) • Ümberasukad naaberaladelt ➔ Halduskorraldus: • Halduslikult jagati Eesti ala 2 kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa kubermangud. • Eestimaa kubermang: Põhja-Eesti alal 4 maakonda( Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Järvamaa) • Liivimaa kubermang: Lõuna- Eesti alal 3 maakonda( Pärnu maakond, Tartu maakond, Saaremaa) ➔ Võimukorraldus: • Kubermangu juhtis kindralkubernen(2) • Kindralkuberneri kohustused: 1) Kamandasid sõjaväge oma haldusalal
..........12 1. Sissejuhatus Mesopotaamia ehk kahe jõemaa on ajalooline piirkond Lähis-Idas. Kreeka keelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!)
11)ELATUSALAD ROOMA RAUAAJAL Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö areng,eriti raudesemete valmistamine. 12)TACITUS JA AESTID Aastal 98 mainis Tacitus rahvast nimetusega aestid. Vahel peeti seda koguni eestlaste esma- mainimiseks, tänapäeval arvatakse,et aestid polnud konkreetne rahvas,pigem kasutati seda kui balti kui ka läänemeresoome hõimude ühisnimetusena. 13)LINNUSED RAUAAJA ALGUSES põhjused-naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövkäigud või siis ülikute vahel kujunenud tõsised pinged Mägilinnus-üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele Neemiklinnus-mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused, vaal kuhjati ainult seljakupoolsele küljele Kalvepoja säng-meenutavad kaugelt kellegi magamisaset, rajati enamasti Ida-Eestis voorte kõrgemale keskosale ringvall-linnus-linnus, mille kõik seinad on kunstlikult kuhjatud vallid
Enamik inimesi elas taludes. Elati kas rannikupiirkonnas või sisemaal. Kindlustatud asulates elas mitu peret, neid asulaid on leitud vaid rannikupiirkonnast ja Saaremaalt. Enamik Eesti pronksiaja leidudest on pärit kindlustatud asulatest. Pronks sai kivi asemel noorema pronksiaja jooksul peamiseks terariistade valmistamise materjaliks. Peamised elatusalad olid maaviljelus ja karjakasvatus. Järgneb eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr. Umes 500. aasta paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid : maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Uued kalmed koosnesid kivimüüridest, mille vahele asetati surnud. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega, kasutusele võeti rauamaak.
ühtlaselt üle pinna. Nöörkeraamika ajastust pärinevad juba venekirved, mis olid hoolikalt üle pinna lihvitud ja neil oli olemas ka sissepuuritud silmaauk. See näitab, et sellel ajastul õpiti juba selgeks ka puurimine. Pronksiajal hakati tööriistu valmistama pronksist, kuid selliseid tööriistu oli Eesti aladel vähe. Pronksi valmistamiseks ei leidunud Eestis vajalikku vaske ja tina, milletõttu tuli tööriistu naaberaladelt sissetuua ja pronksist tööriistad olid üpriski kallid. Pronksiaega iseloomustab ka kivist tööriistade taseme täiustumine, mis tuli sellest, et kivi oli kättesaadavam kui pronks. Rauaajal hakati valmistama rauast tööriistu, mis olid tugevamad kui pronksist tööriistad ja ka paremini töödeldavamad. Kuna keskmine rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud, valmistati tööriistade kõrval ka relvi(kirveid, odasid jne). Muinasaja lõpuks hakati
aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva nimest. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti suurvee ajal. 10.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad raudriistad? Rauasulatamine eestis. Vastus. U 500 eKr, naaberaladelt. Eelrooma rauaaeg. Raua sulatamine- soorauamaak 11. Iseloomusta kivikirstkalmeid ja laevkalmeid, matmiskombed. Vastus. Kivikristkalme konstruktsiooniks oli suuremates kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskelel laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps.
1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe 3. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr 50 pKr ) 1. Rauast tööriistad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1
........................... 10 Sissejuhatus Olen pärit Viljandimaalt Tarvastu vallast Mustlast. Tarvastu vald kuulub Mulgimaale, seega kirjutangi mulgi rahvarõivaist ja Tarvastu vallast. Tarvastu kihelkond kuulus etnograafiliselt koos Paistu ja Helme kihelkonnaga Lõuna- Viljandimaa Ida-Mulgimaa rühma, mille keskuseks on traditsiooniliselt peetud Tarvastu kihelkonda. Siit ulatus mõju Paistu, osalt Helme ning Viljandi kihelkonnast Päri ja Viiratsi valda. Mulgimaa idaosa oli vastuvõtlikum naaberaladelt laenatavaile nähtustele, Ida-Mulgi naised olid uuendusmeelsemad kui Lääne-Mulgi naised. Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk,
eraldi süsteemid vokaal- ja instrumentaalmuusika jaoks Praktilises musitseerimises oli kindlasti suur osa improvisatsioonil ROOMA VÕIMU AJAJÄRK Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibib Euroopas tänini Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt üles, vaid ülalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust e.tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi: VANAKREEKA MUUSIKATEOORIA Varakristlik muusika Meie ajaarvamise alus on kristluse sünd
Sellest ajast on pärit ka kõige tähtsamad muusika-teoreetilised tööd. Sellest ajastust pärinevad ka esimesed säilinud muusikanäited. Rooma võim: Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitarvirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero. Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. Vana - India · Muusika sai alguse u 2000 aastat enne meie ajaarvamist. · Levinumad usundid on hinduism, budism ja sintuism. · Indias on kunst lahutamatuks osaks religioonist. · Kõrgeim kunstiliik on muusika. · Indias on igal helil väga oluline tähendus ja iga heli vajab erilist tähelepanu ning keskendumist. · Kui Euroopas jaguneb oktav 12-ks pooltooniks, siis Indias jaguneb see 22-ks struktiks.
· Järvamaal 90% taludest tühjad · tühjaks jäänud alad koloniseeriti kiiresti uusasukatega tegurid rahvaarvu taastamiseks · pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust · eesti mehi ei võetud sundkorras Rootsi väkke · koloniseerimispoliitika · sisemigratsioon - tihedamini asustatud aladelt hõredamatesse piirkondadesse(viljakamad maad kasutusel ja sündimuse kasv) · sisseränded naaberaladelt(kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalupoegi - põhja- ja läänekaldal, Peipsi idakaldal;soomlased - virumaal ja harjumaal-pagesid siia kohustuliku sõjaväe teenistuse eest;lätlased - Lõuna-Eestis;rootslased - Lääne-Eesti väikesaartel) suur nälg · 1696-1697 - Rootsi valitsusaja lõpul tabas eesti rahvast seinise ajaloo suurim näljahäda · hiline kevad ja lausvihmades suvi põhjustas täieliku ikalduse, talv tuli külm ja pikk
Pronksiaja keskel hakati meie asulaid piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseinaga. Kõige tuntuma kindlustatud Asva asula järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Kindlustatud alades ostati nüüdseks juba ka ise pronksi ümber valada. Sammuti toimus ka kaubavahetuse areng. 8. Varajane rauaaeg 6 sajandil eKr jõudsid Eestisse esimesed raudesemed. Varasel rauaaajal levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Seega varane rauaaeg inimeste elus mingit põhjapanevat murrangut kaasa ei toonud. Seetõttu nimetatakse pronksiaega ja varast rauaaaega ühiselt varaseks metalliajaks. Varem maeti siin surnuid maasse kavatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealeid kalmeehitusi- kivikirstkalmeid. Samuti ehitati Ojamaa eeskujul ka mõned laevkalmed. Kalmete sees asuvatesse väiksematesse kivikirstudesse maeti surnuid põletatult. Vel
Seepärast hakatigi rajama kindlustatud asulaid. Selleks piirati asula paekivist laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Pronksiaja teise poole peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus ning teisel kohal maaviljelus (tegeldi kõplapõllundusega). Elatuslisa andsid veel küttimine ja kalapüük. Sissetoodava metallihulga suurenemine pani aluse kaubavahetusele naaberhõimudega. · VARANE RAUAAEG (V saj. e.Kr. I saj. p.Kr) Varajasel rauaajal, mis sai alguse u V saj. eKr., levis siia naaberaladelt siiski vaid üksikuid raudesemeid. Nad olid raskestui kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist esemeid kasutuselt välja tõrjuda. Hiljem aga kui hakati ise soorauamaagist rauda tootma, toimus märgatav areng majanduses. Varajasel rauaajal sai valdavaks paikne eluviis. Hakati tegelema alepõllundusega. Mets raiuti maha, jäeti natukeseks kuivama ja siis põletati. Puude põlemisest alles jäänud tuhk oli heaks väetiseks. Levima hakkas ka söödiviljelus
Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli omane korilus, kalandus ja küttimine (metsas). Hilisemal perioodli lisandus ka merel küttimine (hülgeid). Enne 6500 eKr elati sesoonsetes külades (kogukond paiknes ringi kindlal maa-alal, mis kandis nimetust reviir). Reviir maa-ala, mis toitis ära kogu kogukonna ja mille piires kogukond
Kivikalmetega ühel ajal ja samas piirkonnas esinevad ühed meie mõistatuslikumad muistised lohukivid. Lohkude tähendus pole teada. Välja on pakutud mitmesuguseid oletusi. Neid seostatakse küll ohverdamisega, tähistaeva vaatlusega, esivanemate austamisega, viljakusmaagiaga vms. Pildil lohukivi. Vanem rauaaeg - 500 aastat eKr - 450 aastat pKr. Rooma rauaarg - 50 - 450 aastatel. Vanema rauaaja alguses levis Eestisse naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Tekkisid külad ja kujunes ebavõrdsus. Raud oli Eestlastele parem tööriistade ja esemete materjal, kui pronks. See oli kergesti kättesaadav, sest seda leidus soodes. Kokkuvõttes oli raud odavam, kui sisseostetud pronksi metallid
omanikele. ASUSTUS ROOTSI AJAL Pärast sõja lõppu taastus Eesti rahvaarv kiiresti. Vaenutegevuse lõppemisega hakkas suurenema talurahva arv, seda soodustasid: ennekõike pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust, Eesti ala jäi ulatuslikumast sõjategevusest aastakümneteks puutumata, ka ei võetud eesi mehi sundkorras Rootsi väkke. Algas ulatuslik sisemigratsioon tihedamini asustatud paikadest hõredama asustusega paikadesse. Palju asus Eesti alale ka naaberaladelt sisserännanuid, nende hulgas enim vene talupoegi, kuid ka soomlasi ja lätlasi. SUUR NÄLJAHÄDA Rootsi valitsusaja lõpul 1697-1697, tabas Eestit senise ajaloo suurim näljahäda. Näljahädale lisandus tüüfus ja düsenteeria. Kõige enam suri inimesi näljahädasse 1967. aasta kevadel. Näljanäda ohvriks langes kokku ligi viiendik tollasest ravastikust. Näljahäda tabas ka Rootsit ja Soomet. ASUSTUS 18.SAJANDIL
osa improvisatsioonil. 20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk 146 eKr – 395 pKr (Rooma riigi lagunemine) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero. Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid. Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi:
eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik
eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. MESOPOTAAMIA: AJALUGU, RIIGID JA ÜHISKOND (ptk. 7 lk.49-58) Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) on Eufrati ja Tigrise vaheline ala (kr. keeles jõgedevaheline maa). Põldu hakati seal harima u 5000 a eKr. Jõgede suudmeala oli soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Põhiline ehitusmaterjal oli savi, sest muud polnud kohapealt võtta. Kõik kivid ja puit toodi sisse naaberaladelt. Seetõttu oli mesopotaamlastel tihe suhtlemine ka naaberrahvastega (erinevalt Egiptusest!). Mesopotaamia oli välismaailmale avatud ja seetõttu oli siin läbi aegade palju erinevaid valitsejaid. Võrreldes Egiptusega oli ühiskond vähem stabiilne ja teeb vanaaja jooksul läbi suuri muutusi. Ka riigikorraldus oli vähem reguleeritud kui Egiptuses. Kuningas oli riigis valitseja, sõjaväe juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik
20. Vana-Kreeka kultuuri Rooma võimu ajajärk? 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi lagunemine) Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut. Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero. Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid. Roomlased kasutasid kreeklastest rohkem puhkpille, eriti erinevaid sarvi. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam domineerima naaberaladelt sissetoodud orjad. 21. Iseloomusta Kreeka helisüsteemi, nimeta helilaadid. * Võtsid kasutusele 7-astmelise helirea, milline käibel Euroopas tänaseni * Kuid kreeklased ei lugenud oma heliridu alt ülesse, vaid ülevalt alla * Helirida koosnes kahest neljatoonilisest lõigust ehk tetrakordist, mille ulatuseks oli kvartintervall * Vastavalt sellele, kuidas paiknesid tetrakordis täis- ja pooltoonid, tunti kolme põhilist helilaadi
laadidest, millest enim kasutati järgmisi: · Dooria (c d e f g a h c)- tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia (d e f g a h c d)- meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia (e f g a h c d e)- kaeblik, õrn, intiimne Vana- Kreeka muusikateooria käsitleb helide seoseid arvudega. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Antiigi lõppfaasis segunes Kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega ning muusikutena hakkasid tooni andma naaberaladelt sisse toodud orjad. Keskaja muusika (5.- 13. sajand) Keskaja alguseks peetakse Lääne- Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt aastal 476. Sellele järgnes Suur Rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest,. Formeerusid rahvused- frangid, saksid, goodid, keldid jt. Keskajal tekib noodikiri, mille eelkäija on neuma. Tuli kasutusele 7. sajandil, ja sellele noodikirjale kirjutati 3-4 nooti
6 · bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 8. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. Mineraalmaaline teke: · Jääjärvetasandikel Soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis · Jõe- ja järvelammidel Soodustab reg üleujutused, kaldavallid Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo · Rannikul Soodustab rannavallid ja luited Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l) Mineraalmaa soostumist soodustavad veel:
Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata- taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana- suure veesisaldusega orgaanilise ainena. Mineraalmaaline teke: jääjärvetasandikel soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed (Peipsi ja võrtsjärve madaliku 14 ja Lääne-E sood); jõe- ja järvelammidel soodustavad regul üleujutused, kaldavallid (Emajõe äärsed, Alam-Pedja ja Laeva sood); rannikul soodustavad rannavallid ja luited (tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: nõva ümbruses, Harasoo). Mineraalmaa soostumist soodustavad veel allikad
aastakümneteks puutumata. Sisemigratsioon 17.sajandil inimesi hakkas liikuma tihedalt asustatud aladelt hõredama asustusega paikadesse. Samuti tuli inimesi saartelt mandrile, sest nii sai lihtsamal moel talupidajaks ja saadi viljakamaid maid. Sisemigratsiooni käigus vahetasid elukohta kolmandik eestlastest. Ümberasumise negatiivseks tagajärjeks oli seinse asutuse järjepidevuse katkemine, mis soodustas talurahva pärisorjastamist. Sisseränne naaberaladelt rohkesti sisserändajaid soome, venema, kuramaa, läti alad. Kõige enam vene talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, kalureid, kes asustasid Peipsi lääne- ja põhjakalda. Samuti ka soomlasi, kes moodustasid üsna suure osa rahvastikust. Lõuna-Eestisse asus palju lätlasi. Kuid samuti oli rändajate hulgaks ka kaugemalt inimesi, nt hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt.
Talumaade vähenemine kestis kogu 17. sajandi. Kadusid paljud põliskülad, talupoegadel oli maale vaid kasutamisõigus. Enamasti pärandati talu isa surma järel siiski edasi pojale. Mõisamaade suurendamist soodustas ka rahvastiku arvu vähenemine Liivi sõja ajal. Umbes 75 % adramaadest oli pärast sõda sööti jäänud. Asustatus taastus aga kiiresti, sest olulist osa loomuliku iibe kõrval etendas olulist osa ka sisseränne naaberaladelt. Mõisad jagunesid nende valdajate järgi põhiliselt: · rüütli- ehk aadlimõisateks (neid oli kõige rohkem) · riigimõisad · kirikumõisad · linnamõisad. Põllumajandusinventar oli endisel tasemel. Algelise karuäkke asemel hakati kasutama puupulkadega pakkäket. Rehepeksul hakati kasutama lisaks vartadele koote. Taludes võeti kasutusele viljaniitmisel vikat. Põllutööriistad olid lihtsad. 11. Põhjasõda ja selle majanduslikud tagajärjed Eestile lk 73
8. Pronksiaeg (2.a.t.- 6.saj. e.Kr) Eestisse levisid pronksesemed. Kuna meil pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, siis kasutati siin üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi valdavalt kivi-, sarv- ja luuesemeid. Asulaid hakati kindlustama. Peamiseks elatusalaks oli karjakasvatus (lambad, kitsed, veised), kõrvalalaks oli maaviljelus, elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Arenes kaubavahetus ülemeremaadega. 9. Varane rauaaeg 6.saj.e.Kr- 1.saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg
annaabi.ee 
